2-11-41203/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-41203

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-41203 Tsiviilasi AIja AIhagi NIvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 3060 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I AI(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II AI(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja OS(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja NI(isikukood XXX elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Riho Viik (elektronpost rihoviik@hot.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista NI igakuine elatis pojale AI(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot alates 02.09.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 3. Välja mõista NI igakuine elatis pojale AI (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot alates 02.09.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 4. Olga Stepanoval on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. 5. Määrata kindlaks käesoleva kohtuotsuse täitmine alljärgnevalt: NI tasub väljamõistetud elatisraha OS arvelduskontole nr XXXXXXX. 6. NIpoolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.03.2012.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-11-41203

2(4) Hagejate nõuded ja põhjendused

AI ja AI esitasid 02.09.2011.a Harju Maakohtule hagi NI vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elavad AI ja AI peale vanemate lahutust 17.08.2009.a emaga, kostjast eraldi. OS on töötuna arvel Töötukassas, hagejaid on rahaliselt toetanud nende ema uus abikaasa. Kostja on viimase aasta jooksul lapsi minimaalselt toetanud. Alates 2010.a kuni hagi esitamiseni on ta andnud laste ülalpidamiseks umbes 200 eurot kuus, millest ei piisa kahe lapse ülalpidamiseks. AI õpib . Tema igakuised kulutused aastas on keskmiselt: 1) söögile 130 eurot, 2) rõivastele ja jalanõudele 60 eurot, 3) koolitarvetele ja raamatutele 20 eurot, 4) teatrile, kinole 20 eurot, 5) koolifonditasu 20 eurot, 6) kommunaal-, elektrining sidevahenditekulud 80 eurot ning 7) transpordikulud 20 eurot, kokku 350 eurot. AI käib XXX. Tema igakuised kulud aastas on keskmiselt: 1) söögile 110 eurot, 2) rõivastele ja jalanõudele 55 eurot, 3) lasteaiatasu 50 eurot, 4) kunstiring, joonistamistarbed 20 eurot, 5) teatrile, kinole 15 eurot ning 6) kommunaal-, elektrining sidevahendite kulud 80 eurot, kokku 330 eurot. Hagejad paluvad kohtul välja mõista kostjalt igakuiselt AI kasuks elatise 175 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni ning AI kasuks elatise 165 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Hagejad on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

Kostja vastus

Kostjal esitas 06.12.2011.a hagile vastuse, milles ta tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus, et seni tasutud 200 eurot on liiga vähe ja kostja tasub edaspidi vastavalt seadusele vähemalt 278,02 eurot kuus pluss võimalust mööda kingitused. Kostja leiab, et esitatud elatise nõue on liiga suur. Kostja sissetulek on keskmiselt 500-550 eurot. Kostja peab liialduseks koolifonditasu 20 eurot, mis esitatud tõenditest nähtuvalt on 19,17 eurot. Transpordikulud 20 eurot on liiga palju, sest õpilase kuupileti maksumuseks on 9,91 eurot. Pole selge, miks on vaja täiendavaid transpordikulusid, kui lapsel on kuupilet on. Eelkooliealised saavad sõita tasuta. Korteris elab neli inimest, seega oleks kommunaalkulud kokku keskmiselt aastas kokku perele 320 eurot, mis on ilmne liialdus. Näiteks talvel 2011.a oli korteri hooldustasu ja kommunaalteenuste keskmine alla 160 euro kuus, suvel on see veelgi oluliselt väiksem. Märtsis pimedal ajal oli elektrikulu 10,86 eurot. Lastel ja emal kulus kolmele telefonile 32,62 + 32,37 eurot. STV abonementmaks oli 27,23 eurot. Kokku kõik 263,08 eurot neljale inimesele, seega talvel keskmiselt inimesele 65,77 eurot, suvel veel olulisemalt vähem, sest kommunaalkulud vähenevad, küte on eriti kallis. Seega on tegelikult lapse kohta kuus kommunaal-, elektrining sidevahendite kulud kokku keskmiselt 50 eurot, mitte aga 80 eurot. Vähemalt kahekordselt on üle paisutatud kulutused rõivastele ja jalanõudele, samuti kulutused koolitarvetele ja raamatutele, teatrile ja kinole. Võimalik, et mõnes kuus see summa vastab, kuid aasta keskmisena on see kulu tegelikult vähemalt kaks korda väiksem. Liiga suur on ka keskmised kulutused söögile, pealegi on nooremal lapsel lasteaia tasus juba toiduraha 27,20 eurot sees ja seega sööks lasteaialaps keskmiselt kuus 14 aastasest noormehest isegi suurema summa (110+27,20 vs 130 eurot) eest, mis on väga väheusutav. Seega on toidusummaga selgelt liialdatud. Ka on tõenditena esitatud arvetest on võimatu vahet teha, milline toiduaine on ostetud lastele ja millist söövad kõik pereliikmed. Hagejad on nõudnud kokku elatisrahaks 340 eurot. Lähtudes eeltoodust oleks kostja arvates õiglasem summa 278,02 eurot kuus kokku, mõlemale lapsele võrdselt. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Poolte abielust on sündinud ühised pojad A XXX.a ja A XXX.a. Laste vanemad elavad eraldi. Pooltel on laste ühine hooldusõigus. Kostja on senini maksnud hagejatele elatist 200 eurot kuus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

2-11-41203

3(4)

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises.

AI soovib kostjalt elatise väljamõistmist summas 175 eurot kuus ning AI165 eurot kuus. Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 278,02 eurot, kummalegi lapsele võrdselt.

Alates 01.01.2012.a on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 145 eurot.

Hagiavalduse kohaselt kulub AI ülapidamiseks igakuiselt 350 eurot, millest 1) söögile 130 eurot, 2) rõivastele ja jalanõudele 60 eurot, 3) koolitarvetele ja raamatutele 20 eurot, 4) teatrile, kinole 20 eurot, 5) koolifonditasu 20 eurot, 6) kommunaal-, elektrining sidevahenditekulud 80 eurot ning 7) transpordikulud 20 eurot.

AI ülalpidamiseks kulub keskmiselt 330 eurot, millest 1) söögile 110 eurot, 2) rõivastele ja jalanõudele 55 eurot, 3) lasteaiatasu 50 eurot, 4) kunstiring, joonistamistarbed 20 eurot, 5) teatrile, kinole 15 eurot ning 6) kommunaal-, elektrining sidevahendite kulud 80 eurot.

Kostja vaidleb vastu laste koolitarvetele ja raamatutele, teatrile ja kinole tehtavaid kulutusi. Kohus peab neid põhjendatuks, sest need on laste arenguks vajalikud kulutused. Samuti ei leia kohus, et rõivastele ja jalanõudele tehtavad kulud oleksid ülepaisutatud, arvestades asjaolu, et lapsed vajavad hooajale vastavaid rõivaid ning jalanõusid nii kevadel, sügisel kui ka talvel, mis teadaolevalt on kallid.

A ja A on kasvueas lapsed, kelle vajadused ilmselgelt aastatega suurenevad. Seega on meelevaldne kostja väide, et eelkooliealiste sõit tasuta on. AI saab käesoleval aasta aprillis 7- aastaseks ning teadaolevalt hakkab tema suhtes kehtima koolikohustuslikkus. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et laste ema peab paratamatult kandma mõningasi lisakulusid, sest lapsed elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha.

Kohus peab hagis toodud laste kulutusi põhjendatuteks, kuid arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et hagejate esindaja saab mõlema lapse eest riikliku peretoetust kokku summas 38,34 eurot (s.o 19,17 eurot kummagi lapse eest) ning selle võrra vähendab kohus väljamõistetava elatise suurust.

Kohus peab vajalikuks märkida, et oma lastele kingituste tegemine ei ole ülalpidamiskohustuse täitmine.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

2-11-41203

4(4) lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Hageja on esitanud kohtule Eesti Töötukassa tõendi, mille kohaselt on hagejate ema alates 06.07.2010.a töötu ning isikule ei maksta töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist alates 06.05.2011.a. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast tõendit oma sissetulekute tõendamiseks. Kostja on välja toonud, et tema sissetulek on 500 euro ja 550 euro vahel. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule oma arvelduskontode väljavõtteid, ei pruugi eeltoodu kajastada kostja tegelikku majanduslikku seisu.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega ei ole kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.

Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse AI ülalpidamiseks elatis summas 156 eurot ja AI ülalpidamiseks 146 eurot.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hageja taotlusel määrab kohus kindalaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda laste ema arveldusarvele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik