2-11-14714/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht x.veebruar x.a. Põlva kohtumaja, Võru tn 1x , Põlva Tsiviilasja number x-11-14714 Tsiviilasi

M. T. T. S. põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx -xx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx esindaja: M. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx -x, xxxxxxxxx , xxxxx xxxxxxx Kostja: T. S. , isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1.Tuvastada, et M. T. xxxxxxxxxxx, sündinud xx.xxxxxxx .a.) põlvneb T. S. (isikukood xxxxxxx, sündinud xx.xxxxxxxx xxxx.x).

x.Välja mõista T. S. alates kohtuotsuse tegemisest, s.o x.xxxxxxxxxxx igakuine elatis alaealisele lapsele M. T. 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni M. T. saamiseni xx.xxxxxxx .a.

3.Saata kohtuotsus selle jõustumisel perekonnaseisuasutusele –P. M. talitusele muudatuste tegemiseks M. T. .

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

2 (3)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. x.xxxxxxxxxxx . Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

M. T. esindaja - tema xxx . T. on esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse T. S. põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on T. S. x.xxxxxxx x.x.

M. T. , kuid ta ei ole lapse sünnist alates last rahaliselt ega muul viisil toetanud. Elatise saamiseks soovib hageja kohtu kaudu asjaolu tuvastamist, et kostja on M. T. . Kostja ei ole nõustunud vabatahtlikult end lapse isaks tunnistama. Põlvnemise tuvastamise nõude tõendamiseks on hageja taotlenud DNA ekspertiisi määramist kohtu poolt, kuna kostja ei ole vabatahtlikult olnud nõus ekspertiisis osalema.

Kostja vastuväited ja hageja seisukoht

Kostja on 14.07.x toimunud kohtu eelistungil Põlva kohtumajas hagi õigeks võtnud – ta on tunnistanud, et M. T. temast (tl.16). Hageja esindaja on vaatamata kostja poolt hagi õigeksvõtule kohtuistungil taotlenud ekspertiisi määramist põlvnemise tuvastamiseks, põhjendades taotlust asjaoluga, et sel juhul oleks põlvnemine usaldusväärselt tõendatud ka lapse ülenejate sugulaste jaoks.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kuna kostja toetas hageja taotlust ekspertiisi määramiseks, andis kohus pooltele tähtaja ekspertiisitasu ettemaksu tegemiseks. Kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud on vastavalt TsMS § 143 p 1 asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 148 lg 1 tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Osundatud paragrahvi 4.lõike alusel võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata, kui pool jätab kohtu määratud tähtpäevaks asja läbivaatamise kulude ettemaksu tegemata. Kohtu poolt antud tähtajaks ei ole pooled kohtu korraldust ekspertiisitasu ettemaksu tegemiseks täitnud. Seetõttu ja arvestades kostja poolt hagi õigeksvõttu jättis kohus käesolevas asjas ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks määramata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või x või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Vastavalt PKS § 94 lg x tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

3 (3) PKS § 84 lg 1 kohaselt põlvneb laps isast, kes on txxx . PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või xxx lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohus leiab, et kostja poolt kohtuistungil avaldatud isaduse omaksvõtus ei ole alust kahelda, mistõttu rahuldab hagi M. T. tuvastamiseks T. S. .

Elatise väljamõistmisel alaealisele lapsele juhindub kohus eelkõige PKS §-de 96 ja 97 p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks. Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja x antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Käesolevas asjas on hageja nõudnud elatise maksmist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 139.01 eurot kuus) alates põlvnemise tuvastamise hetkest kuni lapse täisealiseks saamiseni, tingimusega, et maksmisele kuuluva elatise summa suurus muutub automaatselt sellisel juhul, kui muutub mõni õigusakt, mille tõttu väheneb või suureneb maksta tuleva elatise määr. Hageja ei taotle elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Kuna elatise asjas võivad pooled sõlmida ka kompromissi, leiab kohus, et hageja poolt taotletavas suuruses elatise väljamõistmine ei ole lapse huve kahjustav. Kostja on töövõimeline isik, kes on kohustatud oma alaealisele lapsele vähemalt miinimummääras ülalpidamist andma. Kohtuotsuse tegemise ajal on seoses kuupalga alammäära suuruse muutumisega alates 01.01.x elatise miinimummäär 145 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest.

TsMS § 16x lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt RLS § x lg 1 p x ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis. Käesolevas asjas on selliseks menetluskuluks riigilõiv põlvnemise tuvastamise nõudelt summas 319,56 eurot, mille tasumisest hageja oli riigi menetlusabi korras vabastatud. Kohus ei pea arvestades hagi õigeksvõttu põhjendatuks kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõivu põlvnemise tuvastamise nõudelt. Hageja ei ole tõendanud, et kohtu poole pöördumine põlvnemise tuvastamiseks oli vältimatu – et ta on varasemalt pöördunud kostja poole ja kostja on keeldunud end lapse isaks tunnistamast. Kohtumenetluses on kostja eelmenetluses tunnistanud, et ta on M. T. . Pigem on kostja hoidunud kõrvale lapsele ülalpidamise andmisest.

Epp Tombak

Kohtunik