2-11-34772/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kristel Vedro

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2012, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308

Tsiviilasja number

2-11-34772

Tsiviilasi

Vladimir Naumanis hagi OÜ Baltexpert vastu töövaidluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagihind

Hageja: Vladimir Naumanis (isikukood 35107143730), elukoht

XXX, lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin, asukoht XXX

Kostja: OÜ Baltexpert (registrikood 11235098), asukoht Palli 7,

20104, Narva, seaduslik esindaja Ilja Kalatšjov, e-post: XXX,

lepinguline esindaja Aleksei Forstiman, e-post: XXX

2016 eurot

Kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

06.02.2012

Hageja: Vladimir Naumanis ja tema lepinguline esindaja

Aleksandr Gamazin, kostja: OÜ Baltexpert lepinguline esindaja

Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Vladimir Naumanis hagi täielikult.

2. Lugeda töölepingu nr T 58 Vladimir Naumanis ja OÜ Baltexpert vahel alates

27.05.2011.a. erakorraliselt ülesöelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.

3. Välja mõista OÜ-lt Baltexpert Vladimir Naumanis`e kasuks saamata jäänud töötasu

summas 848 eurot, puhkusekompensatsioon summas 292 eurot ning TLS § 100 lg 4

alusel hüvitis summas 876 eurot (292 eurot x 3), kokku 2016 eurot.

4. Jätta OÜ Baltexpert rahalised vastunõuded rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta

tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Asjaolud ja hageja nõue

06.06.2011 esitas Vladimir Naumanis töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Baltexpert vastu

töölepingusse kande tegemise, kinnipeetud töötasu osa väljamaksmise, lõpparve ja hüvitise

nõudes. 08.07.2011 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 4.1-2/1505, 4.1-2/1650

rahuldati Vladimir Naumanis `e avaldus.

25.07.2011 esitas OÜ Baltexpert töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel maakohtule

taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ITLS § 24 lg 4 alusel. Hagi on

Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 18.08.2011.

Hagiavalduses esitatud asjaolud

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 01.07.2010.a. sõlmitud töölepingu T 58

alusel. 2010.a. detsembri alguses tööandja teatas hagejale, et ta hakkab tema palgast vastavalt

kohtutäituri nõudele kinni pidama igakuiselt 139 eurot. 2011.a. aprillis sai hageja teada, et

tema töötasu osa, mida tööandja pidas regulaarselt kinni alates 2010.a. novembrist märtsini,

oli ilma seletuseta jäetud OÜ Baltexpert pangaarvele ning kohtutäituri ametialasele arvele

üldse polnud üle kantud. Tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu esitas hageja

27.05.2011 tööandjale avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1, 2 alusel samast

kuupäevast. Hageja palus kohustada tööandjat tagastama tema pangaarvele tööandja poolt

ebaseaduslikult hoiustatud töötasu osa, vormistada töölepingu ülesütlemine TLS § 91 alusel

alates 27.05.2011.a, mõista välja hageja kasuks saamata jäänud lõpparve, sh hüvitis

kasutamata puhkuse eest üldsummas 292 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu

keskmise

töötasu

ulatuses

ning

lisatasu

täiendava

tööülesande

täitmise

eest.

Töövaidluskomisjoni istungil hageja loobus lisatasu nõudest. Töövaidluskomisjon rahuldas

hageja nõuded täielikult ning jättis OÜ Baltexpert vastunõuded töölepingu järgi saadu

tagastamiseks rahuldamata. ITVS § 27 lg 2 alusel kuulus kahe kuu töötasu kostjalt välja

mõistmisele viivitamatult.

Hagiavalduses toetas hageja töövaidluskomisjoni otsust ja jäi oma nõuete juurde. Kostja

nõude vastuväiteks kinnitas hageja, et ta ei olnud materiaalselt vastutav isik, mistõttu tuleb

kostja rahalised nõuded jätta rahuldamata.

Hageja esitas tõenditena töölepingu ( TVK t 4-5), avalduse töölepingu lõpetamiseks (tl 18),

õiendi (tl 19).

Kostja vastuväited

Kostja hagi õigeks ei võtnud, kostja ei ole rikkunud seadust ja OÜ Baltexpert täitis arestimise

aktis sätestatud kohustust. Tööandja kõrvaldas hageja 26.05.2011.a. töölt, kuna hageja ei

esitanud aruannet tööandjalt kättesaadud summade kohta. Aruande andmata jätmine on

töökorralduse oluline rikkumine. Tööandja tunnistas, et sai töötaja avalduse töölepingu

erakorraliseks lõpetamiseks kätte, kuid ei nõustunud sellega. Ta ei pidanud töötasu kinni omal

algatusel ja tal olid endapoolsed pretensioonid töötajale. Tööandja väitel oli töötaja käsutuses

auto, tal oli kohustus sellele bensiini osta. Avaldaja sai kätte 324,69 eurot, mille kohta ta

aruandeid ei esitanud, lisas oli hagejale üle antud vahendeid kogumaksumusega 715 eurot.

Esemed jäidki hageja valdusesse. Tööandja poolt esitatud 27.06.2011.a. vastuses avaldusele

tööinspektsioonile palus kostja sisse nõuda hagejalt 324,69 eurot ning töövahendite eest 715

eurot ja lugeda avaldaja tööleping ülesöelduks TLS § 88 lg 5 alusel.

Kostja esitas oma vastusele tõenditena 26.05.2011 tõendi (TVK t 10), töövahendite nimekirja

(TVK t 11), konto väljavõtte (TVK t 12-17),

Kohtumenetluse käik

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete juurde. Hageja taotles hagi rahuldamist ning kostja hagi

rahuldamata jätmist. Kostja esitas kohtuistungil vastuväite hagile seoses tasaarvestusega.

Vastuväite kohaselt ei ole hageja summas 324,69 eurot kostjale tagastanud ega selle summa

osas esitanud aruandeid. Lisaks ei ole hageja tagastanud kostjale tööriistu, millega on

tekitanud kostjale kahju summas 509,07 eurot. Vastuväite tõendamiseks esitas kostja OÜ

Baltexpert pangakonto väljavõtte (tl 52-54), avaldus ( tl 55-56), pangakonto väljavõtte ( tl 57-

58), töövahendite nimekirja ( tl 59-60).

Maakohtu otsuse põhjendused

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi

lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb

täilikult rahuldada.

Töölepingu seaduse (TLS) § 28 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu

kokkulepitud tingimustel ja ajal.

TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel,

eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist.

TLS § 92 lg 2 p 2 kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse

kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu

maksmisega.

TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on

rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16

sätestatust.

TLS § 75 lg 1 kohaselt varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst

vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.

Kohus tuvastas, et hagejal oli mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Tööandja on oma

kohustust maksta töötasu oluliselt rikkunud. Kohtus leidis tõendamist, et kostja pidas hageja

töötasust alates 2010.a. novembrist 2011 märtsini kinni 139 eurot, kuid summas 427 eurot

kohtutäituri ametialasele arvele üle ei kandnud ega maksnud seda välja hagejale. Kostja

põhjendused endapoolsetest pretensioonidest on kohtu hinnangul otsitud ja esitatud seoses

hagejapoolsete nõuete esitamisega. Hageja töölepingus puudub varalisest vastutuse kokkulepe

TLS § 75 tähenduses. Kostja ei tõendanud endapoolseid pretensioone. Nimelt sätestab TLS §

72, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada

võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises

süüdi. Kostja esitas kohtule tõendina tasaarvelduse avalduse koos enda kontoväljavõttega

hagejale ülekantud summadest, kuid ei esitanud Vladimir Naumanise aruandeid summade

kasutamise kohta, mistõttu ei saa kohus hinnata nende summade vastavust tasaarveldusele.

Nimetatud tasaarveldusavaldusest ei tulene ka isiku süüd. Kohus leiab, et kostja ei tõendanud,

et töötaja oli rikkumises süüdi ning et aruande esitamise kohustus tulenes ametijuhendist või

töölepingust. Vastupidiselt kinnitas hageja, et aruande esitamise praktika kohaselt viis tema

kviitungid raamatupidamisele, mis nendega edasi tehti, tema vastata ei osanud. Temale ei

esitatud pretensioone aruanne te kohta enne kui ta oli pöördunud tööandja tegevuse tõttu

ajakirjandusse. Töövahendid jäid töö lõpetamisel tööautosse ning anti üle Dmitri Filippovile,

mida kinnitab ka hagiavaldusele lisatud Dmitri Filippovi õiend. Kohus ei tuvastanud, et

töötaja ja tööandja vahel oli sõlmitud materiaalse vastutuse leping, mis võimaldaks tööandjal

ilma isiku süüta nõuda tekitatud kahju korvamist. Seega tuvastas kohus, et töötaja täitis enda

töökohustusi lojaalselt ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega, mistõttu ei ole

hageja rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi.

Eeltoodud põhjendustel tuleb tööleping nr T 58 Vladimir Naumanis ja OÜ Baltexpert vahel

lugeda alates 27.05.2011.a. erakorraliselt ülesöelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.

TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded

sissenõutavaks.

TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Kohus tuvastas, et hageja töölepingu kohaselt on hageja iga-aastane puhkus on 28

kalendripäeva ning igakuine keskmine töötasu 292 eurot, millises summas tuleb arvestada ka

puhkusekompensatsiooni.

TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja

on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

Kohus loeb põhjendatuks, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb kostjal tasuda

saamata jäänud töötasu summas 848 eurot ( kinnipeetud töötasu summas 427 eurot, töötasu

aprill, mai summas 421 eurot), kasutamata puhkus summas 292 eurot ning hüvitis TLS § 100

lg 4 töötaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.

Töölepingu kohaselt on hageja keskmiseks töötasuks 292 eurot ning väljamõistetavaks

hüvitiseks on 876 eurot (292 eurot x 3). Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks hüvitise

suurust muuta.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlus-

osaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi täielikult, tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda.

Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava

summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg

4).

Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 442, 630-632 nõudeist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Vedro

Kohtunik