2-11-51004/17 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 05.märtsil 2012.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-51004 Tsiviilasi Lindorff Eesti AS hagi Enn Tuum`i vastu 296.71 euro ja viivise 296.71 euro nõudes Hagihind 296.71 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Lindorff Eesti AS, registrikood 10231048, asukoht Rävala pst 5 Tallinn 10143 Hageja esindaja Kardo Karon, e-post: juristid@lindorff.ee Kostja: Enn Tuum, isikukood xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Enn Tuum`ilt Lindorff Eesti AS kasuks 593.42 eurot (viissada üheksakümmend kolm eurot ja 42 senti), sealhulgas võlgnevuse põhiosa 296.71 eurot ja viivis 296.71 eurot.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-51004 jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses.

Hageja nõue Pooled sõlmisid 22.09.2008.a. mobiilsideteenuse osutamise lepingu nr 10412902 (Leping 1) ja järelmaksuga müügilepingu nr 10412902 (leping 2). Hageja esitas kostjale perioodil oktoober 2008 kuni veebruar 2009 osutatud teenuse ja mobiiltelefoni järelmaksu eest arved, kuid kostja arveid ei tasunud ja on hagiavalduse esitamise seisuga hagejale võlgu põhivõlgnevuse 296.71 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist 0,15% päevas tasumata summalt, vähendades viivise põhinõudega võrdsele suurusele. Hageja on tuginenud nõude

esitamisel Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 108 lg-le 1 ja §-le 113. Kostja seisukoht Kostja võtab õigeks põhivõlgnevuse nõude summas 296.71 eurot, kuid tunnistab viivisnõuet üksnes osaliselt leides, et viivis ei tohiks ületada 1/3 põhivõlast, mis on kostja arvestuse järgi 98.70 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 22.09.2008.a. on hageja ja kostja vahel sõlmitud Tele2 liitumisleping ning Tele2 järelmaksuleping (tl 23-24), mille lahutamatuks osaks on vastavalt Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl 38-50) ja järelmaksu müügitingimused (tl 51-53). Hageja kinnitusel on ta oma lepingulised kohustused täitnud ning hagejapoolset kohustuste täitmist ei ole vaidlustanud ka kostja. Hageja on esitanud kostjale arved (tl 25-26; 28-37). Eelpoolnimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga 296.71 eurot. Hageja nõue võlgnevuse tasumiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 2.Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja on nõudnud kostjalt viivist vastavalt Lepingute 1 ja 2 lahutamatuks osaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimused p-le 7.3 ja järelmaksu müügitingimuste p-le 3.4 määras 0,15% tasumata summalt. Seisuga 05.01.2012.a. on hageja arvestanud viivisvõlgnevust 461.53 eurot. Samas on hageja tuginenud mõistlikkuse ja hea usu põhimõttele ning vähendanud viivist põhinõudega võrdse suuruseni. Kostja leiab, et hageja nõuab viivist põhjendamatult palju ning nimetab viivise summana 1/3 põhinõudest, kuid millel tema arvamus põhineb, jääb selgusetuks. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel võib tõesti taotleda viivise vähendamist, kuid kostja poolt on välja toomata need asjaolud, mis annaksid alust viivise vähendamiseks. Kohus tugineb Riigikohtu lahendile 3-2- 1-24-11. Ka teistest Riigikohtu lahenditest (näit 3-2-1-120-08; 3-2-1-87-10) nähtub, et viivise vähendamine sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asajoludest ning mõistlik on viivis kuni põhivõlani. Antud juhul on hageja seda teinudki. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 3.Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda, kostja aga leiab, et nõude rahuldamisel tuleks menetluskulud jätta võrdselt poolte kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. Hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta lahendi jõustumisest.

Ingrid Niinemägi Kohtunik