2-11-50079/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-50079

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2012. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-11-50079 Tsiviilasi AS Eesti Krediidipank hagi Mark Sahharnõi vastu 57 007,17 euro väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind

30 449,92 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Eesti Krediidipank (registrikood: 10237832, asukoht: Narva mnt 4, 15014 Tallinn, esindaja Triinu Tiit); Kostja Mark Sahharnõi (isikukood: 38002282722, elukoht: tegelik elukoht teadmata, menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes). RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Mark Sahharnõi’lt AS Eesti Krediidipank kasuks 15.02.2006.a laenulepingu nr 3124 alusel tekkinud võlgnevus 57 007,17 eurot, millest 30449,92 eurot on tagastamata laen, 4066,48 eurot tasumata intressid, 18091,83 eurot viivised ja 121,43 eurot muud nõuded.

3. Välja mõista Mark Sahharnõi’lt AS Eesti Krediidipank kasuks viivised 18.10.2011.a seisuga 4277,51 eurot.

4. Välja mõista Mark Sahharnõi’lt AS Eesti Krediidipank kasuks viivis protsendina põhinõudelt 30449,92 eurot alates 19.10.2011.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Mark Sahharnõi kanda.

2. Välja mõista Mark Sahharnõi’lt AS Eesti Krediidipank kasuks menetluskulud 3201,97 eurot. Mark Sahharnõi’l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot (250 kr) ja mitte rohkem kui 6 391,16 eurot (100 000 kr) (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3195,58 eurot, menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot, kokku 3201,97 eurot.

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 3201,97 eurot. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes

1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel ja hageja taotlust arvestades tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtunik