2-11-5895/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-5895

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. märts 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-5895

Tsiviilasi

AS Balt-Hellin hagi OÜ Kähku vastu 210,99 euro nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine ja

riigilõivu osaline tagastamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja AS Balt-Hellin (registrikood 10124134; asukoht

Ravila 51a, 51014 Tartu; e-post hellin@hellin.ee), esindaja

advokaat Hans Dirk Hundertmark (Rechtsanwaltskanzlei

Hundertmark Advokaadibüroo OÜ; Raekoja plats 8, 51004

Tartu; e-post info@hundertmark.ee);

kostja OÜ Kähku (registrikood 11773745; asukoht Anne 44,

50703 Tartu), esindaja juhatuse liige Kadi Berggrünfeld

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta AS Balt-Hellin loobumine hagist ja lõpetada tsiviilasja nr 2-11-5895 menetlus

AS Balt-Hellin hagis OÜ Kähku vastu 210,99 euro nõudes.

2. Jätta menetluskulud AS Balt-Hellin kanda.

3. Jätta

rahuldamata

OÜ Kähku

avaldus

AS-lt Balt-Hellin

menetluskuluna

384 euro

väljamõistmiseks.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 1741 lg 4).

4. Tagastada

Rechtsanwaltskanzlei

Hundertmark

Advokaadibüroo OÜ-le

konto

nr 221038549024 pool tsiviilasja nr 2-11-5895 menetluses tasutud riigilõivust, so 31

(kolmkümmend

üks)

eurot

ja

96 senti

(Rechtsanwaltskanzlei

Hundertmark

Advokaadibüroo OÜ on Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 tasunud

riigilõivu viitenumber 2900072369 14.02.2011 47,93 eurot ja viitenumber 2900072699

23.05.2011 15,98 eurot) märkides selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine tsiviilasjas nr 2-

11-5895“.

Määrus toimetada kätte poolte esindajatele ja saata selle jõustumisel resolutsiooni p 4 osas

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on AS Balt-Hellin (hageja) hagi OÜ Kähku (kostja) vastu 210,99 euro

nõudes (tsiviilasi nr 2-11-5895).

31.01.2012 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja poole kohtumenetluses tasutud

riigilõivu

tagastamiseks

Rechtsanwaltskanzlei

Hundertmark

Advokaadibüroo OÜ

kontole

nr 221038549024 (tl 53).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 3 alusel teatas kohus kostjale loobumisavalduse

esitamisest, paludes kostjal esitada oma arvamus hageja avalduse kohta ja teatada, kas kostja soovib

menetluskulude väljamõistmist hagejalt (tl 55).

10.02.2012 teatas kostja, et on nõus hagist loobumisega ja palus hagejalt välja mõista

menetluskulud 384 eurot. Kostja märkis, et kasutas antud menetluses oma õiguste kaitseks tasulist

õigusabiteenust (tl 59). Avaldusele on lisatud Õigusbüroo Aspekt OÜ 07.02.2012 arve nr 120004

(tl 60).

Kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 1 ja § 1741 lg-ga 1 toimetas kohus 16.02.2012 kirjaga menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse ja sellele lisatud arve kätte hagejale, andes talle aega seitse päeva

vastuväite esitamiseks nõude saamisest arvates (tl 61).

01.03.2012 esitas hageja vastuse kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (tl 64-66).

Vastuse kohaselt ei ole hageja temalt menetluskulude kostja kasuks väljamõistmisega nõus. Hageja

leiab esiteks, et vähemalt osaliselt põhjustas kostja oma käitumise ehk tegevusetusega hagi

esitamise. Poolte vahel on 03.03.2010 sõlmitud nii tarne- kui krediidimüügileping ja juhatuse liikme

vahetamine ei muuda neid kehtetuks. Sõlmitud lepingute oluliseks osaks on hageja üldised

müügitingimused, mille kohaselt saadetakse enne muude sammude ettevõtmist vastaspoolele kaks

hoiatust arve mittetasumise kohta. Viimane hoiatus saadeti kostjale 15.07.2010, kuid sellele ei

järgnenud mingisugust reaktsiooni kostja poolt. Kostja ei ole vaidlustanud arveid ega esitanud

hagejale kaebust kaupade ilmselgete puuduste kohta. Samuti ei ole kostja hagejale teatanud juhatuse

liikme vahetusest, kuigi tal on üldiste müügitingimuste järgi ettevõttega seotud isikute muutumisel

teadaandmise kohustus. Lisaks eeltoodule saatis hageja enne kohtutoimingute algatamist kostjale

18.05.2011 e-maili, kus palus kas võlgnevuse tasuda või võtta hagejaga ühendust. Kostja saadetud

elektronkirjale ei reageerinud, kuigi oleks omapoolse reageerimisega saanud hagi esitamist

täielikult vältida. Teiseks leiab hageja, et kostjal puudub lepinguline esindaja ning kulude

hüvitamine ei olnud hagejale ettenähtav. Kostja on väitnud, et kasutas õigusabiteenuseid, kuid

kostja pole kunagi kasutanud lepingulist esindajat vastamaks kohtu kirjadele. Kui hagejat ei ole

informeeritud esindaja olemasolust, ei saa hageja hiljem hüvitada kostja kulusid. Riigikohus on

mitmetes lahendites leidnud, et vastaspoole menetluskulude suurus ja väljamõistmine peab poolele

olema ettenähtav ka hagi tagasi võttes. Lisaks on hageja arvates kostja poolt mainitud summa antud

asja keerukust arvestades naeruväärne. Hagi vastus on vaevalt poolteist lehekülge pikk, kusjuures

sisuline osa selles on kolmveerand lehekülge. Vastuses ei sisaldu mingisuguseid objektiivseid

põhjendusi ega seadusesätteid. Kostja kohtuvälised kulud summas 384 eurot

ei ole

proportsionaalsed arvestades haginõude summat. Kuna hageja on seoses kostja tegevusetusega

kandnud kulusid õigusabile ja maksnud riigilõivu, siis ei peaks hageja enam hüvitama teisele

poolele tekkinud kulusid, kuna see oleks hageja suhtes ebaõiglane. Hageja palub kostja

menetluskulude väljamõistmise avaldust mitte rahuldada ning jätta mõlema poole kulud enda

kanda.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb

vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetlus antud asjas lõpetada.

TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus

menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Kostja on koos kulude jaotusega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ja palunud hagejalt

välja mõista kostja kulud õigusabiteenusele summas 384 eurot vastavalt Õigusbüroo Aspekt OÜ

07.02.2012 arvele nr 120004. Arvest nähtuvalt (tl 60) seisnes õigusteenus kliendiga nõupidamises,

hageja nõude analüüsis ja hagiavaldusele vastuse koostamises. Samas ei nähtu tsiviilasja

materjalidest, et Õigusbüroo Aspekt OÜ oleks kostjale käesolevas tsiviilasjas õigusteenust

osutanud. Kostja osales kohtumenetluses seadusliku esindaja kaudu – kõik menetlustoimingud on

tehtud OÜ Kähku juhatuse liikmete (Pille-Birgit Kirss ja Kadi Berggrünfeld) poolt isiklikult (tl 50-

51, 59).

TsMS §-s 144 on sätestatud kohtuvälise kulu liigid, milliseid on menetlusosalisel õigus nõuda

vastaspoolelt, kelle kanda menetluskulud on jäetud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks

kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. TsMS § 218 kohaselt saab lepinguliseks esindajaks

kohtus olla üksnes füüsiline isik, kes võib tegutseda ka juriidilise isiku (õigusbüroo) kaudu.

Lepingulise esindajana oleks saanud antud kohtumenetluses osaleda volikirja alusel isik, kes vastab

TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele ja kes ei ole samal ajal kostja juhatuse liige (Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-80-11 p 22 ja p 23). Kuivõrd käesolevas kohtumenetluses osales kostja seaduslik esindaja

isiklikult, siis ei saanud kostjal kui äriühingul tekkida õigusabikulusid, mis kuuluksid hagejalt

väljamõistmisele TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt

jätab kohus rahuldamata kostja avalduse hagejalt menetluskuluna 384 euro väljamõistmiseks.

Seoses hagist loobumisega tagastab kohus TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel hagejale pool

menetluses tasutud riigilõivust.

Kohtunik