3-11-766/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-766

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. augusti 2011. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja TartuVangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. septembri 2011. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 24. märtsil 2011 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse

Tartu Vangla toimingu – N. Lilitškini taotluse dokumendist koopia saamiseks rahuldamata

jätmine – õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks väljastama

kaebajale isikute nimekiri, kes teda vanglas külastasid. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla

õigusvastaselt rahuldamata kaebaja taotluse saada koopia dokumendist isikute nimekirjaga,

kes kaebajat vanglas külastasid. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkis N.

Lilitškin Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 44 tuleneva õiguse.

Kaebuses esitas N. Lilitškin taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse

tõttu.

2. Tartu Halduskohtu 10. mai 2011. a määrusega tagastati kaebus kohustamisnõude osas, sest

kaebajal oli selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

3. Tartu Halduskohtu 16. augusti 2011. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus riigilõivust

vabastamiseks rahuldamata ja anti talle tähtaeg riigilõivu summas 15,97 eurot tasumiseks.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole N. Lilitškini kaebus perspektiivikas. Ta on taotlenud

vanglalt koopiat dokumendist teistkordselt, kuid jätnud põhjendamata sama teabe teistkordselt

saamise vajalikkuse. Avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p 1 kohaselt võib teabevaldaja

teabenõude täitmisest keelduda, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja

teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda. Seetõttu on vangla jätnud N.

Lilitškini taotluse rahuldamata õiguspäraselt. Lisaks on kaebajal võimalik esitada vanglale

koopia saamiseks põhjendatud taotlus ning seetõttu ei ole kohtusse pöördumine kõnealuse

koopia saamiseks vajalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 16. augusti 2011. a

määruse tühistada ja ta riigilõivu tasumisest vabastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt

takistab halduskohtu määrus asja menetlemist ja piirab N. Lilitškini PS §-st 44 tulenevat

õigust informatsioonile.

5. Tartu Vangla vastuses leitakse, et puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. N. Lilitškin

ei vaidle vastu halduskohtu toodud põhjendustele, miks teda kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest ei vabastatud. Määruskaebustest ei ole võimalik aru saada, millise temale

seadusandlikest aktidest tuleneva õiguse kaitseks N. Lilitškin halduskohtusse pöördus. Pelgalt

väide: “Mul on vaja“, ei anna alust rääkimaks isiku õiguste rikkumisest ja ei anna alust

vajamineva kohtu kaudu nõudmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse perspektiivituse osas ega näe

vajadust nende kordamiseks. Määruskaebuses ei ole N. Lilitškin vaidlustanud asjaolu, et ta on

samasuguse teabenõude kord juba esitanud ning ei ole korduvat teabenõuet täiendavalt

põhjendanud. Vastupidi – pigem võib määruskaebusest järeldada, et kaebaja arvates ei olegi

sellisel juhul teabenõude täiendav põhjendamine vajalik. Selline seisukoht on ekslik. Nagu

halduskohus ja vastustaja on õigesti märkinud, on avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p 1 kohaselt

sama teabe teistkordsel nõudmisel vajalik põhjendada, miks on vajalik sama teavet saada teist

korda, ning kui sellist põhjendust ei esitata, võidakse teabe andmisest keelduda.

8. Seega võis vangla avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p 1 alusel teabenõude täitmisest

keelduda. Kaebusest ega määruskaebusest ei nähtu ühtki asjaolu, mis võiks viidata sellise

keeldumise õigusvastasusele. Seetõttu on halduskohus õigesti kaebust perspektiivituks

pidanud ja kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätnud.

Agu Timmi

Maili Lokk

Einar Vene