3-11-2565/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2565

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Kodakondsus-

ja

migratsiooniosakonna

taotlus

V.G.i

väljasaatmiskeskuses

kinnipidamise

loa

piken-

damiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Taotluse

esitaja

–

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Kodakondsus- ja migratsiooniosakond

Esindaja: Aleksei Kuznetsov;

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist

V.G. (sünd. xx xx xxxx Eestis)

Kohtuistungi toimumise aeg

28. veebruar 2012

RESOLUTSIOON

Pikendada luba V.G. (sünd. xx xx xxxx Eestis) väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks

kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.04.2012.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus

tuleb

esitada

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu kaudu.

TAOTLUS

1. V.G. sündis xx xx xxxx Eestis ning on elanud sestpeale Eestis.

2. V. G. on tema enda sõnade kohaselt Vene Föderatsiooni kodakondsus. Vastavalt Vene

Föderatsiooni Suursaatkonna Narva Peakonsulaadi 6. juuli 2011 kirjale nr 582 on V. G. arvel

Narva konsulaadis alates 13. aprillist 1994. a ning ta ei ole pöördunud nende poole Venemaa

Föderatsiooni kodakondsusest väljaastumiseks.

3. Harju Maakohtu 3. veebruari 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16635 karistati V.G.i

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat. Karistusaeg lõppes 4. novembril 2011.

4. 4. novembril 2011 pidasid Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri ametnikud V.G.i

kinni ning talle tehti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi: VSS) § 11 lg 1

ja § 72 lg 2 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 2022425861.

5. Seoses asjaoluga, et V.G.i väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul,

andis Tartu Halduskohus 4. novembril 2011 oma määrusega haldusasjas nr 3-11-2565 Ida

Prefektuurile loa isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti

Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

6. 28. detsembril 2011. a esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule taotluse

V.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt

VSS §-le 25.

7. Tallinna Halduskohtu 30.12.2011 määrusega pikendati Eestis seadusliku viibimisaluseta

viibiva Vene Föderatsiooni kodaniku V.G. väljasaatmiskeskuses (VSK-s) kinnipidamise

tähtaega kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.02.2012.a.

8. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 22.02.2012 taotluse V.G.i VSK-s kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) §-le 25. Taotluse kohaselt on V.G. sündinud xx xx xxxx Eestis ning kogu elu Eestis

elanud. Vastavalt Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Narva Peakonsulaadi 06.07.2011 kirjale

nr 582 on V.G. arvel Narva konsulaadis alates 13.04.1994 ning ta ei ole pöördunud nende

poole Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest väljaastumiseks.

9. V.G. on omanud tähtajalist elamis- ja tööluba Eestis kehtivusega 22.05.2007 kuni

21.05.2008. Viibides Tartu Vanglas esitas V.G. 19.07.2010 Politsei- ja Piirivalveametile

(PPA) tähtajalise elamis- ja tööloa taotluse kuni 30.09.2010 kehtinud välismaalaste seaduse

(VMS) § 12 lg 1 p 5 (välisleping) alusel.

10. PPA 02.09.2011 otsusega 15.3-04/296 keelduti V.G.ile tähtajalise elamisloa ja tööloa

andmisest kuni 30.09.2010 kehtinud VMS § 12 lg 4 p 5 ja 8, § 13 alusel ning juhindudes

VMS § 2, § 142 lg 1.

11. Rahvastikuregistri andmetel on V.G.il poolvend D. G. (sünd. xx xx xxxx Eestis), kes on

Venemaa Föderatsiooni kodanik ning elab alates 07.07.1998 a. Venemaal. Välismaalaste

seaduse tähenduses moodustavad perekonna abikaasad ning abikaasade alaealised lapsed,

V.G.il puudub Eestis pereelu (puuduvad abikaasa ja lapsed). Seega ei sekku PPA V.G.i

väljasaatmisel ebaproportsionaalselt isiku eraellu.

12. Samuti puudub V.G.il Eestis kindel elukoht, töökoht. V.G. omab Vene Föderatsiooni

kodakondsust ning tema emakeel on vene keel, seega ei näe PPA takistusi isiku kohanemisel,

töökoha ja elukoha leidmisel kodakondsusjärgses riigis.

13. Vastavalt VSS § 9 lg 6 alusel tehakse välismaalasele lahkumisettekirjutus, kui see on

vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku, rahva tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või kuriteo

ärahoidmiseks või kui talle keeldutakse elamisloa andmisest või selle pikendamisest või tema

elamisluba tunnistatakse kehtetuks.

14. V.G.ile on PPA 02.09.2011 a. otsusega keeldutud elamisloa andmisest ning vastavalt VSS

§ 72 lg 2 p 7 alusel koostatakse välismaalasele, kes vabastatakse tingimisi karistuse

kandmisest või tingimisi enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega ning kellel ei ole

elamisluba või elamisõigust, lahkumisettekirjutus ning lahkumisettekirjutuses ei määrata

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ning lahkumiskohustus sundtäidetakse

kohe.

15. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid ei pidanud Ida Prefektuur

proportsionaalseks V.G.i viibimist vabaduses ning järelevalve meetmete kohaldamist, kuna

oli alust arvata, et isik võis väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda või põgeneda. Kuna

isikul puudus kinnipidamisasutusest vabanemisel kehtiv reisidokument, puudus võimalus

V.G.i väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul alates isiku kinnipidamisest arvates.

