2-11-27577/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-27577

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi

Eesti

Krediidipank

hagi

SU

vastu

830 851,43 euro saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

Eesti

Krediidipank

(registrikood

10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn)

Hageja volitatud esindaja Aivar L

Kostja SU(isikukood XXX, asukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja SU vahel sõlmitud kompromiss:

1.1. SU tasub Aktsiaseltsile Eesti Krediidipank 1. märtsiks 2015 kogusummas 197 669,40

eurot alljärgneva graafikuga:

1.1.1. ajavahemikus 2012 aprillist kuni 2013 märtsini (k.a) igakuiselt mitte vähem

kui 400 eurot;

1.1.2. ajavahemikus 2013 aprillist kuni 2014 märtsini (k.a.) igakuiselt mitte vähem

kui 700 eurot;

1.1.3. ajavahemikus 2014 aprillist kuni 2015 märtsini (k.a) igakuiselt mitte vähem

kui 1000 eurot;

1.1.4. 1. märtsil 2015 maksab kostja seni täitmata maksekohustuse (197 669,40

eurot miinus seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma).

1.2. Juhul, kui 2. märtsiks 2015 ei ole kompromissi p.-is 1.1 märgitud kohustus täies

ulatuses täidetud, loevad pooled kostja kohustuseks hageja ees 257 669,40 eurot.

1.2.1. Punktis 1.2 märgitud maksekohustus loetakse täidetuks ajavahemikus

aprillist 2012 kuni 1. märtsini 2015 kompromissi täitmiseks tehtud maksete

ulatuses;

1.2.2. Ülejäänud osas tasub kostja võlgnevuse ajavahemikus aprillist 2015 kuni 1.

märtsini 2016 igakuiste maksetega mitte vähem kui 1 200 eurot;

1.2.3. 1. märtsil 2016 maksab kostja seni täitmata maksekohustuse (257 669,40

eurot miinus seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma).

1.3. Juhul, kui 2. märtsiks 2016 ei ole kompromissi p.-s 1.2 märgitud kohustus täies

ulatuses täidetud, loevad pooled kostja kohustuseks hageja ees 317 669,40 eurot.

1.3.1. Punktis 1.3 märgitud maksekohustus loetakse täidetuks ajavahemikus

aprillist 2012 kuni 1. märtsini 2016 kompromissi täitmiseks tehtud maksete

ulatuses;

1.3.2. Ülejäänud osas tasub kostja võlgnevuse ajavahemikus aprillist 2016 kuni 1.

märtsini 2019 igakuiste maksetega mitte vähem kui 1 500 eurot;

1.3.3. 1. märtsil 2019 maksab kostja seni täitmata maksekohustuse (317 669,40

eurot miinus seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma).

1.4. Juhul, kui 2. märtsiks 2019 ei ole kompromissi p.-s 1.3 märgitud kohustus täies

ulatuses täidetud, loevad pooled kostja kohustuseks hageja ees 627 669,40 eurot.

1.4.1. 2. märtsil 2019 maksab kostja täies ulatuses seni täitmata maksekohustuse

(627 669,40 eurot miinus seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete

kogusumma).

1.5. Kompromissi täitmiseks tehtavad maksed tasub SU hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks

Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank maksekontole nr XXXXXXXXXXXXX Eesti

Krediidipangas selgitusega maksekorraldusel „Kohtulik kompromiss SU

1.6. Juhul, kui SU viivitab rohkem kui kolme üksteisele järgneva maksega kas osaliselt

või täielikult, loevad pooled kompromissi tühistatuks ja kostja maksekohustus

taastunuks esialgses summas, s.o. 838 520,83 eurot. Kõik punktides 1.1 kuni 1.4

ettenähtud maksetähtajad loetakse saabunuks ning hagejal on õigus esitada

kompromissi kinnitav määrus sundtäitmisele kogu tasumata võlgnevuse ulatuses

(838 520,83 eurot, millest on maha arvatud kompromissi seni kompromissi

täitmiseks tehtud maksete kogusumma).

1.7. Aktsiaseltsil Eesti Krediidipank on õigus kompromissileping erakorraliselt üles

öelda juhul, kui kostja suhtes algatatakse pankroti- või võlakaitsemenetlus. Sel juhul

loetakse kompromissis sisalduv kokkulepe tühistatuks, kõik maksetähtajad

saabunuks ning hagejal on õigus esitada kompromissi kinnitav määrus

sundtäitmisele kogu tasumata võlgnevuse ulatuses, s.o summas 838 520,83 eurot,

millest on maha arvatud kompromissi raames kostja poolt tasutud summad.

2. Lõpetada menetlus Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank hagis SU vastu 830 851,43 euro

saamiseks.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada seoses kompromissi sõlmimisega Aktsiaseltsile

Eesti Krediidipank pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 7 669,40 (seitse tuhat

kuussada kuuskümmend üheksa eurot) 40 senti arvelduskontole nr XXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Käesolev

määrus

ei

kuulu

edasikaebamisele

tulenevalt

poolte

kokkuleppest

ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4.

Asjaolud

Aktsiaselts Eesti Krediidipank esitas 14.06.2011 hagi SU vastu 830 851,43 euro ja viivise

saamiseks. 26.01.2012 kohtuistungil loobus hageja viivise nõudest. Kohus võttis 27.02.2012

määrusega vastu loobumise viivise nõudest. 27.02.2012 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks

kompromissi. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada

pool menetluses tasutud riigilõivust.

Poolte kompromiss

Pooled lepivad kokku, et SU tasub Aktsiaseltsile Eesti Krediidipank 1. märtsiks 2015

kogusummas 197 669,40 eurot alljärgneva graafikuga: ajavahemikus 2012 aprillist kuni 2013

märtsini (k.a) igakuiselt mitte vähem kui 400 eurot; ajavahemikus 2013 aprillist kuni 2014

märtsini (k.a.) igakuiselt mitte vähem kui 700 eurot; ajavahemikus 2014 aprillist kuni 2015

märtsini (k.a) igakuiselt mitte vähem kui 1000 eurot; 1. märtsil 2015 maksab kostja seni

täitmata maksekohustuse (197 669,40 eurot miinus seni kompromissi täitmiseks tehtud

maksete kogusumma).

Juhul, kui 2. märtsiks 2015 ei ole kompromissi p.-is 1.1 märgitud kohustus täies ulatuses

täidetud, loevad pooled kostja kohustuseks hageja ees 257 669,40 eurot. Punktis 1.2 märgitud

maksekohustus loetakse täidetuks ajavahemikus aprillist 2012 kuni 1. märtsini 2015

kompromissi täitmiseks tehtud maksete ulatuses; Ülejäänud osas tasub kostja võlgnevuse

ajavahemikus aprillist 2015 kuni 1. märtsini 2016 igakuiste maksetega mitte vähem kui 1 200

eurot; 1. märtsil 2016 maksab kostja seni täitmata maksekohustuse (257 669,40 eurot miinus

seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma).

Juhul, kui 2. märtsiks 2016 ei ole kompromissi p.-s 1.2 märgitud kohustus täies ulatuses

täidetud, loevad pooled kostja kohustuseks hageja ees 317 669,40 eurot. Punktis 1.3

märgitud maksekohustus loetakse täidetuks ajavahemikus aprillist 2012 kuni 1. märtsini 2016

kompromissi täitmiseks tehtud maksete ulatuses; Ülejäänud osas tasub kostja võlgnevuse

ajavahemikus aprillist 2016 kuni 1. märtsini 2019 igakuiste maksetega mitte vähem kui 1 500

eurot; 1. märtsil 2019 maksab kostja seni täitmata maksekohustuse (317 669,40 eurot miinus

seni kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma).

Juhul, kui 2. märtsiks 2019 ei ole kompromissi p.-s 1.3 märgitud kohustus täies ulatuse

täidetud, loevad pooled kostja kohustuseks hageja ees 627 669,40 eurot. 2. märtsil 2019

maksab kostja täies ulatuses seni täitmata maksekohustuse (627 669,40 eurot miinus seni

kompromissi täitmiseks tehtud maksete kogusumma).

Kompromissi täitmiseks tehtavad maksed tasub SU hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks

Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank maksekontole nr XXXXXXXXXXXXX Eesti Krediidipangas

selgitusega maksekorraldusel „Kohtulik kompromiss SU Juhul, kui SU viivitab rohkem kui 3

üksteisele järgneva maksega kas osaliselt või täielikult, loevad pooled kompromissi

tühistatuks ja kostja maksekohustus taastunuks esialgses summas, s.o. 838 520,83 eurot. Kõik

punktides 1.1 kuni 1.4 ettenähtud maksetähtajad loetakse saabunuks ning hagejal on õigus

esitada kompromissi kinnitav määrus sundtäitmisele kogu tasumata võlgnevuse ulatuses (838

520,83 eurot, millest on maha arvatud kompromissi seni kompromissi täitmiseks tehtud

maksete kogusumma). Aktsiaseltsil Eesti Krediidipank on õigus kompromissileping

erakorraliselt üles öelda juhul, kui kostja suhtes algatatakse pankroti- või võlakaitsemenetlus.

Sel juhul loetakse kompromissis sisalduv kokkulepe tühistatuks, kõik maksetähtajad

saabunuks ning hagejal on õigus esitada kompromissi kinnitav määrus sundtäitmisele kogu

tasumata võlgnevuse ulatuses, s.o summas 838 520,83 eurot, millest on maha arvatud

kompromissi raames kostja poolt tasutud summad.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt

kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest.

Kohtu põhjendus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud

kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on

võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasus Aktsiaselts

Eesti Krediidipank 10.06.2011 Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606,

viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt SU vastu“ riigilõivu

15 338,79 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses

kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 7 669,40 eurot.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud

määruskaebuse esitamise õigusest.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Viivi Villemson