2-12-294/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2012.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-294

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi TSja FTOÜ avaldused aktsiaseltsi S pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja I aktsiaselts TS(registrikood XXX, asukoht

XXX)

Võlausaldaja tehinguline esindaja vandeadvokaat Marko

Kaevando

Võlausaldaja II FTOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlausaldaja tehinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Võlgnik aktsiaselts S (registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige SH

Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas Ustav

Kohtuistungi toimumise aeg

14. veebruar 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi TS ja FTOÜ avaldused aktsiaseltsi S pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja aktsiaseltsi S (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot 29.

veebruaril 2012.a kell 9.00.

3. Nimetada aktsiaseltsi S pankrotihalduriks Urmas Ustav (Advokaadibüroo

LEXTAL, asukoht Rävala pst 4, Tallinn, tel 640 0250, 50 48 341, faks 640 0260, e-

post urmas.ustav@lextal.ee).

4. Määrata aktsiaseltsi S võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20.märts 2012.a

algusega kell 9.15 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.

5. Kohustada aktsiaseltsi S juhatuse liikmeid SH (isikukood XXX) ja JP (isikukood

XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 20.märts 2012.a kell 9.00. Kui SH ja JP vannet

andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata

arest kuni 3 kuud.

6. Kohustada aktsiaseltsi S juhatuse liikmeid SH (isikukood XXX) ja JP (isikukood

XXX) andma hiljemalt 07.märts 2012.a pankrotihaldur Urmas Ustavile üle

aktsiaseltsi S vara ja raamatupidamisdokumentatsioon. Kui SH ja JP teabe

andmise kohustust ei täida, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist

või määrata arest kuni 3 kuud.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata aktsiaseltsi S ajutise pankrotihalduri Urmas Ustavi töötasuks 2 880

(kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) eurot, millele lisandub käibemaks.

10. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda aktsiaseltsi TS poolt 16.01.2012 antud tagatis

summas 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot ajutise halduri tasu katteks OÜ

Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX.

11. Välja mõista aktsiaseltsilt S ajutise halduri tasu summas 380 (kolmsada

kaheksakümmend) eurot ning ajutise halduri tasult arvestatav käibemaks OÜ

Advokaadibüroo LEXTAL kasuks.

12. Menetluskulud jätta täies ulatuses aktsiaseltsi S kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Aktsiaselts TS esitas 02.01.2012 avalduse aktsiaseltsi S pankroti väljakuulutamiseks. Poolte

vahel on 02.06.2008 sõlmitud Aktsiaseltsi S aktsiate müügileping 1790408, mille kohaselt

võlgnik kohustus tasuma võlausaldajale aktsiate müügihinna 460 163,87 eurot. Müügihinnast

esimese osa summas 92 032,77 eurot tasus võlgnik seoses maksetähtaja pikendamisega

hiljemalt 01.10.2008. Müügihinnast teise osa summas 368 131,10 eurot kohustus võlgnik

lepingu kohaselt tasuma hiljemalt 01.12.2008. Poolte 22.12.2008 allkirjastatud kokkuleppe

kohaselt kohustus võlgnik tasuma aktsiate müügihinna teise osa hiljemalt 30.06.2010 ja alates

01.12.2008 tasuma võlausaldajale igakuiselt intressi summas 3 195,58 eurot. Aktsiate

müügihinna teist osa võlgnik võlausaldajale 30.06.2010 ei tasunud ning 22.12.2008

kokkuleppega sätestatud intressi maksmise lõpetas võlgnik 2010.a veebruarikuus. Aktsiaseltsi

TS avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevuse suuruseks võlausaldaja ees põhivõlgnevuse osas

368 131,10 eurot, mis on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. Arvestades asjaolu, et

võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud ega tasunud võlgnetavat summat pärast pankrotihoiatuse

esitamist ega reageerinud pankrotihoiatusele jäi võlausaldaja esitatud avalduse juurde ning

palus nimetada ajutine haldur. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja leidis, et vaidlus

tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgnik võttis õigeks, et võlgneb võlausaldajale põhivõla

368 131,10 eurot.

Harju Maakohtu 17.01.2012 määrusega nimetati aktsiaseltsi S ajutiseks pankrotihalduriks

Urmas Ustav. Kohus leidis, et aluseid ajutise halduri nimetamata jätmiseks ei esine.

FTOÜ esitas 01.02.2012 avalduse aktsiaseltsi S pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku ja

võlausaldaja vahel on 26.03.2008 sõlmitud nõustamisteenuste leping nr XXX, mille kohaselt

nõustas võlausaldaja võlgnikku seoses Aktsiaseltsi S aktsiate kavandatava omandamisega.

Võlgnik on jätnud tasumata nõustamisteenuste lepingust tuleneva edukustasu summas

96 806,10 eurot, mis sisaldab viivist 11 805 eurot. Võlausaldaja on võlgnikule esitanud

pankrotihoiatuse. Võlgnik oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud ei ole.

01.02.2012 määrusega liitis kohus aktsiaseltsi TS ja FTOÜ avaldused aktsiaseltsi S pankroti

väljakuulutamiseks ühte menetlusse.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Urmas Ustav esitas esitas 10.02.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku

esitatud andmete kohaselt on võlgniku varaks 5 040 225 euro väärtuses nõuded ja 8 676 102

euro väärtuses pankrotis oleva tütarettevõtja, Aktsiaseltsi S (pankrotis), aktsiad. Ajutise

halduri hinnangul ei ole tegemist reaalse varaga, mille realiseerimisel saadavast tulemist on

võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine. Konservatiivselt hinnates on ajutine haldur

seisukohal, et ilma põhjaliku ning ressursimahuka analüüsita puudub võimalus hinnata

eelnimetatud nõuete tegelikku olemasolu, väärtust ning kulusid, mis on vajalikud nimetatud

nõuete maksmapanemiseks ja sissenõudmiseks. Võlgniku selgituste kohaselt on nimetatud

aktsiate väärtuse hindamise aluseks võetud Aktsiaseltsile S (pankrotis) kuuluv vara, sh

Aktsiaseltsile S (pankrotis) kuuluvate 2010 määratud kinnistute turuväärtus. Samas ei ole

ajutisel halduril võimalik konservatiivselt hinnata vastava vara turuväärtust käesoleval ajal,

samuti seda, kas pärast Aktsiaseltsi S (pankrotis) pankrotivarast väljamaksete tegemist ja

võlausaldajate nõuete, mis Aktsiaseltsi S (pankrotis) 22.09.2011 nõuete kaitsmise koosoleku

protokolli kohaselt võivad moodustada kokku kuni 28 634 485 eurot, täielikku rahuldamist,

jääb alles vara, mille arvel on võlgnikule kui Aktsiaseltsi S (pankrotis) enamusaktsionärile

võimalik teha väljamakseid. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on

võlgniku täitmata ja sissenõutavaks muutunud kohustuste suuruseks esialgsete hinnangute

kohaselt 1 535 773,04 eurot, mis tulenevad peamiselt kohustusest aktsiaseltsi TS, OÜ J ja

FTOÜ ees ning maksuvõlast Maksu- ja Tolliameti ees. Arvestades võlgniku teadaolevat

varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvel kohustuste kogu

ulatuses täitmine võimalik. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga ajutisele

haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei

ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul võis maksujõuetuse põhjustada võlgniku tütarettevõtja

Aktsiaseltsi S (pankrotis) pankrot, kuivõrd võlgniku vara koosneb peamiselt Aktsiaseltsi S

(pankrotis) aktsiatest, millel antud ajamomendil puudub reaalne väärtus.

Ajutisele haldurile on edastatud vastuoluliste andmetega raamatupidamisdokumendid, millest

tulenevalt puudub võimalus anda hinnang võlgniku omakapitali muutustele. Edasise võimaliku

pankrotimenetluse käigus tuleb ajutise halduri hinnangul täiendavalt analüüsida, kas võlgniku

juhatuse käitumises on esinenud juhtimisvigu või kuriteo tunnustega tegusid.

Tagasivõitmise võimalused vajavad pankrotimenetluses täiendavat analüüsimist, kuid ajutine

haldur on tuvastanud, et võlgnik on teinud sularahatehinguid summas 16 674,40 eurot, samuti

märkimisväärses suuruses pangaülekandeid VK, SH ja KH.

Kuivõrd aktsiaseltsil S puuduvad piisavad likviidsed vahendid pankrotimenetluse

läbiviimiseks, siis palub ajutine haldur teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda kohtudeposiiti 8 500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäid võlausaldajad pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidles pankroti

väljakuulutamisele vastu, kuna leidis, et võlausaldajate nõuded ei ole selged. Ajutine

pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus juhul, kui

pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasuvad kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulud,

aktsiaseltsi S pankroti välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 2

880 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlausaldajad ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning

tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Aktsiaselts TS väljendas nõusolekut, et ajutise halduri

tasu kaetakse võlausaldaja poolt antud tagatise arvelt.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja aktsiaseltsi S pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Urmas Ustavi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara

ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja I ja võlgniku vahel 02.06.2008 sõlmitud Aktsiaseltsi S aktsiate müügilepinguga

1790408 on tõendatud, et võlgnik kohustus tasuma võlausaldajale I aktsiate müügihinna

460 163,87 eurot. Müügihinnast teise osa summas 368 131,10 eurot kohustus võlgnik lepingu

kohaselt tasuma hiljemalt 01.12.2008. Poolte 22.12.2008 allkirjastatud kokkuleppe kohaselt

kohustus võlgnik tasuma aktsiate müügihinna teise osa hiljemalt 30.06.2010 ja alates

01.12.2008 tasuma võlausaldajale I igakuiselt intressi summas 3 195,58 eurot. Aktsiate

müügihinna teist osa võlgnik võlausaldajale I 30.06.2010 ei tasunud ning 22.12.2008

kokkuleppega sätestatud intressi maksmise lõpetas võlgnik 2010.a veebruarikuus. 09.12.2011

esitas võlausaldaja I võlgnikule pankrotihoiatuse lepingutest tulenevate kohustuse täitmiseks.

