3-11-2943/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-11-2943

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukooseis

kohtunik Mare Krull Haldusasja number

3-11-2943 Haldusasi A.N´i kaebus Viru Vanglale kohustatava ettekirjutuse tegemiseks (võimaldada kaebajale taimetoidu menüüd) Menetlusosalised

kaebuse esitaja A.N vastustaja Viru Vangla, esindaja Kadi Alaküla Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

05. märts 2012.a, Jõhvi kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.N´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, siis võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1. 13.11.2011 sai kaebaja teada, et vastustaja jättis ta taimetoidust ilma ning asendas selle tavalise toiduga. Seoses eeltooduga pöördus kaebaja vastustaja poole taotlusega, milles soovis, et vastustaja taastaks talle usulistel põhjustel taimetoidu menüü. 13.12.2011 teatas vastustaja vastukirjaga nr. 6-14/45540, et kaebajale taimetoitu ei võimaldata.

1.1 13.11.2011 esitas kaebaja vastustajale vaide toimingu sooritamiseks (taastada taimetoidu andmine). 29.12.2011 jättis vastustaja vaideotsusega nr. 6-12/422-3 kaebaja vaide rahuldamata.

3-11-2943

MENETLUSOSALITE SEISUKOHAD

2. Kaebaja taotleb vastustajale kohustatava ettekirjutuse tegemist, millega taastada talle taimetoidumenüü.

3. Vastustaja eeltooduga ei nõustu ja selgitab, et kaebaja on ka varem olnud lihata toidu saajate nimekirjas, kuid alates 10.11.2011 kaebajat selles nimekirjas enam ei ole. Vastustaja teatab, et alates 10.11.2011 viidi kõikides vanglates sisse ühtne praktika, mille kohaselt on lihavaba toitu võimalik saada tingimustel, et üheselt on tõendatud kinnipeetava usuline kuuluvus ja põhjendatud vajadus oma religioossetest tavadest lähtuvalt süüa lihavaba toitu. Õigeusklikel algab keeld aastaringselt mitte süüa lihatoite alates mungaks pühitsemise teisest astmest ning kuna kaebaja ei ole ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks mungaks pühitsetud, siis ei ole õigeusule viitamine vastuvõetav põhjus igapäevase lihavaba toidu saamiseks.

3.1 Vastustaja väitel on vanglas ette nähtud üks põhimenüü ja mitu erimenüüd (lihavaba, laktoosivaba j.n.e). Põhimenüü toidud valmistatakse kõik suurtes kateldes, milliseid on vastustajal 6 tükki ja need on toiduvalmistamisel alati kasutuses. Erimenüü toidud valmistatakse pottides. Juhul, kui erimenüüd soovivate isikute osakaal oluliselt suureneb, siis ei ole vastustajal füüsiliselt võimalik valmistada korraga põhitoitu ja eritoitu. Ettenähtud kaloraaži ja vajalikud toiduained peavad kinnipeetavad ka lihavabast toidust kätte saama. See tähendab, et erimenüü toiduportsjonid on suuremad. Mõnelgi juhul on lihavaba toiduportsjon kallim kui lihaga toiduportsjon. Seega vastustaja sõnul on lihavaba toidu valmistamine oluliselt keerukam ja tihti kulukam, mistõttu võimaldatakse seda vaid nendele kinnipeetavatele, kellel on selle saamiseks meditsiinilised või usulised põhjused.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 47 lgde 1, 2 ja 3 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst. Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinipeetavatele dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid.

4.1 Kohus ei saa nõustuda vastustaja väitega, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus on valesti menetlusse võetud. VangS § 62 kohaselt tagab vangla juhtkond kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Tallinna Ringkonnakohus 04.03.2009 otsuses nr. 3-08-286 leidis, et täisväärtuslik taimetoitlustamine on seotud lisajõupingutuste ja kulutustega ning kinnipidamisasutusel peab olema ka võimalus veenduda, et erikohtlemise taotlemine pole pelgalt kinnipeetava kapriis, vaid see on tingitud tema usulistest tõekspidamistest. Sellest tulenevalt on vanglal kaalutusõigus, kas võimaldada kinnipeetavatele taimetoitlustamist või mitte. Juhul, kui kaebaja leiab, et kaalutusõiguse teostamisel jättis vangla alusetult tähelepanuta asjas tähtsust omavad asjaolud (näiteks kaebaja religiooni kuuluvus), siis on tal vangla haldusakti või toimingut õigus vaidlustada, kuna sellisel juhul on isikul riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist.

5. Esitatud kaebuses jättis kaebaja põhjendamata, mis põhjusel ta taotleb lihavaba toidu andmise taastamist, s.t kas tervislikel põhjustel või religioogssetest toitumistavadest lähtudes.

3-11-2943

01.02.2012 määruses andis kohus menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja avalduste esitamiseks, kuid kaebaja ei ole seda teinud.

6. Haldusasja materjalidest on näha, et kaebajal puuduvad arsti poolt kindlaksmääratud vastunäidustused lihatoidu tarbimiseks. Samuti pöördus vangla kaebaja religioosse kuuluvuse kindlaks määramiseks vangla kaplani poole ning Viru Vangla kaplani õiendist tuleneb, et väidetavalt kuulub kaebaja õigeusku. Õigeusklikel on aastas kuus ranget paastupäeva ning nendel päevadel on kohustuslik hoiduda lihaja piimatoitudest ja samas on lubatud taimetoit. Samuti ei ole kaplani kinnitusel tegemist menüü vaheldumise, vaid toidu hulga, koguse ja söögikordade teadliku ja tahtliku vähendamise ehk paastumisega.

7. Seega hinnates vastustaja argumente ning samuti seda, et kaebaja soov saada lihata toitu on põhjendamata, mistõttu kohus jättab A. N kaebuse rahuldamata.

Kohtunik