3-11-1099/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusvorm

Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul arvates kohtuo

ASJAOLUD

1. 03.05.2011 saabus Tartu H mittevaralise kahju 1000 eu küünetangide) rikkumise eest.

KAEBUSE PÕHJENDUSED

2. Kaebuse kohaselt (t.lk.1/5 j lõhutud plastiknõu osa, kuigi lõhutud küünetangid, kuigi ta et seekordne juhtum sarnane sunnitud tunnistama oma s televiisori hävitamises, ning a nõuab kaebuse esitaja Viru vanglaametnikke karistataks ümberkäimise eest. Kaebuse kahjustatud ka tema psüühilist

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

29. veebruar 2012. a, Jõhvi k

3-11-1099 S.L kaebus Viru Vangla va kahju 1000 euro hüvitamise isiklike asjade rikkumise eest

kirjalik menetlus kaebuse esitaja S.L, vastustaja Viru Vangla Jätta kaebus rahuldamata. us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring otsuse avalikult teatavakstegemisest. Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S.L kaebus ro hüvitamise nõudes kaebaja isiklike asj D ja 15-16/19) tagastasid Viru Vangla laotöötaj ta oli ära andnud terve nõu. Samuti tagasta oli ära andnud uue ja terve komplekti. Kaeb eb haldusasja nr 3-10-2868 juhtumiga, ku eadusevastast tegu, mis seisnes kaebaja andma kaebajale uue televiisori. Isiklike asj Vanglalt 1000 euro hüvitamist. Kaebuse tema asjade süstemaatilise lõhkumise j esitaja märgib, et tema õiguste süstemaatili t seisundit ja tervist.

kohtumaja astu mittevaralise e nõudes kaebaja t. gkonnakohtule 30 Viru Vangla vastu jade (plastiknõu ja jad S.Lle kambrisse ati kaebuse esitajale buse esitaja märgib, us Viru Vangla oli isikliku laosoleva jade rikkumise eest esitaja soovib, et ja nendega halva ise rikkumisega on

2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED

3. Vastustaja Viru Vangla leiab vastuses kaebusele (t.lk.34-35) , et kaebus on põhjendamatu ja palub see jätta rahuldamata. Vastustaja tunnistab, et seonduvalt haldusasjaga nr 3-10-2868 (televiisori juhtum) on Viru Vangla sõlminud kaebajaga kompromissi, mille tulemusel anti kaebajale televiisor. 07.02.2011 väljastati kaebajale laost mõraga lusikas ja 28.02.2011 väljastati kaebajale laost küünetangid, millelt oli eemaldatud dekoratiivne ripats, mille eemaldamisel ei lõhutud ära küünetange, ega ripatsit. Vastustaja möönab, et kaebajal võis tekkida seonduvalt isiklike asjadega mõningaid ebameeldivusi, kuid pole alust mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna mitte igasugune kahju ei ole käsitletav mittevaralise kahjuna (kaebajal diagnoositud kohanemishäire selle alla ei kuulu), mis tingib kahju rahalise hüvitamise. Seega leiab vastustaja, et kaebaja ei ole tõendanud, et talle oleks vangla tegevuse tulemusel tekkinud mittevaraline kahju.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebajal on õigus vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui talle oli saabunud vähemalt üks RVastS § 9 lõikes 1 loetletud tagajärgedest ja see pidi olema saabunud Viru Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel.

Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral eelkõige tuvastada, kas isikul on tekkinud mittevaraline kahju, kas toiming, millega isikule väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos kahju tekkimise ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.

5. S.L taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, kuna Viru Vangla on süstemaatiliselt rikkunud tema asju (televiisor, küünetangid ja plastmasslusikas) ning sellega kahjustanud ka tema tervist. Kohus juhib tähelepanu, et televiisori osas on jõustunud kohtulahend (menetluse lõpetamise määrus haldusasjas nr 3-10-2868), kaebajale on antud televiisor ning selles osas kahju hüvitamist enam nõuda ei saa. 07.02.2011 väljastati kaebajale laost mõraga lusikas, mille osas ei ole tuvastatud, kas mõra on tekkinud vangla tegevuse tulemusel. 28.02.2011 väljastati kaebajale laost küünetangid, millelt oli eemaldatud dekoratiivne ripats ning vangla kinnitusel ei lõhutud ripatsi eemaldamisel ära küünetange ega ripatsit. Vastustaja Viru Vangla on siinkohal ka möönnud, et kaebajale võis seoses isiklike asjadega tekkida mõningaid ebameeldivusi, kuid on seisukohal, et puudub alus mittevaralise kahju hüvitamiseks.

6. RvastS näeb küll mittevaralise kahju hüvitamise alusena ette tervise kahjustamise, kuid seejuures on kaebajal jäänud tähelepanuta, et mitte igasugust ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, pole võimalik käsitleda tervise kahjustamisena. Mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Kuivõrd füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste puhul ei ole nende mõõtmine objektiivselt võimalik, peab moraalse kahju tõendatuks lugemisel olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, nt missugused on tervisekahjustuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed isiku jaoks. Iga kahjuliku tagajärje

3 tõendamisel tuleb viidata konkreetsetele tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Üksnes selle alusel saab järeldada, missuguseid isikule õigusrikkumisega tekkinud kahjulikke tagajärgi on põhjendatud pidada hüvitamist väärivaks moraalseks kahjuks ning missugune tõend ühte või teist kahjulikku tagajärge s.o. füüsilist või hingelist valu ja kannatusi tõendab.

7. Nähtuvalt Viru Vangla meditsiiniosakonna 16.03.2011 tõendist (t.lk.38) on S.Ll 17.04.2010 diagnoositud kohanemishäire, kuid püsivaid psüühikahäireid diagnoositud ei ole. Siinkohal nõustub kohus vangla vastuses väljendatud seisukohaga, et ei ole tõendatud kaebaja psüühilise seisundi halvenemine vangla asjadega seotud tegevuse tulemusel ning ainuüksi vangistuses viibimine võib olla stressitekitav, kuna peab harjuma vangistusega kaasnevate piirangutega. Seega ei ole kaebajal diagnoositud kohanemishäire käsitletav sedavõrd raske tervisekahjustusena, mis tingiks kahju rahalise hüvitamise.

8. Tulenevalt eeltoodust ei ole tuvastatud Viru Vangla õigusvastane tegevus ega S.Lle põhjustatud kaebuses nimetatud kahju. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Mare Krull kohtunik