2-11-7642/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-7642

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-7642

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Kalev Klaari vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

1026,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu

(registrikood 70007340; asukoht Turu 2, 51014 Tartu; e-

post rmt.info@just.ee);

-

hageja esindaja Elen Eigo-Aunbaum (e-post elen.eigo-

aunbaum@just.ee);

-

kostja Kalev Klaar (isikukood 37401266516; tegevuskoht

OÜ Ginnick; asukoht XXXXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

18. jaanuar 2012

Protokollija

Anneli Helisalu

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada Kalev Klaari sundtäitmisnõue täiteasjas nr 185/2011/214 lubamatuks, kuna nõue

on eelnevalt rahuldatud.

3. Täitekulud jätta TMS § 221 lg 4 alusel Kalev Klaari kanda.

4. Välja mõista Kalev Klaarilt riigilõiv 255,64 eurot riigituludesse.

Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto

nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber

mõlema konto puhul 2900078538, selgitus „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-11-7642“) 15 päeva

arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu

tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude

sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele (TsMS § 455 lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

23.02.2011 esitas Eesti Vabariik Tartu Maakohtule hagiavalduse Kalev Klaari vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS)

§ 221 lg 1 alusel põhjusel, et nõue on rahuldatud. Hageja on teinud 03.02.2011 järgmised

arvestused ja väljamaksed: 1465,73 eurot (isiku pangaarvele väljamaks), 18,74 eurot

(kinnipeetud

pensionikindlustusmakse),

389,63

eurot

(tulumaks)

ja

618,45

eurot

(sotsiaalmaks), kokku summas 2492,55 eurot. Kohtute Raamatupidamiskeskus tegi maksed

tulenevalt Harju Maakohtu 30.04.2010 määrusest tsiviilasjas nr 2-09-58203, mille kohaselt

tuli Kalev Klaari kontole kanda saneerimisnõustaja tasu 39 000 krooni (2492,55 eurot)

nõustamisteenuse eest, mida Kalev Klaar andis OÜ Sombrero saneerimismenetluses. Kohtute

Raamatupidamiskeskus arvas sellelt summalt maha ka eelpool nimetatud maksud.

08.02.2011 esitas Kalev Klaar kohtutäiturile täitmisavalduse 1026,83 euro ulatuses.

14.02.2011 sai Kohtute Raamatupidamiskeskus kohtutäitur Jaanika Pajustelt täitmisasjas

nr 185/2011/214 täitmisteate, milles nõutakse 1199,89 euro (sisaldab täitekulusid) tasumist

vabatahtlikult, kui nimetatud summat vabatahtlikult etteantud tähtajaks ei tasuta, siis on

nõutavaks summaks 1353,79 eurot (koos täitekuludega).

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja asub seisukohale, et Harju Maakohtu 30.04.2010 määruse nr 2-09-58203 resolutsiooni

punkte 5 ja 6 tuleb tõlgendada selliselt, et seal märgitud summa 2492,55 eurot tuleb kanda

Kalev Klaari arvele. Kostja arvates ei tohtinud Kohtute Raamatupidamiskeskus sellelt

summalt

maha

arvata

seadusest

tulenevaid

makse

(sotsiaalmaks,

tulumaks

ja

sotsiaalkindlustusmaks), kuna kohtumääruses ei ole seda kirjas. Kostja hinnangul saab

saneerimisnõustaja tasu väljamaksmise aluseks olla ainult kohtumäärus ja seal sätestatud

summad. Kostja arvates ei saa kohtunik kohtumääruse väliselt enam kohtumääruses

kirjapandut tõlgendada. Kostja palub jätta hageja nõude rahuldamata ja rahuldada kohtutäitur

Jaanika Pajuste otsus.

KOHTUISTUNG

Kostja jäi kohtuistungil varasemate seisukohtade juurde. Hageja tunnistas, et kohtuotsuse

resolutsioon

ei

olnud

üheselt

mõistetav

ja

tekitas

küsimusi

ka

Kohtute

Raamatupidamiskeskusele, mistõttu nad pöördusid selguse saamiseks määruse teinud

kohtuniku poole. Vastuseks said nad, et resolutsioonis nimetatud summalt tuleb maksud maha

arvata. Kostja ei olnud endiselt nõus sellise kohtuniku poolse käitumisega, et kohus lahendab

asja e-kirjade vahendusel. Kostja arvates tuleb selliseid asju teha kas otsuste või määruste

kaudu.

