2-11-40515/32 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-40515

Otsuse kuupäev 05.märts 2012.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi

Abielulahutuse hagi hind Elatise hagi hind EMQ hagi GGMQ vastu abielu lahutamise nõudes.

DMQ hagi GGMQ vastu elatise nõudes.

EMQ avaldus alaealise lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse DMQ suhtes avaldajale.

GGMQ avaldus alaealise lapse suhtes ühise hooldusõiguse piiramiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks DMQ suhtes avaldajale

1595 eurot 1305 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja I/ avaldaja EMQ (isikukood XXX) Hageja II DMQ(isikukood XXX), tema seaduslik esindaja EMQ, tema esindaja RÕS korras Edith Sassian Hagejate lepinguline esindaja Külli Aas Kostja / vastuavalduses avaldaja GGMQ(isikukood XXX) Kostja esindaja RÕS korras advokaat Helen Tomberg

Resolutsioon

Rahuldada EMQ hagi GGMQ vastu abielu lahutamise nõudes.

Rahuldada DMQ hagi GGMQ vastu elatise nõudes.

Lahutada EMQ ja GGMQ abielu, mis on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

Mõista välja GGMQ`lt igakuine elatis DMQ ülalpidamiseks, alates 01.04.2012.a kuni DMQ

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja kostja abielu XXX.a Tallinnas. Hagejal ja kostjal sündis abielulisest suhtest ühine laps DMQ XXX.a. Poolte abielulised suhted lõppesid 2009.a augustis. Kostja elab käesoleval ajal Eestis tähtajalise elamisloa alusel, mis on välismaalasele võimaldatud seoses abiellumisega Eesti Vabariigi kodanikuga. Elamisluba kehtib kuni XXX.a. Kostja ei ole olnud ametlikult kogu Eestis elamise jooksul olnud tööga hõivatud ning sellest tulenevalt ei ole ka panustanud perekonna ühisesse majapidamisse. Kostja ei valda riigikeelt, tal puudub töö ja sissetulek. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud sisuliselt alates 2009.a augustist, siis palub hageja abielu lahutada. Suhete katkemise üheks oluliseks põhjuseks on kostjal puuduv töö ja sissetulekud, mis on pingestanud abikaasade vahelisi suhteid. Pooled on püüdnud suhteid taastada ning abi otsiti kriisiabi keskusest ja seejärel täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, summas 145 EUR, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Elatis tuleb maksta EMQ arvelduskontole.

Rahuldada EMQ avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks DMQ suhtes.

Lõpetada EMQ ja GGMQ ühine hooldusõigus DMQ suhtes ja anda DMQ ainuhooldusõigus üle EMQ`le.

Jätta rahuldamata GGMQ avaldus

vanema hooldusõiguse piiramiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks temale lapse suhtes.

Hagejate menetluskulud (va alaealise menetluskulud riigi õigusabi saamiseks) jätta hagejate endi kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

DMQ menetluskulud riigi õigusabi tasu ja kuludele jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6)

lepitajate ühingust. Lepitamine sisulist tulemust ei andnud ning hageja ei näe võimalust suhete taastumiseks. Tulenevalt pingestunud suhetest on kostja muutunud emotsionaalselt ebastabiilseks, millega on kaasnenud tülid ning kostja enesevalitsemise kaotamine. Kahetsusväärselt on nimetatud olukordadega kaasnenud juba hagejale kergemaliigiliste kehavigastuste tekitamine. Vastavalt perekonnaseadusele on vanemal õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kostjal on võrdne kohustus hageja seadusliku esindajaga hoolitseda selle eest, et lapsel oleks kasvamiseks ja arenemiseks piisaval määral tagatud ülalpidamine.

Paraku ei ole kostja töö-ja sissetulekute puudumise tõttu kuni käesoleva ajani alates abiellumisest panustanud lapse ülalpidamisse, rikkudes selliselt perekonnaseadusest tulenevat kohustust pidada ülal oma alaealist last. Vastavalt perekonnaseaduse §-le 101, ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt palub hageja II välja mõista kostjalt igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates abielu lahutamisele järgnevast kuust, kuni hageja II täisealiseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Igakuise elatise palub hageja II kanda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Hageja palub ka lapse suhtes vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ja hooldusõigus sh elukoha määramise õiguse hagejale üle anda. Hageja taotluse alaealise lapse hooldusõiguse üleandmiseks ja elukoha määramiseks hagejaga tingib eelkõige asjaolu, et pärast abielu lahutamist kostjast, võib viimane kaotada elamisloa, kuna elamisluba võidakse tunnistada kehtetuks, sest elamisloa andmise alus või põhjus, milleks oli abiellumine EV kodanikuga, langes ära.

Arvestades asjaolu, et kostjal puudub Eesti Vabariigis töökoht ja sissetulek ning selline olukord on püsinud kogu tema Eestis elamise kuue aasta jooksul, võib eeldada, et mainitud olukord ei muutu ka lähiajal. Tal puuduvad vahendid iseseisva eluaseme soetamiseks, seega on kostja peale abielu lahutamist ja tähtajalise elamisloa äralangemist tõenäoliselt kohustatud Eesti Vabariigist lahkuma. Eeldatavalt Eesti Vabariigist lahkuva kostjaga hooldusõiguse jagamine ja elukoha määramine tekitaks tulevikus keerulisi olukordi kõigile osapooltele.

Teiseks oluliseks aspektiks, mis on seotud lapse otsese heaolu ja turvalisusega, on kostja emotsionaalne ebastabiilsus, mis võib jätta sügavad jäljed lapse psüühikasse, kui laps peaks pikemalt jääma koos kostjaga või kui hooldusõiguse küsimus jääb käesoleval ajal lahenduseta. Hageja seaduslik esindaja on loonud kõik lapse igakülgseks arenguks ja kasvamiseks vajalikud tingimused ning keskkonna, samuti on lapsel võimalus suhtlemiseks ja olemiseks koos oma vanavanematega, kes on hageja vanemad. Kostja vanemate ja teiste lähisugulastega ei ole alaealisel lapsel kordagi kohtumisi olnud, igasugune kontakt ja lähedus puudub ja keegi neist ei ela Eesti Vabariigis.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalike vastuväidete kohaselt ei nõustu ta hageja väidetega, et abielulised suhted lõppesid 2009.a. Pooled elasid koos kuni XXX.a. Suhted hakkasid halvenema 2011.a suvel hageja puhkuse ajal abielurikkumise, ebaaususe, abielutõotuse murdmise ja vihakontrolli puudumise tõttu. Kostjal on Eesti Vabariigi elamisluba. Kostjal on kavatsus edaspidigi osaleda oma lapse D kasvatamises, ta soovib koos temaga osa võtta spordivõistlustest, samuti kavatseb kostja lõpetada oma kunstiinstallatsioonid ja rajada äriettevõtteid. Kostja on USA-st pärit füüsilisest isikust ettevõtja, enne abielu hagejaga oli kostja korvpallur Euroopas.

Abielu kestel osales kostja ka avalikel ja seltskondlikel üritustel, samuti tegeles kunstiloominguga. Kostja lükkab ümber hageja väited kostjal viha esinemise kohta. Vastupidi, kostja kinnitusel põeb hageja maniakaalset depressiooni, ta on kergesti vallanduva äkkvihaga ning ei suuda kontrolli all hoida oma tujusid, mis on sageli viinud füüsilise kontaktini nii kostja kui kolmandate isikutega. Kostja tuli Eestisse, heas usus, on siin olnud eeskujuks paljudele sportlastele, on andnud oma positiivse panuse kogukondadele kogu maailma. Kostja on alati toetanud perekonda ja tema hinnangul on hoopis hageja kangekaelsus, isekus ja kontrollivajadus see, mis põhjustas abielu purunemise.

Kostja võimaldas hagejale täieliku kontrolli, mida ta soovis, toetas hageja vabadust ja karjäärialaseid ambitsioone. Kostja on ohverdanud kõik abielu hüvanguks. Hageja on olnud töötav abikaasa. See oli abikaasade ühine otsus, et hageja käib tööl ja teenib perele ülalpidamist, kostja aga töötab kodus ja hoolitseb igapäevaselt lapse eest. Hageja väited selle kohta, mis puudutavad kostja väidetavaid elatise võlgu, on kostja hinnangul asjassepuutumatud ja on kostja eraasi. Need küsimused on korraldamisel USA sotsiaaltöötajate juures.

Väited kostja varandusliku seisu kohta on ebakompetentsed. Kostja kahetsusväärne otsus hagejaga abielluda ja aidata hageja karjääri arendada on peamine põhjus kostja rahalise olukorra halvenemisel. Hageja on väga kontrolliv, ta kontrollis kodust elu täielikult. Kostja andis nii palju rahalist toetus perekonnale kui tal võimalik oli. Vale on hageja väide, et kostja ei aidanud rahaliselt. Kostja tegi kujundustöid, tegeles kunstiloominguga, võttis laene perekonna huvides. Kõik kostja tehtud maalid on müünud hageja ja kostja ei ole hageja käest raha saanud.

Kostja on ostnud võimaluste piires lapsele toitu, mänguasju, riideid ja muid esemeid. Kostjal on aega olla koos oma pojaga sel ajal, kui hageja on kas tööl või koolis. Kostja on tõestanud oma oskusi lapse hoidmisel, vahetab tal mähkmeid, toidab teda, mängib temaga ja õpetab sotsialiseerumist. Kostja vaidleb vastu ühise hooldusõiguse lõpetamisele, kuna selleks puuduvad seaduses sätestatud eeldused. Kostja on abielu kestel osalenud rohkem lapse igapäevases hooldamises kui hageja. Kostja leiab, et laps on liiga väike täisajaga lasteaias käimiseks ja selleks puudub ka vajadus, sest tal on isa, kes saab teda hoida.

Kostja arvates võiks laps olla kostjaga ka ajal, mil lapse ema on tööl või koolis. Pärast oma tööpäeva lõppu võiks võtta lapse ema lapse ja laps võiks olla ööd temaga. Alternatiivselt võiks laps käia lasteaias osaajaga, näiteks pool päeva ja ülejäänud ajast hoiab last isa. Hageja ei anna kostjale teavet lapse asukoha ja lasteaia kohta, mis on väga oluline hädaolukorras. Praegu on lapse ema korraldanud lapse elu selliselt, et teda võtab lasteaiast vanaema, isal seda teha ei võimaldata. Kostja on kannatanud väärkohtlemist kogu abielu jooksul, kuid on väga mures, kuidas laps reageerib sellele, samuti lapse turvalisuse suhtes, kui ta elab koos vanaemaga, kellel esineb psühholoogilisi tagasilööke.

Lapse ema on lapsele osutanud vähest tähelepanu. Kui laps oli ema järelevalve all, kukkus ta tihti, lapsel olid kriimustused, verevalumid peas, samal ajal kui lapse ema lobises arvutis oma meeskaaslastega. Kostja leiab, et hageja ei ole oma last kasvatanud eakohaselt. Kostja arvates võõrutati laps liiga hilja mähkmetest, laps ei õppinud õigeaegselt iseseisvalt sööma, laps haigestus tihti. Kostjal on halvad suhted ka hageja emaga, kes sekkub poolte ellu ebakohaselt. Ämm solvab ja alandab kostjat, see avaldab kahjulikku mõju lapsele. Kostja esitas ka ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudele vastuavalduse, milles palus anda lapse viibimiskoha ja lasteaia valikul üle lapse isale.

Kostja peab kahjulikuks lapse jätmist emale. Hageja ei võimalda kostjal lapsega suhelda. Hageja ei ole valmis kostjaga kokku leppima lapsesse puutuvaid küsimusi. Kostja on veendunud, et kuna laps on väike, ei pea sellises vanuses laps käima täisajaga lasteaias. Lapse huvidega oleks kooskõlas see, kui laps käiks lasteaias pool päeva. Kostja hinnangul tuleb eelistada lapse kasvamist vanema juures lapse kasvamisele alusharidust andvas asutuses või vanavanemate juures. Kostja arvates on tema rahulikum ja tasakaalukam ning ei lähe nii kergesti endast välja nagu hageja.

Kostja arvates on täidetud need seaduses sätestatud nõuded, et laps saaks elada koos kostjaga.

Lapse esindaja RÕS korras arvamuse kohaselt on avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks põhjendatud. Lapse ema sõnul ei suuda nad abikaasaga lahkhelisid enam lahendada. Lapse isa elab Eestis ajutise elamisloa alusel, tööd mees ammu teinud ei ole, perekond on elanud lapse ema arvelt. Laps hakkas 2011.a sügisest käima poole päeva kaupa lasteaias. Ülejäänud pool päevast on last hoidnud lapse emapoolne vanaema või lapse isa. Kui last hoiab lapse isa, siis peab ema lapse jaoks toitu kaasa tooma. Lapse vanemate vahel on pingelised suhted. Perekond elas korteris mis kuulub lapse ema emale. Lahkhelide tõttu kolis ema koos lapsega sealt korterist välja ja üüris endale korteri. Lapse isa elab koos ämmaga ühes korteris ja korterikulusid ta ei tasu. Kuna lapse isa ei oska eesti keelt, tal puudub Eestis kindel elamiskoht, tal ei ole töökohta ega kodakondsusriigi kehtivaid dokumente, kuna tema pass on USA saatkonna poolt konfiskeeritud, tal on suur elatise võlgnevus oma USA- s elava lapse ees, ta viibib Eestis ajutise elamisloa alusel, siis leiab esindaja, et lapse isa ei suuda oma lapsele igapäevast isikuja varahooldusõigust tagada. Hooldusõiguse üleandmine lapse emale ei takista lapse isa oma lapsega suhtlemast.

Kohaliku omavalitsuse 17.11.2011.a. arvamuse kohaselt on avaldaja hooldusõiguse üleandmise taotlus põhjendatud juhul, kui pooled ei suuda omavahel kokkulepet saavutada ja lapse isa lahkub Eestist. Hetkel elavad mõlemad vanemad Tallinnas. Lapse igapäevaelu korraldamisega seotud toimingud võiksid jääda pigem ema otsustada, kes suudab teha lasteaiaga keelelisest kontekstist tulenevalt paremat koostööd. 21.02.2012.a seisukoha järgi ei toeta kohalik omavalitsus kostja avaldust temale otsustusõiguse üleandmiseks. Kohaliku omavalitsuse töötaja on külastanud nii lapse ema kui ka lapse isa kodu. Laps võib isa juures viibida, sest tagatud on lapse jaoks vajalikud hügieenitoimingud, toidu valmistamine ja säilitamine. Eluruum vajaks täiendamist lapsele vajalike mööbliesemetega. Ema on loonud paremad elamistingimused, kindlama arengukeskkonna. Lapse isa saab väidetavalt sissetulekut 100 eurot kuus, mis ei kata ära tema enda elamiskulutusi. Lapse ema omab kindlat sissetulekut ja töökohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada abielu lahutuse ja elatise nõudes. Rahuldada tuleb EMQ avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ja ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks. Rahuldamata tuleb jätta GGMQ avaldus hooldusõiguse piiramiseks ja otsustusõiguse talle üleandmiseks lapse suhtes.

I.

Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuosakonnas. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. 27.01.2012.a toimunud istungil teatas kostja, et on abielulahutusega nõus.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kuivõrd pooled on väljendanud tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, pooled elavad eraldi, kohtueelne lepitamine tulemusi ei andnud, leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada.

II.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjast nähtub, et GGMQ`l ja EMQ`l sündis XXX.a poeg DMQ.

Asjas puudub vaidlus, et laps elab emaga alates 2011.a septembrist, kui ema koos lapsega perekonna kasutuses olnud eluruumist lahkus ja üürides eraldi eluruumi. Kooskõlas perekonnaseaduse (PKS) § 117 lg-ga 1 on mõlemal vanemal poja suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust PKS § 118 lg 1 järgi omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemate ühine hooldusõigus säilib ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle.

Käesolevas asjas on mõlemad vanemad esitanud avalduse vanema hooldusõiguse reguleerimiseks ja väljendanud sellega, et vanemate ühine hooldusõigus ei saa jätkuda. Kuna hooldusõiguse osas on vanemate vahel tõsised erimeelsused, ei ole olukord, kus vanematel on lapse suhtes võrdne hooldusõigus, jätkumine võimalik. Asja menetluse jooksul lapse vanemad kokkuleppele ei jõudnud. Hageja on palunud ühine hooldusõigus lõpetada ja anda lapse ainuhooldus hagejale, kostja on esitanud avalduse anda talle otsustusõigus lapse viibimiskoha ja lasteaia valikul.