16. 04.11.2011 andis Tartu Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-11-2565 Ida

Prefektuurile loa V.G.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti

Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

17. 07.11.2011 toimus vestlus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kodakondsus- ja

migratsiooniosakonna (KMO) migratsioonijärelevalve büroo (MJB) ametniku ning V.G.i

vahel. V.G. keeldus MJB-ga koostööd tegemisest, rikkudes sellega VSS-st tulenevat

kaasaitamiskohustust.

18. 15.11.2011 edastas MJB Välisministeeriumi vahendusel Venemaa Föderaalsele

Migratsiooniteenistusele (FMT-le) tagasivõtutaotluse V.G.i suhtes.

19. 07.12.2011 kinnitas FMT ametnik e-posti teel, et V.G.i tagasivõtutaotlus on saabunud

ning 05.12.2011 menetlusse võetud. Kuid käesolevaks ajaks ei ole veel MJB V.G.i

tagasivõtutaotlusele vastust saanud.

20. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole V.G.i

väljasaatmine käesoleval ajal võimalik taotleb PPA KMO MJB tema väljasaatmiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra vastavalt VSS § 25.

ISIKU, KELLE SUHTES LUBA TAOTLETAKSE, SEISUKOHT

21. Kohtuistungil V.G. tema kinnipidamise taotlusele vastu ei vaielnud, leides, et istungi

pidamine on pelgalt formaalsus. Küll aga soovis ta, et Eesti riik annaks talle tõendi selle koht,

et talle garanteeritaks Venemaale jõudes toit ja peavari, kuna vastasel juhul peaks ta seal

nälgima. Samuti soovis V.G. kohtumäärusest kirjalikku venekeelset tõlget.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

22. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus V.G.i väljasaatmiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

23. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning

ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. V.G.il puudub Eesti

Vabariigis viibimiseks seaduslik alus ning tema suhtes on jõustunud koheselt sundtäidetav

lahkumisettekirjutus. VSS § 18 lg 1 järgi viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul

välismaalase kinnipidamisest arvates. Halduskohus andis 4. novembril 2011. a VSS § 23 lg 1

alusel loa V.G.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse, kuna väljasaatmist ei olnud kehtiva

reisidokumendi puudumise tõttu 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia ja oli alust arvata, et

isik võib väljasaatmisest kõrvale hoiduda.

24. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole

võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel

väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni

väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 11, 2

või 3 järgi. V.G.i väljasaatmise reaalne täideviimine pole kehtiva reisidokumendi puudumise

tõttu hetkel jätkuvalt võimalik. Käesolevas asjas ei ole kohtule teada VSS § 24 lõigetes 11, 2

või 3 toodud isiku vabastamise aluseid.

25. Isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka

seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 20 sätestatud

igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise

ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Asjaolusid arvestades on

kohus veendunud, et V.G. suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud

meetmeid, kuna isik võib sellisel juhul suure tõenäosusega hakata väljasaatmisest kõrvale

hoiduma. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest arvab V.G., et tal onõigus Eestisse jääda ja

ta on keeldunud koostöö tegemisest Politsei- ja Piirivalveametiga. Teadaolevatel andmetel ei

ela Eestis ühtegi V.G.i perekonnaliiget. Toimiku materjalidest nähtuvalt on V.G.il poolvend,

kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning elab alates 7. juulist 1998. a Venemaal. V.G.i on

korduvalt kohtulikult karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Viimati Tartu

Maakohtu 3. veebruari 2003. a otsusega 3 aasta pikkuse vangistusega ja ta vabanes Tartu

Vanglast 4. novembril 2011. a seoses karistuse ärakandmisega. Eelnevast nähtub, et V.G.i

puhul ei ole tegemist seaduskuuleka inimesega. Välismaalaste seaduse mõistes loetakse isikut,

keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, ohuks Eesti riigi

julgeolekule. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 2. septembri 2011. a otsusega eelnimetatud

põhjusel V.G.ile ka elamisloa andmisest.

26. Arvestades eeltoodud asjaolusid ei pea kohus tõenäoliseks, et V.G. täidaks talle tehtud

lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult. Väljasaatmiskeskusest vabanemise korral puuduks isikul

tema suhtes tuvastatud asjaolusid arvestades motivatsioon teha koostööd Politsei- ja

Piirivalveametiga väljasaatmise täideviimiseks. Käesolevaks ajaks ei ole VSS § 24 lg 11

sätestatud maksimaalne tähtaeg väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemisest veel

möödunud. Samuti ei ole isiku väljasaatmine muutunud perspektiivituks, kuna toimiku

materjalidest nähtuvalt on V.G. Vene Föderatsiooni kodanik, kelle Politsei- ja

Piirivalveameti

poolt

esitatud

tagasivõtutaotluse

on

Venemaa

Föderaalne

Migratsiooniteenistus 5. detsembril 2011. a menetlusse võtnud. Tagasivõtutaotluse

lahendamine ei ole käesolevaks hetkeks ebamõistlikult viibinud.

27. V.G.i Venemaale asudes on tal võimalus pöörduda Venemaa kui oma elukoha ja

kodakondsusjärgse riigi poole talle inimväärsete elamistingimuste garanteerimiseks. Eesti

riigil sellega seoses mingeid kohustusi ei ole.

28. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Politsei- ja Piirivalveameti taotluse ning annab loa

V.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks veel kuni kahe kuu võrra. Kuna

varasema kohtumäärusega on antud luba isiku kinnipidamiseks kuni 29.02.2012, tuleb

tähtaega arvata sellest ajast alates.

Kadriann Ikkonen

kohtunik