3-11-2720/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2720 Haldusasi

L. K. W. kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – L. K. W., esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus, esindajad Marilys Paulus ja Inge Lumiste Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, st 5. märtsist 2012. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 28. märtsi 1994. a otsusega nr 2460 (õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku nr 10023 I kd, lk 20) loeti Tallinnas endisel aadressil xxxxxxxxxx (praegusel aadressil xxxxxxx), endisel kinnistul nr 1605 asunud hooned ja krunt suurusega 4472,52 m2, mis kuulusid õigusvastase võõrandamise ajal A. W.e, omandireformi objektiks. Õigustatud subjektideks tunnistati A. B. W. ja K.-A.-J. W. võrdsetes mõttelistes osades. Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 1995. a korraldusega nr 3109-k (toimiku nr 10023 I kd, lk 31) otsustati kompenseerida endisel kinnistul nr 1605 asunud ehitised. Tallinna Linnavalitsuse 22. jaanuari 1996. a korraldusega nr 164-k (toimiku nr 10023 I kd, lk 50) tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 1995. a korraldus nr 3109-k kehtetuks. Xx xx xxxx. a surnud K.- A.-J. W. ja xx xx xxxx. a surnud A. B. W. seadusjärgseks pärijaks sai 25. septembril 1996. a välja antud pärimisõiguse tunnistuse (toimiku nr 10023 II kd, lk 296) kohaselt L. K. W.

2. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 14. oktoobri 2002. a otsusega nr 12458 (toimiku nr 10023 I kd, lk 220) loeti xxxxxxxxx asuvad ehitised ja maa omandireformi objektiks (p 1); loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal A. W. (p 2); jäeti rahuldamata vara endise omaniku poja A. B. W. ja abikaasa K.-A.-J. W. taotlused kinnistul nr 1605 asunud ehitiste ja krundi tagastamiseks, sest omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 lg 3 kohaselt lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eesti riigist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või

2(5) kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega (p 3); ning tühistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 28. märtsi 1994. a otsus nr 2460 ja 14. jaanuari 2002. a otsus nr 12301 (p 4).

3. Tallinna Halduskohtu 27. novembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-03-4 (toimiku nr 10023 II kd, lk 302) tühistati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 14. oktoobri 2002. a otsuse nr 12458 punktid 3 ja 4 ning saadeti asi uuesti arutamiseks ja uue otsustuse vastuvõtmiseks ÕVVTK Tallinna Linnakomisjonile. Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2008. a otsusega samas haldusasjas (toimiku nr 10023 II kd, lk 381) rahuldati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni apellatsioonkaebus ning tühistati Tallinna Halduskohtu 27. novembri 2006. a otsus.

4. Tallinna Halduskohus kohustas 21. mai 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-10-589 (toimiku nr 10023 II kd, lk 460) Tallinna linnakomisjoni läbi vaatama L. K. W. taotlust Tallinnas, xxxxxxx asuva vara tagastamiseks ning andma vara tagastamise taotlust lahendav haldusakt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kui selleks ajaks ei ilmne uusi tõendeid, mis kinnitavad A. W. või tema pärijatele viidatud vara eest hüvitise tegelikku maksmist.

5. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon andis ORAS § 16 lg 22 alusel toimiku menetlemiseks üle ÕVVTK Harju maakonnakomisjonile. ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 17. märtsi 2011. a otsusega nr 12369 (toimiku nr 10023 II kd, lk 496) tunnistati aadressil xxxxxxx asuvad ehitised ja maa suurusega 4472,52 m2 omandireformi objektiks (p 1); loeti tõendatuks, et nimetatud vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal A. W. (p 2); tunnistati õigustatud subjektideks A.

B. W. ja K.-A.-J. W. 1/2 mõttelises osas (p 3) ning loeti A. B. W. ja K.-A.-J. W. nõudeõigus päritavaks (p 4).

6. L.-K. W. esitas 29. augustil 2011. a Tallinna Linnavalitsusele järelepärimise vara tagastamise menetluse seisu väljaselgitamiseks (toimiku nr 10023 II kd, lk 505). Tallinna Linnavaraamet selgitas 29. septembri 2011. a vastuses nr 4.1-1/6659 (toimiku nr 10023 II kd, lk 508), et xxxxxxxx vara kohta on koostatud järelepärimine Pirita Linnaosa Valitsusele, kellelt saabunud hinnangu kohaselt on enne tagastamise otsustamist vajalik koostada eksperthinnang selle vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määramiseks. Tallinna Linnavaraamet selgitas vastuses, et kui on selgunud eksperthinnangu koostaja, siis informeeritakse sellest taotlejat täiendavalt.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

7. L. K. W. esitas 22. novembril 2011. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Linnavalitsust xxxxxxxx (endise xxxxxxxxxx) vara tagastamise avalduse viivitamatuks läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks.

Kaebaja märgib, et Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord) punkti

23 kohaselt otsustab õigustatud subjektidele vara tagastamise vara asukoha järgne vallavõi linnavalitsus kolme kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Kaebuse esitamise ajaks on Tallinna Linnavalitsusele subjektiks tunnistamise otsuse edastamisest möödunud juba kaheksa kuud. Tallinna Linnavalitsus ei ole selgitanud, millest on tingitud viivitus vara tagastamise otsustamisel. Ka Tallinna Linnavaraameti 29. septembri 2011. a vastuses kaebaja järelpärimisele ei selgitata asja viibimise põhjuseid ega tähtaegasid, mille jooksul vara tagastamise küsimus otsustatakse. Tallinna Linnavalitsusele selgus ekspertiisi läbiviimise vajadus juba Pirita Linnaosa Valitsuse kirja saamisega 9. mail 2011. a. Puudub alus arvata, et eksperdi leidmine Tallinnas võtab nii kaua aega (kaebuse esitamise ajaks üle kuue

3(5) kuu). Kaebaja leiab, et Tallinna Linnavalitsus on vara tagastamise avalduse lahendamisel õigusvastases viivituses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Tallinna Linnavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata.

Tallinna Linnavaraameti 29. septembri 2011. a vastuskirjas nr 4.1-1/6659 on selgitatud, et enne otsustamist on vaja koostada eksperthinnang vaidlusaluse vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määramiseks. Seega on kaebuse esitajat teavitatud vara tagastamise otsustamisega seonduvast. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 29 kohaselt kontrollitakse vara tagastamise ettevalmistamisel, kas ei esine asjaolusid, mis ORAS §

12 lg 3 punktide 3-5, 7 ja 8 ning lõike 6 kohaselt välistavad vara tagastamise või nõuavad teatavate lisatingimuste täitmist. Sellest tulenevalt palus Tallinna Linnavaraamet 11. aprilli 2011. a kirjas nr 4.1-1/3743 Pirita Linnaosa Valitsuselt informatsiooni vaidlusaluse vara kohta, sh ka vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kohta. Pirita Linnaosa Valitsus selgitas

5. mai 2011. a vastuskirjas nr 2-1.1/175, et vajalik on eksperthinnang vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamiseks. Tulenevalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktist 27 esitas vastustaja 12. detsembri 2011. a kirjaga nr LV-1/10459 Harju maavanemale taotluse raha eraldamiseks õigusvastaselt võõrandatud hoonete endisel individualiseeritaval kujul säilivuse ekspertiiside teostamiseks. Taotlus hõlmas ka xxxxxxx ehitisi. Vastustaja teavitas nimetatud kirjas Harju maavanemat, et kuni taotletud summa laekumiseni ei ole võimalik jätkata kirjas loetletud varade tagastamise taotluste lahendamist. Vastustajal ei ole võimalik teatada täpseid tähtaegasid, mille jooksul küsimus otsustatakse.

Vastustaja selgitas 13. veebruari 2012. a menetlusdokumendis täiendavalt, et Harju maavanem pidas 12. jaanuari 2012. a kirjas Tallinna Linnavalitsuse raha eraldamise taotlust põhjendatuks ning edastas taotluse Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium on 24. jaanuari 2012. a kirjast nähtuvalt võtnud taotluse menetlusse ning esitab pärast taotluse läbivaatamist ja eraldatava summa kindlaksmääramist vastava korralduse eelnõu Vabariigi Valitsusele. Pärast raha eraldamist tellib vastustaja ekspertiisi vara endisel individualiseeritud kujul säilivuse kohta ning teavitab sellest kaebajat. Ekspertiisi teostamine võtab tavaliselt aega 2-3 kuud. Seega on kaebaja avalduse lahendamine viibinud mõjuval põhjusel, sest vastustaja täidab seadusest tulevat kohustust kontrollida õigusvastaselt võõrandatud vara endisel individualiseeritud kujul säilivust ning vastava ekspertiisi tellimine sõltub Vabariigi Valitsuse otsusest raha eraldamise kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. ÕVVTK Harju maakonnakomisjon tegi 17. märtsi 2011. a otsusega nr 12369 kindlaks, et xxxxxxxxx asuv vara on omandireformi objektiks, vara kuulus selle õigusvastaselt võõrandamise ajal A. W. ning vara tagastamise õigustatud subjektideks on A. B. W. ja K.-A.-J. W., kelle nõudeõiguse on pärinud kaebuse esitaja. Maakonnakomisjon andis xxxxxxx õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku 28. märtsil 2011. a üle Tallinna Linnavalitsusele, kes ei ole seni otsustanud xxxxxx vara tagastamist või sellest keeldumist. Vaidlus käib selle üle, kas Tallinna Linnavalitsus on otsuse langetamisega õigusvastaselt viivitanud ning kas on alust kohustada vastustajat kaebaja avalduse lahendamiseks.

10. Kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani jätkuva õigusvastase viivitusega ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (RVastS § 6 lg 1). Kuna viivitus on jätkuv toiming ning vastustaja ei

4(5) ole kaebaja taotletud otsust seni vastu võtnud, hindab kohus HKMS § 158 lg 2 alusel nii enne kaebuse esitamist kui kaebuse esitamise ja kohtuotsuse tegemise vahelisel ajal kestnud viivituse õiguspärasust.

11. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 23 sätestab, et õigustatud subjektidele vara tagastamise otsustab vara asukoha järgne vallavõi linnavalitsus kolme kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Kui vallavõi linnavalitsus ei saa mõjuvatel põhjustel otsustada nimetatud tähtaja jooksul vara tagastamise küsimust, informeerib ta õigustatud subjekti ja maavanemat põhjustest, millest on tingitud viivitus vara tagastamise otsustamisel, ja teatab tähtaja, mille jooksul küsimus otsustatakse.

Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja ei teinud vara tagastamise või sellest keeldumise otsust kolme kuu jooksul, ega teavitanud kaebajat nimetatud aja jooksul ka viivituse põhjustest. Kaebaja sai tagastamismenetluse seisu kohta teavet alles Tallinna Linnavaraameti 29. septembri 2011. a kirjast, mis oli saadetud vastuseks kaebaja 29. augusti 2011. a järelepärimisele (tl 8-9). Tallinna Linnavaraamet selgitas kaebajale nimetatud kirjas, et xxxxxx vara kohta on koostatud järelepärimine Pirita Linnaosa Valitsusele (tl 11), kellelt saabunud hinnangu kohaselt tuleks tellida eksperthinnang vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kontrollimiseks (tl 12). Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud ja ka kohus leiab, et ORAS § 12 lg-s 3 sätestatud vara tagastamata jätmise võimalike aluste kontrollimine oli ORAS § 12 lg-st 5 ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-dest 27-313 tulenevalt vastustaja kohustus. ORAS § 12 lg 3 p 2 kohaselt hõlmab see kohustust kontrollida, kas vara on säilinud endisel individualiseeritud kujul. Seega oli vastustajal enne halduskohtule kaebuse esitamist otsuse tegemisega viivitamiseks mõjuv põhjus olemas. Kohus märgib, et vastustaja on rikkunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktis 23 sätestatud nõudeid sellega, et ei teavitanud kaebajat õigeaegselt põhjustest, mis takistasid vara tagastamise otsustamist kolmekuulise tähtaja jooksul. Teavitamata jätmist kui toimingut ei ole kaebaja aga eraldi nõudega vaidlustanud.

12. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktist 27 tuleneb, et kui vallavõi linnavalitsusel on tekkinud kahtlus vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, tellib ta eksperthinnangu ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta vastavalt ORAS § 12 lõike 8 punktidele 1 ja 2 ning lõigetele 9 ja 10. Ekspertiisi tellimisest teatab vallavõi linnavalitsus õigustatud subjektile, ehitise valdajale, üürnikele ja rentnikele, kellel on õigus esitada eksperdile tõendeid ja dokumente, ning maavanemale. Eksperthinnangu kinnitab vallavõi linnavalitsus. Vallavõi linnavalitsuse tellitud ekspertiisi kulud kaetakse vara erastamisest kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi laekunud rahast. Kui nimetatud rahast ei jätku, kaetakse kulud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud rahast.

Vastustaja on esitanud 12. detsembri 2011. a kirjaga nr LV-1/10459 Harju maavanemale taotluse raha eraldamiseks xxxxxxxx õigusvastaselt võõrandatud hoonete endisel individualiseeritaval kujul säilivuse ekspertiiside teostamiseks (tl 26). Kirjast nähtuvalt on eksperthinnangute tellimise ettevalmistamise käigus võetud hinnapakkumised riiklikult tunnustatud ekspertidelt. Harju maavanem pidas Tallinna Linnavalitsuse raha eraldamise taotlust põhjendatuks ning edastas taotluse Rahandusministeeriumile (tl 43). Rahandusministeerium on teatanud, et võttis taotluse menetlusse ja esitab pärast taotluse läbivaatamist ja eraldatava summa kindlaksmääramist vastava korralduse eelnõu Vabariigi Valitsusele (tl 44). Kaebaja esitas 2. märtsil 2012 kohtule täiendava teabe, et Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2012. a korraldusega nr 102 eraldati Tallinna linnale Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamata toetusena 98 000 eurot omandireformi läbiviimisega seotud kulude täiendavaks katmiseks, sealhulgas vastavalt Tallinna

5(5) Linnavalitsuse taotlusele ka ekspertiisikuludeks xxxxxxx hoonete endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määmise osas (tl 49). Vastustaja on kohtule selgitanud, et pärast raha eraldamist tellib vastustaja ekspertiisi vara endisel individualiseeritud kujul säilivuse kohta, kusjuures ekspertiisi teostamine võtab tavaliselt aega 2-3 kuud. Kohus leiab, et vastustaja selline tegevusplaan on kooskõlas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraga. Seetõttu ei ole vastustaja kaebaja avalduse lahendamisega õigusvastaselt viivitanud ka pärast halduskohtule kaebuse esitamist. Kohtul ei ole menetluse senist käiku arvestades mõjuvat põhjust eeldada, et vastustaja asub edaspidi avalduse lahendamisega õigusvastaselt viivitama. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks alust.

13. Käesolevas asjas on menetlustoiminguid tehtud nii enne kui pärast 1. jaanuari 2012. Seega tuleb HKMS § 285 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotusele kohaldada nii enne kui pärast 1. jaanuari 2012 kehtivat HKMSi. HKMS vana redaktsiooni § 92 lg 1 sätestas, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Samasisulised normid on sätestatud ka 1. jaanuaril 2012 jõustunud HKMS § 108 lg-s 1 ja § 109 lg-s 1. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad mõlema poole menetluskulud tema enda kanda.

Monika Laatsit