KOHTU SEISUKOHT

TMS § 221 lg 1 annab Kohtute Raamatupidamiskeskusele kui võlgnikule õiguse esitada

Kalev Klaari kui sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hageja on nõude 03. 02. 2011 rahuldanud.

Hageja leiab, et Harju Maakohtu 30.04.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-58203 on täidetud

ja Kalev Klaarile väljamaksmisele kuuluvalt summalt on maha arvestatud seadusest

tulenevad maksud. Kostja on leidnud, et kohtumäärus makse ei sisalda.

Kohus leiab, et tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 40 lg-st 1 on tulumaksu

kinnipidajaks residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, füüsilisest

isikust ettevõtja või tööandja. Käesoleval juhul on tulumaksu kinnipidajaks Kohtute

Raamatupidamiskeskus kui riigiasutus. Käsunduslepingu kohaselt oli Kalev Klaari

käsundiandjaks OÜ Sombrero, kes oleks pidanud tasult maksud kinni pidama. Kuna seda ei

olnud tehtud, siis pidi seda tegema Kohtute Raamatupidamiskeskus kui riigiasutus, kes tasu

määruse alusel välja maksis. TuMS § 40 lg 2 kohaselt peetakse tulumaks kinni väljamakse

tegemisel.

Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 4 kohaselt maksab sotsiaalmaksu residendist

juriidiline isik, füüsiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva seaduse § 2 lg-s

1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident, riigi-, valla- või linnaasutus, riik, vald või linna

käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud juhtudel. Tulenevalt SMS § 2 lg 1 p-st 1 tuleb

sotsiaalmaksu maksta töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt.

Tulenevalt kogumispensionide seaduse (edaspidi KoPS) § 2 lg 1 kohaselt jaguneb

kogumispension kohustuslikuks ja täiendavaks. Tulenevalt sama seaduse §-st 9 on

kohustusliku kogumispensioni makse määraks 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud

tasudelt. KoPS § 6 kohaselt on kohustatud isikuks tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud

residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma

sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma

kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud

tasudelt.

Kohus leiab, et hageja on käitunud õiguspäraselt, pidades väljamakstavalt saneerimisnõustaja

Kalev Klaari tasult kinni seaduses ettenähtud maksud. Harju Maakohtu poolt määrati 30.12.

2009 a. OÜ Sombrero saneerimisnõustajaks füüsiline isik Kalev Klaar (tl. 64-65).Määrusest

nähtub, et audiitor Kalev Klaar ( kutsetunnistus nr. 505) on andnud nõusoleku asuda täitma

OÜ Sombrero saneerimisnõustaja ülesandeid kokkulepitud töötasu eest.

Harju Maakohtu 30.04.2010 määrusega jäeti saneerimiskava kinnitamata. Määruse

resolutsiooni p.6 tuleb tõlgendada selliselt, et seal kirjas olevalt Kalev Klaari töötasu

summalt tuleb maha arvata maksud vastavalt eeltoodud maksuseadustele, sest tegu on

saneerimisnõustaja töötasuga. Käesoleval juhul kinnitab kohtu seisukohta ka määruse nr 2-09-

58203 teinud kohtu tõlgendus, mille kohaselt tuleb määruses nimetatud summalt maksud

maha arvata. Kohus osundab, et täidetakse jõustunud lahendit ja täitmise käigus selgituse

küsimine pole keelatud. Asjaolu, et teistes menetlustes ( 2-09-7171 tl. 102 ; 2-09-12156 tl.

104) on kohus saneerimisnõustaja tasu tasunud Ginnick OÜ arvele tuleb jätta tähelepanuta.

Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja sundtäitmine täiteasjas nr 185/2011/214

tuleb tunnistada lubamatuks, kuna nõue on 03. 02. 2011a. rahuldatud. Tulenevalt TMS § 221

lg-st 4 jätab kohus täitekulud sissenõudja kanda.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus hagi rahuldas, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest.

Kostjalt tuleb TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista hagi esitamisel tasumisele kuuluv

riigilõiv 255,64 eurot riigituludesse.

Kohtunik