2-10-36327/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 1. märtsil 2012.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-10-36327 Kohtuasi

Tsiviilasja hind VRT hagi VT vastu ühisvara jagamiseks 4729,46 eurot

Menetlusosalised Hageja VRT(ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Dmitri I Kostja VT(ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Arina Liskmann-Getsu;

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada osaliselt VRT hagi VT vastu ühisvara jagamiseks.

2. Välja mõista VT VRT kasuks 1025,63 (üks tuhat kakskümmend viis eurot ja 63 senti) eurot.

Menetluskulude jaotamine.

3. VRT menetluskuludest jätta 78,3 % tema enda kanda ja 21,7 % VT kanda.

4. VT menetluskuludest jätta 21,7 % tema enda kanda ja 78,3 % VRT kanda.

5. Välja mõista VRT169,72 (ükssada kuuskümmend üheksa eurot ja 72 senti) eurot riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks.

6. Välja mõista VT 117,89 (ükssada seitseteist eurot ja 89 senti) eurot riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks.

Pooltelt välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034796011) või Swedbankis (konto nr 221023778606), mõlemal viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimi, tsiviilasja number ning, et riigilõivu tasutakse VRT hagilt VT vastu ühisvara jagamise nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud.

1. Poolte abielu registreeriti XXX.a. (t/l 44) ja lahutati Harju Maakohtu 04.06.2010.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-10-5462 (t/l 45).

2. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu ajal soetasid nad ühisvarana järgmised sõidukid:

- sõiduauto Toyota Carina E, riikliku registreerimismärgiga XXX;

- järelhaagise Brenderup 32505 325OC, riikliku registreerimismärgiga XXX ja

- maastikuauto Ssangyong Rexton, riikliku registreerimismärgiga XXX.

3. Lisaks kohtuotsuse punktis 2 nimetatud sõidukitele kuulus poolte abielu ajal ühiselt omandatud ühisvara hulka ka kinnistu asukohaga XXX. Pooled müüsid nimetatud kinnistu ja said selle müügist 995.000.- krooni. Kinnistu ostja kohustus müügilepingu kohaselt ostuhinnast 625.000.- maksma hageja tütre JS kontole ja 320.000.- maksma kostja elukaaslase JB kontole.

Hagiavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud.

4. 29.07.2010.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus VRT jagada poolte ühisvaraks olevad sõidukid Toyota Carina, järelhaagise Brenderop ja maastikuauto Ssangyong, milliste väärtuseks on hageja väidetel vastavalt 10.000.- krooni, 130.000-140.000.- krooni ja 8000.- krooni nii, et kostjalt välja mõista hageja kasuks pool ühisvara väärtusest ehk 74.000.- krooni või alternatiivselt müüa jagatava ühisvara esemed ning saadud raha jagada võrdselt hageja ja kostja vahel.

5. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena abielutunnistuse ja kohtuotsuse poolte abielu lahutamise kohta.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt soetasid pooled abielu jooksul ühisvarana kinnistu XX, sõiduautod Toyota Carina ja Ssangyong Rexton ning järelkäru Brenderup 325 OS, kuid abielu lahutamise käigus leppisid pooled kokku, et sõiduautod jäävad kostjale ja kostja hüvitab hagejale kinnistu müügist enamsaadu. Pooled müüsid kinnistu ja said selle müügist 995.000.- krooni. Ostja kohustus ostuhinnast 625.000.- maksma hageja tütre JS kontole ja 320.000.- krooni kostja elukaaslase JB kontole. Selle kompensatsiooniks, et autod jäid kostjale, saigi hageja kinnistu müügist rohkem raha ja hageja vähem. Seega on poolte ühisvara jagatud ja hagejal kostjalt sõidukite ja järelkäru eest õigus raha nõuda ei ole.

7. Korraldaval kohtuistungil seletas kostja, et sõidukid ja haagis, mis poolte vahel sõlmitud suulise vara jagamise kokkuleppe kohaselt kostjale jäid, võõrandas ta pärast poolte abielusuhete lõppemist. Sõiduauto Toyota Caina võõrandamisel 2010.a. sai kostja väidetavalt 1000.- krooni, sõiduki Ssayong Rextoni võõrandamisel 2010.a. 30.000.- krooni, ja järelhaagise võõrandmaisel 2010.a. 2000.- krooni.

8. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kosja poolte vahel koostatud, kuid allkirjastamata abieluvaralepingu, poolte ühisvaraks oleva kinnistu müügilepingu, CM AS e-kirja, Toyota Carina müügilepingu, Maanteeameti tõendi sõidukite ja järelhaagise registreerimise aegade kohta kostja nimele, sõiduki Ssayong Rexton müügilepingu ja järelhaagise Brenderup müügilepingu.

Kohtuotsuse põhjendused.

9. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus alates 01.07.2010.a. kehtima hakanud nn uue PkS §-st 210 lg 2, mille kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et poolte abielu lahutati 04.06.2010.a., s o enne uue perekonnaseaduse kehtima hakkamist, tuleb poolte ühisvara koosseis kindlaks määrata enne 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse järgi, sest poolte varasuhe lõppes enne uue seaduse jõustumist. Poolte ühisvara jagamisel tuleb kohtul kohaldada aga alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse § 37 lg 3 sätestatut, mille kohaselt jagatakse ühisvara abielupoolte vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib AÕS § 77 ning nimetatud seadusesätte lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

10. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu ajal soetatud ühisvara koosseisu kuulusid muuhulgas ka sõiduautod Toyota Carina, riikliku registrimärgiga XXX, maastikuauto Ssangyong Rexton, riikliku registreerimismärgiga XXX, ning järelhaagis Brenderip 325 OS, riikliku registreerimismärgiga XXX, kuid pooled ei ole sõlminud omavahel abieluvaralepingut, sest seda ei ole pooled allkirjastanud (t/l 74-77), ning kostja väide nagu oleks pooled suulise lepinguga jaganud poolte ühisvara nii, et vaidlusalused sõidukid jäävad kostjale ja kinnistu müügist saadud rahast saab hageja seetõttu rohkem ja kostja vähem, on paljasõnaline ja tõendamata ning kinnistu müügilepingust nimetatut ei tulene, tuleb jagada poolte ühisvaraks olevate sõidukite väärtus, sest kostja on kõik vaidlusalused sõidukid pärast poolte abielusuhete lõppemist võõrandanud, mida tõendavad sõidukite müügilepingud ja

Maanteeameti Põhja regiooni tõend 25. augustist 2011.a. nr 11-00029/430 (t/l 108).

Kuna sõidukite müügilepingud tõendavad, et VT müüs sõiduki Ssanyong Rexton, riikliku registreerimismärgiga XXX 14.09.2010.a. 30.000.- krooni eest (t/l 109), järelhaagise Brenderup, riikliku registreerimismärgiga XXX 70.- euro eest (t/l 110) ning sõiduki Toyota Carina, riikliku registrimärgiga XXX 20.09.2010.a. 1000.- krooni eest (t/l 107), tuleb asuda seisukohale, et sellised olid sõidukite turuhinnad nende võõrandamise hetkel. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid tõendamaks, et kostja müüs sõidukid alla turuhinna, kuigi ta seda väitis.

Eeltoodust tulenevalt moodustas kogu poolte ühisvara turuväärtus, mida hageja soovib käesoleva hagi esitamisega jagada, kokku summa 32.095,26 krooni (30.000 + 1095,26 + 1000) ehk 2051,26 eurot. Kuna kostja on poolte ühisvaraks olevad sõidukid pärast abielu lõppemist poolte vahel võõrandanud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks ½ vaidlusaluse ühisvara väärtusest ehk 1025,63 (2051,26 : 2) eurot.

Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata.

11. Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata allkirjastamata abieluvaralepingu ja CM AS e-kirja, sest nimetatud tõendid ei vasta dokumentaalsele tõendile esitatavatele nõuetele. Nii abieluvaraleping kui ka CMAS e-kiri on allkirjastamata dokumendid.

Tsiviilasja hinna määramine.

12. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 124, milliste kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

Kuna hageja palus esitatud hagis kostjalt välja mõista 74.000.- krooni, on, käesoleva tsiviilasja hinnaks 4729,46 eurot.

Menetluskulude jaotamine.

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutusi.

TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 21,7 % ulatuses hagetavast summast, jäävad hageja menetluskulud 78,3 % ulatuses tema enda kanda ja 21,7 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskuludest jääb 21,7 % kostja kanda ja 78,3 % hageja kanda.

14. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 21,7 % ulatuses ja hageja on tasunud hagi esitamisel riigituludesse riigilõivu 4000.- krooni ning Harju Maakohtu määrusega vabastas kohus VRT riigilõivu tasumisest summas 4500.- krooni (t/l 66), tuleb hagejalt RLS §

57 lg 1 ja riigilõivuseaduse lisa 1 ning TsMS § 190 lg 2 alusel välja mõista täiendavalt riigilõivu 169,72 eurot ehk 2655,50 krooni (6655,50 /78,3 % kogu tasumisele kuulunud riigilõivust/ - 4000 /hagi esitamisel tasutud riigilõiv/).

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi 21,7 % ulatuses, kuulub kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel väljamõistmisele riigilõivu 1844,50 krooni ehk 117,89 eurot, sest kohus vabastas hageja osaliselt riigilõivu tasumisest ja rahuldas hagi osaliselt.

15. TsMS § 179 lg 4 alusel saadab kohus käesoleva lahendi ärakirja pärast lahendi jõustumist viivitamata

Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus käesoleva lahendi sundtäitmisele saata. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest 15 päeva jooksul, väljaarvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS § 179 lg 5). Vastavalt TsMS §-le 179 lg 9 sätestatule tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtunik: