3-11-1743/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1743 Haldusasi AS Kallaste Kalur kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 29.04.2011 otsuse nr 12.2-7/143-1 ja Maksuja Tolliameti 14.06.2011 vaideotsuse nr 6-1/305-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. RESOLUTSIOON

1. Lõpetada AS Kallaste Kalur kaebuse menetlus PMTK 29.04.2011 otsuse nr 12.2-7/143-1 tühistamise ning ettekirjutuse tegemise nõudes seoses vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisega ja majandustegevuse registris äriühingu registreeringu kehtivusega, mille kohaselt on AS-il Kallaste Kalur õigus tegutseda kütuse müügi tegevusalal kuni 15.04.2012 samadel tingimustel nagu enne 01.06.2011.

2. Võtta vastu AS Kallaste Kalur kaebusest loobumise avaldus Maksuja Tolliameti 14.06.2011 vaideotsuse nr 6-1/305-2 tühistamise nõudes ning lõpetada selles osas menetlus.

3. Mõista Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuselt AS Kallaste Kalur kasuks välja menetluskulud summas 650 eurot.

4. Tagastada riigilõiv summas 15,97 eurot Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS arveldusarvele nr 10022003815008 (AS SEB Pank).

5. Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

Asjaolud

1. Tallinna Halduskohtu 08.08.2011 kohtumäärusega võttis kohus menetlusse AS Kallaste Kalur kaebuse PMTK 29.04.2011 otsuse nr 12.2-7/143-1 ja Maksuja Tolliameti 14.06.2011 vaideotsuse nr 6-1/305-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks vaadata AS Kallaste Kalur taotlus tagatise vähendamiseks uuesti läbi.

2. 23.02.2012 esitas PMTK kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks seoses asjaoluga, et tunnistas 23.02.2012 otsusega nr 12.2-7/143-3 vaidlusaluse otsuse kehtetuks. Vastavalt PMTK 23.02.2012 otsusele nr 12.2-7/143-3 on AS-il Kallaste Kalur õigus tegutseda kütuse müügi tegevusalal kuni 15.04.2012 samadel tingimustel nagu enne 01.06.2011.

3. Tallinna Halduskohtu 27.02.2012 kohtunõudega kohustas kohus kaebajat vastama hiljemalt 02.03.2012, kas ta nõustub PMTK 29.04.2011 otsuse nr 12.2-7/143-1 vaidlustamise osas menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel seoses vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisega. Ühtlasi palus kohus kaebajal teatada, kas ta soovib loobuda kaebusest MTA 14.06.2011 vaideotsuse nr 6-1/305-2 tühistamise nõudes. Juhul, kui kaebaja soovib menetluskulude väljamõistmist, tuli tal esitada eelviidatud tähtajaks ka vastav taotlus koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega.

4. 02.03.2012 saabus kohtule seisukoht, milles kaebaja ei vaielnud menetluse lõpetamisele vastu, kuna kaebaja on saavutanud oma eesmärgi. Eeltoodu tõttu on muutunud sisutuks ka vaideotsuse suhtes edasise vaidluse pidamine. Vaideotsus on otseses sõltuvuses kehtetuks tunnistatud otsuse kehtivusest. Ka on tühistamisnõuded omavahel lahutamatult seotud. Seega ei ole kaebajal vaja eraldiseisvalt vaideotsuse tühistamisnõudest loobuda. Kui kohus lõpetab asja menetluse haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, siis lõpeb menetlus ka kehtetuks tunnistatud haldusakti peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta tehtud vaideotsuse osas. Vaidluse aluseks oleva haldusakti kehtetuks tunnistamisega on maksuhaldur sisuliselt lõpetanud vaideotsuse õigusjõu ning kaebajal ei saa olla eraldiseisvat huvi ja eesmärki vaideotsuse tühistamise suhtes. Kui kohus vaatab vaideotsuse tühistamise nõuet siiski eraldiseisvana, on kaebaja vaideotsuse õiguspärasuse üle kohtupidamise sisutuse tõttu ja eelkõige menetlusökonoomilistel kaalutlustel nõus selles osas oma nõudest loobuma, kuid vaid juhul, kui selline loobumine ei mõjuta kaebaja õigusi nõuda kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamist. Kaebaja palub PMTK-lt välja mõista AS Kallaste Kalur kasuks kantud riigilõiv summas 15,97 eurot ja kohtukulud õigusabile ilma käibemaksuta summas 837,40 eurot, vastavalt esitatud arvetele nr 1161120 ja 1261010.

Kohtu seisukoht

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuivõrd:

• PMTK tunnistas vaidlusaluse 29.04.2011 otsuse nr 12.2-7/143-1 kehtetuks;

• AS Kallaste Kalur on eelnevast tulenevalt õigus tegutseda kütuse müügi tegevusalal kuni 15.04.2012 samadel tingimustel nagu enne 01.06.2011;

• kaebuse eesmärk on saavutatud;

• kaebaja ei ole väljendanud soovi ega toonud välja põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks;

• kaebaja on nõustunud PMTK 29.04.2011 otsuse nr 12.2-7/143-1 tühistamise nõudes menetluse lõpetamisega; tuleb menetlus PMTK 29.04.2011 otsuse nr 12.2-7/143-1 tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

6. Kohus on seisukohal, et AS Kallaste Kalur nõuet Maksuja Tolliameti 14.06.2011 vaideotsuse nr 6-1/305-2 tühistamiseks ei saa lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja ei ole tunnistanud MTA 14.06.2011 vaideotsust nr 6-1/305-2 ise kehtetuks. Kohus nõustub aga kaebajaga selles, et kaebuses esitatud tühistamisnõuded on omavahel seotud ning MTA 14.06.2011 vaideotsus nr 6-1/305-2 ei saaks edaspidi omada enam sisuliselt kaebaja jaoks tähendust, mistõttu oleks vaideotsuse osas vaidluse pidamine sisutu. Kuna 01.01.2012 jõustunud HKMS § 1 lg 4 sätestab, et kohus teeb toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning kuna kehtiv seadus ei näe ette enam võimalust menetlusse võetud kaebuse läbivaatamata jätmist selle perspektiivituse tõttu (nagu võimaldas seda kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 23 lg 3 p 1), puudub kohtul ka alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

7. HKMS § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et loobumine MTA 14.06.2011 vaideotsuse nr 6- 1/305-2 tühistamisnõudest kahjustaks teiste isikute õigusi või vabadusi. Kuna avaldus on esitatud kaebaja lepingulise esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti poolt, eeldab kohus, et kaebaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Seega peab kohus võimalikuks võtta vastu kaebaja loobumine MTA 14.06.2011 vaideotsuse nr 6-1/305-2 tühistamisnõudest ning lõpetada selles osas haldusasja menetlus vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 3.

8. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 7 esimene lause sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 853,37 eurot ning on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS arved nr 1161120 ja nr 1261010 koos spetsifikatsioonide ja arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine vastustaja poolt oli tingitud esitatud kaebusest. Et vaideotsuse vaidlustamine oli tingitud otseselt PMTK 29.04.2011 otsusest, ei oma vaideotsuse osas kaebusest loobumine mõju väljamõistetavatele menetluskuludele – vaideotsuse vaidlustamisel puudus iseseisev mõju menetluskulude suurusele. Kuna kaebuses ei sisaldu põhjendusi vaideotsuse tühistamise osas ning kaebaja on just oma kaebuse tõttu saavutanud selle olukorra, et vaidlusalune otsus on tunnistatud kehtetuks, ei vähenda kohus vastustajalt väljamõistetavate menetluskulude summat üksnes seetõttu, et menetlus vaideotsuse tühistamise nõude osas kuulub lõpetamisele seoses loobumise avalduse vastuvõtmisega.

Olles tutvunud kohtule esitatud arvete ning õigusabiteenuse kulude aruannetega, on kohus seisukohal, et kaebaja menetluskulud on põhjendamatult suured. Arve nr 1261010 kulude aruandest nähtub, et kaebaja esindamiseks on analüüsitud vastustaja vastust ning selle osas on kujundatud seisukohta kokku 1,25 tunni ulatuses, lisaks on kaebaja vastanud kohtunõudele (0,5 tundi), tutvunud riigikohtu lahendiga ja kujundanud õiguslikku positsiooni, koostanud vastustajale järelepäringu (kokku 0,5 tundi), tutvunud vastustaja menetluse lõpetamise taotlusega ning koostanud selles osas seisukoha ja suhelnud kliendi ja kohtuga (1,25 h).

Kaebuse põhjendusi on esitatud ca kolmel leheküljel, vastustaja vastus kaebusele on 6 lehekülge ning menetluse lõpetamise taotlus 2 lehekülge. Kuna kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid vastustaja poolt esitatud seisukoha osas, on keeruline hinnata seda, kas kaebaja esindajal kulus tõepoolest nii palju aega. Ka on ülepaisutatud menetluse lõpetamise taotlusega tutvumise ning sellele vastamiseks märgitud aeg. Lisaks jääb mõlemalt arvelt selgusetuks, milles seisneb büroo üldkulu (3%). Kuna HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kuulub riigilõiv menetluse lõpetamisel tagastamisele, ei arva kohus vastustajalt väljamõistetavate kulude sisse riigilõivu.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asja mahtu, keerukuse astet ning asjaolu, et asja ei ole sisuliselt arutatud, leiab kohus, et vajalikuks ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks on 650 eurot.

9. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja eest on Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS tasunud 14.07.2011 riigilõivu summas 15,97 eurot (maksekorraldus tl 7). Riigilõivu tagastamist reguleerib Rahandusministri 29. detsembri 2006. a määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“, mille kohaselt tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada avaldus, milles märgitakse eelnimetatud korra §-s 11 sätestatud andmed. Kuigi kaebaja ei ole eraldi sarnast avaldust kohtule esitanud, nähtuvad haldusasja toimikust kõik riigilõivu tagastamiseks vajalikud andmed. Kuivõrd riigilõivu tagastamise õigus menetluse lõpetamise korral tuleb sõnaselgelt seadusest, oleks põhjendamatu nõuda kaebajalt täiendava avalduse esitamist. Seetõttu tuleb tasutud riigilõiv tagastada ning saata käesolev kohtumäärus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Maret Altnurme Kohtunik