2-10-43972/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg ja koht

28.02. 2012. a, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-43972 Kohtuasi IB ja KB hagi IB'i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Asja lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja 1: IB(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Hageja 2: KB(isikukood: XXX elukoht: XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: RB(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kostja: IB(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Anu Talu e-post austalu@hot.ee

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Välja mõista kostja IB elatis hageja IB ülalpidamiseks 103.00 eurot kuus alates 01.03.2012. a kuni hageja täisealiseks saamiseni, samuti KB´i ülalpidamiseks 103.00 eurot kuus alates 01.03.2012. a kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt antud tähtaegade kulgemist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

IB ning KB esitasid Pärnu Maakohtu Maksekäsukeskusele kiirmenetluse avaldused IB´i vastu elatise väljamõistmiseks (tsiviilasjad nr 2-10-43972 ja nr 2-10-43973). 18.03.2011. liitis Pärnu maakohus tsiviilasjad ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi nr 2-10-43972. Seoses võlgniku vastuväitega jätkus menetlus hagimenetluses. Hagiavaldus on saadetud Pärnu Maakohtu poolt Harju Maakohtu kohtualluvusse.

Hagiavalduse (toim lk 34) ning selle täpsustuste kohaselt on hagejad IB ja KB kostja alaealised lapsed. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 28.10.2010. a töötu ning hagejate ülalpidamises ei osale. Alates 2011.a asus kostja elatist uuesti maksma, kuid see on ebapiisav.

Lähtuvalt eeltoodust palusid hagejad kostjalt elatise alammära välja mõista. Alates 12.09.2010. a 139.01 eurot kuus kummalegi hagejale ning alates 01.01.2012. a

145.00 eurot kummalegi hagejale.

Kostja vaidles hagile vastu ,leides, et elatis on ülemäära suur ning hagejate väidetavad kulutused on tõendamata.

Kohtuistungil kostja täpsustas, et 2010.a said hagejad elatisabi, mille ta on kohustatud Eesti Vabariigile tagasi maksma. Seega võlgnevust ei ole. Ka juhul, kui võlgnevus oleks, ei ole selle tasumine talle jõukohane. Alates 2011.a on ta hagejaid igakuiselt toetanud, makstes kummalegi hagejale keskmiselt 103.00 eurot kuus, kokku 206.00 eurot kuus.

Lähtuvalt eeltoodust palus kostja hagi osaliselt rahuldada ning alates 01.03.2012. a

103.00 eurot kuus kummalegi hagejale välja mõista.

Elatisabi saamise võtsid hagejad omaks.

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg

2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vaidlus elatise maksmise kohustuse üle puudub. Samuti asjaolu üle, et kostja on alates 2011.a kuni 2012.a veebruar (kaasa arvatud) lastele elatist tasunud. Alljärgnevaga keskendub kohus väljamõistetava elatise suurusele.

Tsiviilkolleegium on märkinud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt (tsiviilasi nr 3-2-1-3-07). Samuti on tsiviilkolleegium selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita ( tsiviilasi nr 3-2-1-127-09). Tulenevalt tsiviilkolleegiumi selgitustest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05).

Nähtuvalt kostja palgatõendist ning pangakonto väljavõttest on kostja netopalk 243.03 eurot kuus. Nähtuvalt palgatõendist saab kostja lähetustasu, millest tuleb katta majutus-, toitlustusning parkimiskulusid. Seega ei ole lähetustasu palgalisa, mida kostja saaks oma äranägemise järgi kasutada. Optimeerida on võimalik üksnes majutus ja toitlustuskulusid. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kui kostja palk kaheks jagada, jääks laste ülalpidamiseks 121.50 eurot. Faktiliselt maksab kostja laste (hagejate) ülalpidamiseks tunduvalt rohkem, so kokku 206.00 eurot. Suuremat elatist ei ole kohtu hinnangul võimalik kostjalt välja mõista. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 2010.a said hagejad elatisabi, mis tähendab, et kostjal tuleb vastav summa Eesti Vabariigile hüvitada. Aja eest, mil hagejad said elatisabi, puudub elatise kostjalt väljamõistmiseks alus. Lisaks eeltoodule kohus arvestab, et võlgnevus tekkis põhjusel, et kostja kaotas töö. Uue töökoha leidmisel asus kostja lapsi toetama ning on seda jätkuvalt teinud. Arvestades kostja palga ning tema poolt tasutava elatise omavahelist suhet ei ole elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja jaoks ka jõukohane. Seega kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele ning 103 euro suurune elatis kumagi hageja kasuks tuleb kostjalt alates 01.03.2012. a välja mõista. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigilõivu tasumise kohustus RLS §

22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub.

Kohtu hinnangul on ülekohtune, kui hagejad peaksid olukorras, kus elatis jääb niigi alla alammäära, kostja menetluskulusid kasvõi osaliseltki kandma. Teisest küljest kohus arvestab, et kostja maksesuutlikus on äärmiselt madal ning ta on asunud vabatahtlikult hagejatele elatist tasuma. Seega peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik Epp Haabsaar