Asja materjalidest nähtuvalt on lapse vanemate vahel korduvad ja tõsised erimeelsused, sh mitte ainult lapse elukoha ja lasteaias käimise küsimuses, vaid ka lapse igapäevase kasvatamise küsimuses. Vaidlus on mh selles millal tuleks last toita, kas teda peaks mähkmetest võõrutama, kui tihti peaks mähkmeid vahetama, kas ja kui tihti peaks laps õues käima ja televiisorit vaatama jne. Kostja poolt esitatud vidematerjalist aga ka häälsalvestiste valikust on tuvastatav, et vanemate omavahelised suhted on äärmiselt pingelised. Vanemate vahelised vastuolud on nii suured, et lapse suhtes ühine hooldusõiguse jätkumine ei ole kohtu arvates lapse huvides mõistlik.

Perekonnaseaduse § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et perekond on olnud aastaid hageja ülalpidamisel. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja teinud vahetevahel küll juhutöid, kuid sellest saadav tulu ei ole olnud märkimisväärne. Kostja on väitnud, et neil oli hagejaga abielludes kokkulepe, et kostjast saab ülalpeetav, ta on koduste majapidamisasjade eest hoolitseja, ja hageja on töökäiv abikaasa. Kohtu arvates ei ole see väide tõendamist leidnud ja majandusliku valmisoleku hindamisel lapse kasvatamiseks ei oma see väide ka tähtsust.

Kostja väidete kohaselt moodustab tema sissetulek käesoleval ajal ~100 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et 2011.a detsembris ja 2012 a jaanuaris on talle laekunud rohkem kui 100 eurot, kuid sellele eelnevalt pangakontole laekunud sissetulekud kostjal sisuliselt puuduvad. Asjas puudub vaidlus, et kostja tööl ei käi, regulaarne sissetulek puudub, hagejal on kindel töökoht ja regulaarne sissetulek. Seega tuleb asuda seisukohale, et parem majanduslik valmisolek last kasvatada on lapse emal.

Kohaliku omavalitsuse ja lapse esindaja RÕS arvamuse kohaselt nähtus kodukülastustest vanemate elukohtadesse, et lapse emal on lapse jaoks paremad elamistingimused. Alates jaanuarist 2011.a üürib kostja korterit, kuid seal puudub lapse kasvatamiseks vajalik mööbel, mh ei ole lapsel oma voodit. Kostja on asja materjalidele lisanud üürilepingu, millest nähtuvalt moodustab igakuine üüritasu 170 eurot, millele lisanduvad kommunaaltasud. Asjas on kohtu arvates kaheldav, et kostja oma sissetulekuga, mis väidetavalt moodustab ~100 eurot kuus, suudab nimetatud elamispinna eest pikemaajaliselt tasuda. Seega tuleb asuda seisukohale, et lapsele kindlat elukohta saab pakkuda vaid hageja.

Hoolimata kostja vastupidistest seisukohtadest, on kohtu arvates lapse emapoolne lapse eest hoolitsemine ja pühendumus tagada lapsele arenemiseks head tingimused, olnud eeskujulik. Asja materjalidele lisatud tervisekaardi väljavõtetest nähtuvalt on lapsega käidud regulaarselt arsti juures ja järgitud arstide nõuandeid. Ema pani lapse lasteaeda, hoolimata lapse isa vastuseisust, ning lasteaia poolt antud arvamusest nähtuvalt, oli see lapse arengule väga positiivne otsus. Lapse isa väited, laps oleks pidanud veel temaga koju jääma, ei ole millegagi põhjendatud. Lapse isa väited, et temal on vajalikud oskused ja suurepärased kogemused konkreetse lapse, D , kasvatamiseks kodus ei ole kohtu arvates millegagi tõendamist leidnud. Lapsel on diagnoositud hiline arengutähis. Seetõttu on vajalik erialaspetsialistide sh logopeedi abi ja eakohase tegevuse arendamiseks samavanuste laste eeskuju ja kogemused. Asja materjalidele lisatud poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt on kostja soovinud lapsega kohtuda ja laps on regulaarselt isa külastanud. Lapse ema on enne lapse isa juurde viimist teinud järelepärimisi lapse jaoks vajalike esemete ja söögi olemasolu kohta. Sellest tuleb kohtu arvates järeldada, et lapse huvidega kooskõlas on hageja soosinud lapse ja isa kohtumisi.

Arvestades asjas esitatud tõendeid on kohus seisukohal, et millegagi pole tõendamist leidnud kostja väide, et hageja ei ole psüühhiliste probleemide tõttu võimeline last kasvatama ja tema eest hoolitsema. Kostja poolt kolmandatele isikutele tehtud järelepärimised hageja eraelu kohta, hagejat halvustavad kõned ja sõnumid poolte tutvusringkonnale, videomaterjalist nähtav kostja süüdistav hoiak hageja suhtes on loonud ebaterve õhkkonna ja pingestanud poolte suhteid, kuid järeldada sellest ühe või teise poole tõsiseid vaimseid terviseprobleeme võimalik ei ole.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb lõpetada ja ainuhooldusõigus lapse suhtes tuleb anda üle lapse emale. Käesoleval ajal on lapse huvides, et ainuhooldusõigust teostab vanem, kes suudab lapsele pakkuda stabiilset heaolu, hoolitsust ja kasvatust.

Kuna ainuhooldus tuleb anda lapse suhtes lapse emale tuleb kostja avaldus lapse ema hooldusõiguse piiramiseks ja kostjale otsustusõiguse üleandmiseks jätta rahuldamata.

III.

Alaealine laps e hageja II on esitanud kostja vastu nõude tema ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Asjas puudub vaidlus, et laps elab koos emaga. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes tuleb rahuldada ja emale tuleb anda üle lapse ainuhooldusõigus. Asjas puudub vaidlus ka selles, et kostja hagejale II elatist tasunud ei ole. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on hageja II ülalpidamist toetanud muul viisil kui elatisesumma tasumisega, näit. ostnud riideid, mänguasju, tasunud lasteaiatasu vmt. Laps on olnud oma ema ülalpidamisel.

Hageja II palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimumsummas sh palutakse elatis välja mõista otsusele tegemisele järgnevast kuust.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012.a moodustab ühe vanema poolt tasutav elatise miinimumsumma145 eurot.

Nimetatud seaduses sätestatud elatise miinimumäär eeldab, et iga lapse normaalseks arenemiseks ja kasvamiseks kulub vähemalt selline summa mõlema vanema poolse panusena (2x139,01 eurot ja alates 01.01.2012.a 2x145eurot). Seega puudub vajadus analüüsida võimalikke lapsele tehtavaid kulutusi erinevate kulude lõikes.

Kostja on asjas väitnud, et tema sissetulek moodustab juhutööde eest saadavast sissetulekust keskmiselt 100 eurot kuus, mistõttu ta ei ole võimeline lapsele elatist tasuma.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike

1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt.

Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks püüdnud leida endale püsivat töökohta ja regulaarset sissetulekut. Ühtegi mõistlikku põhjust, miks ta kuhugi tööle pole asunud, kostja ei avaldanud. Kostja avaldatu kohaselt on tal juba pikka aega mitmeid äriprojekte ja plaane need realiseerimiseks, kuid miks ta neid teostama ei ole asunud jäi selgusetuks. Asjaolu, et kostja ei oska riigikeelt ei ole kohtu arvates tööle asumiseks piisavaks takistuseks. Eesti Vabariigis töötab piisavalt ainult võõrkeelt oskavaid isikuid. Kostja pole tõendanud, et ta mingile töökohale on üldse kandideerinud või mingit initsiatiivi töökoha leidmiseks ilmutanud. Kostja on terve, tööealine isik, kellel kohtu arvates puuduvad igasugused takistused selleks piisava tahte olemasolul tööd leida. Seega leiab kohus, et hageja II hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUD

Käesolevas asjas esitati hagis abielulahutuse, elatise ja vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise nõuded, kostja esitas vastuavalduse vanemate hooldusõiguse piiramiseks lapse ema suhtes. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejad on palunud hagis menetluskulud jätta poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et hagi rahuldatakse, kostja avaldus jäetakse rahuldamata, hagejad on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda ning juhindudes TsMS §-st 164 lg 1 ja 174 lg 2 teises lauses sätestatut leiab kohus, et hagejate menetluskulud (v.a alaealisele osutatud riigi õigusabi) tuleb jätta hagejate endi kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Alaealisele hagejale määratud riigi õigusabi korras esindaja tasud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Kostjale menetlusabina saadud riigilõivu ja riigi õigusabi tasumise riigituludesse määra ja korra määrab kohus kindlaks eraldi määrusega, peale seda kui, kostjale riigi õigusabi esitanud advokaat esitab tasu ja kulude taotluse.

Krista Kirspuu Kohtunik