2-10-34154/46 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10- 34154

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Jevgeni Bizjajevi ja Jelena Bizjajeva kompromiss järgnevalt:

1.1. Korteriomand asukohaga XXX (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosasse nr 2372208) jääb Jelena Bizjajeva ainuomandisse.

1.2. Jelena Bizjajeva tasub Jevgeni Bizjajevile hüvitist 8308 (kaheksa tuhat kolmsada kaheksa) eurot ja 51 senti hiljemalt 01. juuniks 2012. Raha kantakse üle Jevgeni Bizjajevi pangakontole nr 1103837881 Swedbank. Selgitusse märkida „Hüvitis tsiviilasi nr 2-10-34154“.

1.3. Poolte kõik menetluskulud, nii hagi kui ka vastuhagi osas, jäävad poolte endi kanda.

1.4. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-10-34154 menetlus. Kohtuasja number 2-10-34154 Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2012, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Jevgeni Bizjajevi hagi Jelena Bizjajeva vastu ühisvara jagamise nõudes ja Jelena Bizjajeva vastuhagi Jevgeni Bizjajevi vastu vara lahusvaraks tunnistamise ja omandiõiguse tunnustamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg

22. veebruar 2012 Menetlusosalised ja esindajad

Hageja/vastuhagi kostja:

Jevgeni Bizjajev (IK 35908252218) Hageja/vastuhagi kostja esindaja:

Ljudmilla Tšeussova (lepinguline esindaja) Kostja/vastuhagi hageja:

Jelena Bizjajeva (IK 46012122218)

Kostja/vastuhagi hageja esindaja:

Aleksei Naumkin (lepinguline esindaja)

2-10- 34154

2(4)

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromisslepingule.

4. Jätta Jevgeni Bizjajevi menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

5. Jätta Jelena Bizjajeva menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

6. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

7. Vabastada Jelena Bizjajeva menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ja jätta Jelena Bizjajeva poolt tasumata riigilõiv 209 (kakssada üheksa) eurot ja 68 senti Eesti Vabariigi kanda.

Kohus selgitab, et menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Jevgeni Bizjajevi hagi Jelena Bizjajeva vastu ühisvara jagamise nõudes ja Jelena Bizjajeva vastuhagi Jevgeni Bizjajevi vastu vara lahusvaraks tunnistamise ja omandiõiguse tunnustamise nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-10- 34154

3(4) Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Kohus leiab, et pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele - poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist suurust ei saa kindlaks määrata, kuna pooled menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ega ei soovinud ka menetluskulude hüvitamist.

Viru Maakohtu 20. juuli 2011 kohtumäärusega vabastati vastuhagi hageja 60% ehk 798,90 euro ulatuses riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel. Vastuhagi hageja tasus riigilõivu 40% ehk 319,55 eurot (t.l.-106).

Vastuhagi hageja esitas kohtuistungil kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Samuti palus vastuhagi hageja jätta tasumata riigilõiv riigi kanda.

Lähtuvalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Vastuhagi esitamisel tuli vastuhagi hagejal tasuda riigilõivu 1118,45 eurot. Kohus vabastas vastuhagi hageja 60% ulatuses riigilõivu tasumise kohustusest ja vastuhagi hageja tasus riigilõivu 319,55 eurot.

Vastuhagi hagejal on tasumata riigilõiv 798,90 eurot, s.o 60% seadusega sätestatud riigilõivust. Kui vastuhagi hageja oleks tasunud riigilõivu täies ulatuses, tuleks talle tagastada 1118,45 / 2 = 559,23 eurot. Vastuhagi hageja on tasunud 319,55 eurot. Vastuhagi hageja palus tagastada pool riigilõivust. Seega tuleks vastuhagi hagejal hüvitada riigile puuduv osa poolest riigilõivust ehk 559,23 – 319,55 = 209,68 eurot.

Vastavalt TsMS § 190 lg 7, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

2-10- 34154

4(4) Seoses kompromissi sõlmimisega kohus vabastab vastuhagi hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ja jätab tasumata riigilõivu osa 209,68 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamine

Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik