2-11-43002/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-43002

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi EJP vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 727,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, Tallinn)

Hageja volitatud esindaja: Ilja S (XXX)

Kostja: EJP(isikukood XXX, postiaadress XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista EJP AS-i SEB Pank kasuks põhivõlgnevus 10 832,07 eurot, intress

655,71 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2 834,95 eurot ja

leppetrahv 895,04 eurot, kokku 15 217,77 eurot.

3. Välja mõista EJP AS-i SEB Pank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (10 832,07

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

12.09.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tagastamiseni.

4. Jätta menetluskulud EJP kanda.

5. Välja mõista EJP AS-i SEB Pank kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 1 278,23 eurot.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Asjaolud

AS SEB Pank esitas 12.09.2011 hagi EJP vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Nõue

tuleneb poolte vahel 21.02.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX. Hageja palub kostjalt välja

mõista põhivõlgnevus 10 832,07 eurot, intress 655,71 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 2 834,95 eurot ja kindlustamiskohustuse rikkumise eest

leppetrahv 895,04 eurot, kokku 15 217,77 eurot.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse esitamise nõue on 30.01.2012 kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud.

Kostja vastust tähtajaks ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib

kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel

tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Poolte vahel 21.02.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §

101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite põhjal ei ole

kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus

10 832,07 eurot, intress 655,71 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2

834,95 eurot ja kindlustamiskohustuse rikkumise eest leppetrahv 895,04 eurot, kokku 15

217,77 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt hageja taotlusele tuleb

alates 12.09.2011 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudelt

10 832,07 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1 278,23 eurot hagi

esitamisel tasutud riigilõivuna.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 278,23 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik