2-11-44805/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-44805

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Bürgel Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-44805 Tsiviilasi A R hagi A R vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A R (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja J R(isikukood xxx elukoht xxx) Kostja A R (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Aleksander Pahmurko. Kohtuistungi toimumisaeg Kohtuistungil osalenud isikud

7. veebruar 2012.a Hageja seaduslik esindaja J R, Kostja A R, Kostja lepinguline esindaja Aleksander Pahmurko RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A R´elt igakuine elatis pojale A R´ele (sündinud xxx.a) tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 21.09.2011.a kuni 31.12.2011.a.

3. Välja mõista A R´elt igakuine elatis pojale A R´ele (sündinud xxx.a) tema ülalpidamiseks summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates 01.01.2012.a kuni tema täisealiseks saamiseni xxx.a.

4. J R´l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja A R (seadusliku esindaja kaudu) esitas 21.09.2011.a Harju Maakohtule hagi A R vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja seaduslik esindaja ja kostja xxx.a. Poolte kooselust on xxx.a sündinud poeg A R . Pooled läksid lahku juulis ning alaealine laps jäi ema

2-11-44805

2(3) kasvatada. Hageja seaduslik esindaja on teinud kostjale ettepaneku elatise maksmiseks, kuid kostja keeldus. Kuna kokkuleppe saavutamine kostjaga elatisraha maksmiseks ei ole õnnestunud, siis otsustas hageja pöörduda kohtusse. Hageja palub välja mõista kostjalt alaealisele lapsele A R´ele alates 01.07.2011.a kuni A R´e täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a 139 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hageja poolt 02.12.2011.a esitatud seisukoha kohaselt on kostja väide, et hageja seaduslik esindaja ei teinud talle ettepanekut elatise maksmiseks, väär. Samuti jääb hagejale arusaamatuks, miks kostja taotleb isaduse tuvastamist, küll aga ei ole hageja seaduslikul esindajal midagi selle vastu, kui kohus peab seda vajalikuks ning määrab selle.

07.02.2012.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja hagi juurde. Kuid palub mõista elatis välja alates hagi esitamisest, sest kostja on vahepeal juuli ja augusti eest elatist tasunud. Hageja soovib elatist seaduses ettenähtud miinimummääras.

Kostja vastus

Kostja esitas 14.11.2011.a hagile vastuse, mille kohaselt ei ole hageja seaduslik esindaja teinud kostjale ettepanekut elatise maksmiseks. Mingit ettepanekut hageja seaduslik esindaja kostjale teinud ei ole, vaid vastupidi pöördus kohe kohtusse. Kostja esitas kohtule ka taotluse DNA- ekspertiisi tegemiseks, mille alusel selgitada välja, kas A R põlvneb kostjast.

07.02.2012.a. toimunud kohtuistungil esitas kostja kohtule tõendid kostja igakuuliste sissetulekute ja väljaminekute kohta. Pooled tegid ka DNA-testi, mille kohaselt on tuvastatud, et kostja on hageja isa. Kostja on nõus, et elatis mõistetakse välja miinimummääras.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, hageja ja kostja seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine poeg A on sündinud xxx.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja seaduslik esindaja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest. Kostja on 07.02.2012.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et ta on sellega nõus.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud

2-11-44805

3(3) ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viktor Brügel Kohtunik