3-11-2479/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-2479 Otsuse kuupäev

02. märts 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla toimingu – perioodil 02.09.2009 kuni 2010.a märtsini rehabilitatsioonieelses narkosektoris hoidmine – õigusvastaseks tunnistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Heiko Vardja Vastustaja Tartu Vangla

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02. aprill 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebuse põhjendused

1. Heiko Vardja taotleb tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming - ajavahemikul 02.09.2009 kuni 2010.a märtsini rehabilitatsioonieelses narkosektoris hoidmine. Kaebaja leiab, et teda paigutati narkosektorisse alusetult, kuna ta ei ole narkomaan ega ole tarvitanud narkootilisi aineid. Sellega rikuti tema õigust heale nimele ning pandi alusetult diagnoosiks narkomaan. Samuti piiras antud toiming kaebaja õigust olla avatud sektsioonis, kuna ta käis tol momendil väike-ettevõtluse kursusel ning õpilastele on Tartu Vanglas ette nähtud avatud sektsioon. Ametnike eksimuse tõttu pidi ta viibima narkomaanide ning haigusekandjate keskel ning ta kannatas nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Narkomaanide sektorist paigutati ta ära alles 2010.a veebruari keskpaigas koolisektorisse S 6. Kaebaja leiab, et selline kinnipeetava kohtlemine on ilmselgelt meelevaldne ning tema õigusi ja vanadusi rikkuv. Põhjendatud huvi seostab kaebaja sellega, et soovib esitada kahjunõude.

Vastustaja vastuväited

2. Tartu Vangla on seisukohal, et Heiko Vardja kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

3. Kaebaja on süüdi mõistetud karistusseadustiku § 184 lg 2 p 2 alusel korduva narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Otsus jõustus 02.05.2008.a. Otsuse jõustumise ajal viibis kaebaja Tartu Vanglas. Lähtuvalt kaebaja poolt toimepandud kuriteost suunati kaebaja 16.05.2008 Täitmisplaani § 5 p 3 alusel karistuse edasiseks kandmiseks Viru Vanglasse. 23.07.2009 paigutati kaebaja Täitmisplaani alusel tagasi Tartu Vanglasse ning peale vastuvõtuosakonnas viibimist paigutati kaebaja 02.09.2009.a süüdimõistetute eluhoone S2 osakonda, mis on avatud osakond ja kus viibivad tavarežiimil viibivad kinnipeetavad ning kelle hulgas võis olla ka narkootilise aine tarvitamisest sõltuvuses olevaid kinnipeetavaid. Perioodil 09.09.2009 -12.09.2009 kandis kaebaja kartseri karistust. Alates 12.09.2009 - 17.02.2010 viibis kaebaja erinevatel perioodidel S1 ja S2 osakonnas, millede puhul oli tegemist nn rehabilitatsiooni eelsete osakondadega, ehk siis osakondadega, kus alles selgitatakse välja, kas isik on sõltuvuses narkootilise aine tarvitamisest ning peaks hakkama läbima sõltuvusest vabanemiseks mõeldud programme või mitte.

4. 23.07.2009 kaebaja Tartu Vanglasse paigutamise ajal puudusid konkreetsed käitumisjuhised ning hinnangu andmise meetodid, mille alusel lugeda isik narkootilise aine tarvitamise sõltlaseks ning esialgu arvati nende hulka ka isikuid, kes olid tunnistanud, et on narkootilist ainet tarvitanud. Kaebaja on Viru Vanglas viibides tunnistanud, et on narkootilist ainet tarvitanud. Samuti on kaebaja 05.03.2009 Viru Vanglas viibides avaldanud, et soovib enda paigutamist UVO (uimastivaba osakond) osakonda (sissekanne „Vangises“ kinnipeetava koha peetavas päevikus). 29.01.2010 esitas kaebaja Tartu Vanglale ankeedi SRS (sõltuvus rehabilitatsiooni osakond) paigutamiseks, kuna selles osakonnas viibimine on kinnipeetavatele vabatahtlik, väljendades sellega enda soovi saada SRS osakonda. 08.02.2010 võttis kaebaja enda sooviavalduse SRS osakonda paigutamiseks tagasi. Kuna kaebaja avaldas Tartu Vanglas, et temal ei ole narkootilise aine tarvitamisest tingitud sõltuvushäireid ja ta ei olnud motiveeritud läbima programme, mis olid mõeldud eelkõige sõltuvustest vabanemiseks, siis paigutati kaebaja alates 17.02.2009 süüdimõistetute eluhoone S6 osakonda.

5. Tartu Vangla on seisukohal, et kuna vanglasisesel paigutamisel on vanglal kohustus eraldada kinnipeetavaid erinevatesse osakondadesse ainult VangS § 12 lg 1 toodud eraldihoidmise printsiibist lähtuvalt, ei saanud kaebaja õigusi rikkuda asjaolu, et ta viibis ühes sektsioonis isikutega, kes võisid olla narkootilise aine tarvitajad. Enne seda, kui Tartu Vangla määrati vanglaks, kuhu paigutatakse karistust kandma isikud kellel on narkootilise aine tarvitamisest tingitud sõltuvushäired, ning sedagi ainult selleks ajaks, millal ta läbib sõltuvusest vabanemiseks vajalikud programmid, viibis kaebaja nende isikutega ju nagunii koos. Varasema vangistuse kandmisel Murru Vanglas, millest kaebaja vabanes 03.07.2007, ei ole temale probleeme tekitanud ei narkomaanide ega võimalike haigusekandjate keskel viibimine ning seega ei saa kaebaja väited tema vaimsete ja füüsiliste kannatuste kohta olla tõsiseltvõetavad. Kuna kaebaja ei ole ka põhjendanud, milles konkreetselt need kannatused, nii füüsilise kui vaimsed, seisnesid ega ole esitanud ühtegi tõendit, mis nende tegelikku tekkimist tõendaks, tuleb väide lugeda paljasõnaliseks ja tõendamatuks.

Kohtu põhjendused ja otsus

6. Kinnipeetav Heiko Vardja leiab, et teda hoiti Tartu Vanglas õigusvastaselt narkosektoris ajavahemikul 02.09.2009 kuni sektorisse S6 paigutamiseni, mille tõttu ta kannatas nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna kaebaja paigutati eluhoone S6 osakonda 17.02.2010, hõlmab kaebus perioodi, mille osas kaebaja vastustaja tegevust vaidlustab, 02.09.2009 kuni 17.02.2010.a.

7. Kinnipeetava paigutamist vanglas reguleerib vangistusseadus (VangS), mille § 11 lg 1 sätestab, et kinnipeetava paigutamine vanglas toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Justiitsministri 25.03.2008.a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 5, mis sätestab kinnipeetavate paigutamise üldjuhud, punkti 1 kohaselt paigutatakse Tartu Vanglasse kinnipeetav kelle elukoht on Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi või Võru maakonnas ning kinnipeetavad, kellel on narkootilise ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäired või kes on toime pannud seksuaalkuritegusid. Seega paigutatakse Tartu Vanglasse ka kinnipeetavad, kelledel on narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäired.

VangS § 12 lg 1 sätestab vanglas kinnipeetavate eraldihoidmise printsiibi, mille kohaselt tuleb eraldi hoida mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht; karistusjärgselt kinnipeetavaid. VangS § 12 lg 3 kohaselt on kinnises vanglas eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid.

8. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei näe õigusaktid ette kohustust paigutada kinnipeetavaid eraldi osakondadesse mingitest muudet printsiipidest lähtudes, sealhulgas sellest, kas isik on narkosõltlane või mitte. VangS § 12 lg 2 annab vanglateenistusele õiguse paigutada kinnipeetavaid erandkorras eraldi ka VangS § 12 lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel. Sel juhul peab selline erandlikkus olema ka põhjendatud. Antud juhul selliseid erandlikke põhjusi, mis oleksid tinginud muude printsiipide kohaldamist, mis ei ole kirjas VangS § 12 lõikes 1, kaebusest ei selgu.

9. Tartu Vangla on oma vastuses toonud täpselt välja, millal ja millises osakonnas kaebaja vaidlustatud perioodil viibis. Nagu vastustaja vastusest selgub, viibis kaebaja kogu vaidlustatud perioodi süüdimõistetute eluhoone S1 või S2 osakondades, millised on rehabilitatsioonieelsed, avatud osakonnad, kus selgitatakse välja, kas isik on narkosõltlane ning milliseid abiprogramme tuleks tal läbida. Vangla selgituse kohaselt viibisid samades osakondades ka tavarežiimil viibivad kinnipeetavad. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemi andmetest, on H.Vardja maakohtu 23.04.2008 otsusega süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 184 lg 2 p 2 alusel narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on põhjendatav, et kaebaja paigutati Tartu Vanglasse ületoomisel esialgu nn. rehabilitatsiooni eelsetesse osakondadesse. Vastustaja on vastuses ka märkinud, et kaebaja on Viru Vanglas viibides tunnistanud, et ta on narkootikume tarvitanud ning et ta soovib uimastivaba osakonda paigutamist, kuigi vastustaja selle väite tõendamiseks ühtki tõendit esitanud ei ole. Samas ei ole ka kaebaja vastustaja poolt esitatud väitele vastu vaielnud, kuigi tal oli selleks aega ja võimalust. Kaebuses on kaebaja ise märkinud, et narkomaaniks on teda tunnistatud Viru Vangla arsti poolt 12.05.2009, seega võib järeldada, et kaebaja on Viru Vanglas tunnistanud narkootikumide tarvitamist, nagu vastustaja märgib. Kaebaja 08.02.2010 (tlk.13) taotlusest nähtub ka, et kaebaja on vastustajale 29.01.2010 esitanud avalduse tema rehabilitatsioonisektorisse paigutamiseks, millest ta 08.02.2010.a. avalduses loobub. Seega on kaebaja teatud ajal ise avaldanud soovi rehabilitatsioonieelses osakonnas viibida, samuti ei ole esitatud tõendit, et kaebaja oleks vaidlustatud perioodil esitanud vanglale taotlusi tema üleviimiseks teise osakonda ning et ta oleks vangla võimalikku keeldumist vaidlustanud.

10. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et puudub alus Tartu Vangla toimingu – kaebaja hoidmine ajavahemikul 02.09.2009 kuni 17.02.2010 sektorites S1 ja S2, ehk rehabilitatsioonieelsetes osakondades, õigusvastaseks tunnistamiseks, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Eda Muts Kohtunik