Võlgnik möönab, et tal on tasumata võlausaldajale I aktsiate müügihinna teine osa summas

368 131,10 eurot.

Võlgniku ja võlausaldaja II vahel 26.03.2008 sõlmitud nõustamisteenuste lepinguga nr XXX

on tuvastatud, et võlausaldaja II nõustas võlgnikku seoses Aktsiaseltsi S aktsiate kavandatava

omandamisega. Võlgnik on jätnud tasumata nõustamisteenuste lepingust tuleneva edukustasu

summas 96 806,10 eurot, mis sisaldab viivist 11 805 eurot. 09.01.2012 esitas võlausaldaja II

võlgnikule pankrotihoiatuse vaidlusalusest lepingust tulenevate kohustuse täitmiseks.

Võlgnik on nii aktsiaseltsi TS kui ka FTOÜ nõudele esitanud paljasõnalised vastuväited.

Asjakohaseid tõendeid vastuväidete põhistamiseks kohtule esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on

võlausaldajate nõuded selged ning võlausaldajad on nõuetekohaselt põhistanud võlgniku

maksejõuetuse.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 1 535 773,04 euro ulatuses.

Konservatiivselt hinnates puudub võlgnikul reaalne vara, mille arvelt nimetatud kohustusi

täita. Ajutise halduri hinnangul võis maksujõuetuse põhjustada võlgniku tütarettevõtja

Aktsiaseltsi S (pankrotis) pankrot, kuivõrd võlgniku vara koosneb peamiselt Aktsiaseltsi S

(pankrotis) aktsiatest, millel antud ajamomendil puudub reaalne väärtus.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku sissenõutavaks

muutunud kohustused ületavad võlgniku vara olulises ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud

võimalikke

tagasivõitmise

võimalusi

seoses

võlgniku

poolt

lähikondsetele

tehtud

pangaülekannetega, samuti seoses sularahatehingutega, kuid need vajavad pankrotimenetluse

käigus täpsemat analüüsi. Samuti tuleb täiendavalt analüüsida, kas võlgniku juhatuse

käitumises on esinenud juhtimisvigu või kuriteo tunnustega tegusid.

14.02.2012 määrusega tegi kohus aktsiaseltsi S pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda aktsiaseltsi S pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 8 500 eurot 10

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Käesolevaks ajaks on kohtu

poolt küsitud tagatis kohtu tagatiste kontole laekunud.

Kohus leiab, et kuna aktsiaseltsil S ei ole piisavalt likviidset vara oma sissenõutavaks

muutunud kohustuste täitmiseks ja majandustegevuse jätkamine ei ole tõenäoline, siis nõustub

kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd kohtu deposiitkontol oleva

tagatise näol on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja

kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste,

juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 19 lg 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks

elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku,

usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri,

prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.

PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des

85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et

ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida vande andmise kohustust (§ 86).

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet

kohustatud andma võlgniku juhatuse liikmed SH ja JP.

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel

isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikmed SH ja JP on kohustatud hiljemalt 7.märts

2012

haldurile

üle

andma

nende

valduses

olev

aktsiaseltsi

S

vara

ning

raamatupidamisdokumentatsioon.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või

teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel SH ja JP trahvida, kohaldada nende suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 30 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 880 eurot, millele lisandub

käibemaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus

leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö

mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ja võlausaldajad ei ole ajutise halduri tasu

suurusele vastuväiteid esitanud.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused oma

ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146

lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud

avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et aktsiaselts TS on andnud nõusoleku

ajutise halduri tasu katmiseks tema poolt antud tagatise arvelt, tuleb Riigi Tugiteenuste

Keskusel kanda aktsiaseltsi TS poolt 16.01.2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

221023778606, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „Ajutise halduri tasu tsiviilasjas nr 2-

12-294“ antud tagatis summas 2 500 eurot OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXX.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja

tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ülejäänud osa ajutise

halduri tasust, s.o 380 eurot, ning ajutise halduri tasult arvestatav käibemaks OÜ

Advokaadibüroo LEXTAL kasuks välja mõista võlgnikult, aktsiaseltsilt S .

PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. Lõike 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt

eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses aktsiaseltsi S kanda.

Viivi Villemson