3-11-2484/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-2484 Otsuse kuupäev 22. veebruar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Raino Oti (Ott) kaebus Tartu Vanglalt nõuetele mittevastavas kambris hoidmise eest mittevaralise kahju summas 210 eurot hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja - Raino Ott Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 23. märtsini 2012. a.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 08.04.2011. a toimus Tartu Vangla E-hoone 9. sektoris intsident, mille käigus Tartu Vangla kinni peetav Raino Ott ründas kinnipeetavate jalutuskäiku teostanud vanglaametnikke, mille tagajärjel tekitas vanglaametnikule füüsilist valu ja sellega kaasneva vigastuse.

Tartu Vangla 11.04.2011. a käskkirjaga nr 1-4/985 kohaldati R. Oti suhtes muuhulgas vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. R. Ott paigutati kambrisse 1166, kus ta viibis 08.04.2011. a kuni 29.04.2011. a, s.o 21 päeva. Kambris 1166 puudus isiklike asjade hoiukoht ja riidenagi.

R. Ott esitas 08.08.2011. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis jäeti rahuldamata Tartu Vangla direktori 07.10.2011. a otsusega nr 3-30/254-1.

2. R. Ott esitas 20.10.2011. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 210 eurot.

2 Kaebuse põhjendused ja taotlused

3. Kaebaja palub Tartu Vanglalt välja nõuda mittevaraline kahju summas 210 eurot, kuna kambris 1166 puudus isiklike asjade hoiukoht ja riidenagi, mistõttu kamber ei vastanud ettenähtud nõuetele. Kaebaja pidi isiklikke asju hoidma põrandal kilekottides, kus need hallitama läksid.

Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on rikkunud tema õigusi paigutades teda nõuetele mittevastavasse kambrisse. Samuti on Tartu Vangla alandanud kaebaja inimväärikust, hoides teda 21 ööpäeva puurilaadses kambris, kus ta pidi oma asjade peal elama. Kaebaja viitab riigivastutuse seaduse (RVastS) §-de 7 lg-le 1 ja lg-le 1 ning leiab, et Tartu Vangla on talle tekitanud kahju summas 210 eurot.

Vastustaja vastuväited

4. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

5. Kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, kuna kaebajale ei tekkinud ühtegi kahjulikku tagajärge. Kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Tartu Vangla jääb kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses toodud põhjenduste ja selgituste juurde.

6. Vastustaja ei vaidle vastu, et kambris 1166 puudus isiklike asjade hoiukoht ja riidenagi, kuid sellega ei saanud kaebajale kaasneda niivõrd kahjulikku tagajärge, mille eest oleks põhjendatud rahalise hüvitise saamine. Arvestades kaebaja isiklike asjade ja riideesemete väikest arvu ning asjaolu, et kaebaja viibis antud kambris üksinda, ei ole kahjuliku tagajärje saabumine tõenäoline. Juhul, kui tegemist oli puhaste asjade ja riideesemetega, siis ei saanud need ka hallitama minna. Kaebajal oli võimalik hoida osa asju laua peal või turukotis.

Kaebuses märgitakse, et kambris viibimine alandas inimväärikust. Vastustaja juhib tähelepanu Riigikohtu 11.11.2008. a määruses nr 3-3-1-68-08 esitatud seisukohale, mille kohaselt saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega tuleb kohtul lähtuda vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei ole kaebaja inimväärikuse alandamisest rääkinud.

Kambris 1166 viibimise ajal ei ole kaebaja suuliselt ega kirjalikult eelnimetatud probleemiga vangla poole pöördunud. Kaebaja jättis teadlikult kasutamata temal olnud reaalse võimaluse väidetava kahju ärahoidmiseks.

Kohtu põhjendused ja otsus

7. Kaebaja nõude lahendamisele kohaldub RVastS § 9 lg 1, mis sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuna kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, tuleb RVastS § 9 lg 2 alusel ka hinnata, kas vastustaja on käitunud süüliselt, sest süü hindamiseks ei piisa ainult sellest, et tuvastada, kas vastustaja toiming on olnud õigusvastane.

8. Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et halduskohus saab kinnipeetava kahju hüvitamise nõuet lahendada osas, milles on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Vanglale

3 esitatud kahjunõudes (tlk 10) ei ole kaebaja tõepoolest sõnaselgelt osundanud väärikuse alandamisele seonduvalt kambri nõuetele mittevastavusega. Kuna aga vastustaja on kaebaja nõuet pidanud võimalikuks käsitleda mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kahjunõudena ja jätnud selle rahuldamata (tlk 8-9), siis kontrollib halduskohus vaidlust lahendades, kas vastustaja on kaebaja paigutamisel ja hoidmisel nõuetele mittevastavas kambris tekitanud kaebajale mittevaralise kahjuna käsitletavat kahju.

9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kambris puudus riidenagi ja isiklike asjade hoiukoht. Kaebaja ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses tõstatanud trellide väidetava õigusvastasuse temaatikat, mille tõttu jätab halduskohus selle väite tähelepanuta, kuna selles osas on kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu puudub kaebajal selles osas kaebeõigus.

10. Halduskohtumenetluses on kaebeõiguse aluseks isiku õiguste kaitse (HKMS § 44 lg 1). Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kaebaja nõue põhineb väidetaval süülisel väärikuse alandamisel seoses puudustega kambri sisustuses.

Vastuseks kaebusele märgib halduskohus, et kaebaja poolt taotletava hüvitisega tuleks luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kaebaja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

11. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes teostatud toiming (tegevusetus kambri nõuetele vastavuse tagamisel), millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

12. Kaebaja nõude sisulisel lahendamisel tugineb halduskohus materiaalõiguse kõrval asjakohasele kohtupraktikale.

Riigikohus on 21.04.2010. a haldusasja nr 3-3-1-14-10 otsuses asunud seisukohale, mille kohaselt: “ Kinnipidamistingimused võivad osutuda õigusvastaseks ja rikkuda arestimajas viibiva isiku õigusi ka siis, kui puuduvad selgelt sätestatud nõuded. Inimväärikust alandavaks võib pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti.“

13. Kaebaja on eraldatud lukustatud kambris viibinud suhteliselt lühikese aja jooksul, s.o 21 päeva. Kaebaja ei ole tõendanud, et nagi ja isiklike asjade hoiukoha puudumise tõttu läksid tema isiklikud asjad kilekotis vaidlusaluse kolme nädala jooksul hallitama. Kaebaja oleks saanud seda tõendada eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal või koheselt pärast seda, vanglaametnike poole pöördumisega näidates neile väidetavalt hallitavaid isiklikke asju. Vanglaametnike poole pöördumisega oleks kaebaja eelduslikult saanud ka temale väidetavalt tekkinud mittevaralist kahju ära hoida. Isegi, kui uskuda kaebaja paljasõnalist väidet, siis on halduskohus seisukohal, et riidenagi ja isiklike asjade hoiukoha puudumisega ei saadud alandada kaebaja inimväärikust, kuna seadusandja on piiranud kinnipeetaval kambris hoida

4 lubatavate asjade hulka. Kinnipeetava kambris olevate varade loeteluga 2011. aastast kaebaja kohta (tlk 21) on tõendatud, et kaebajal on kambris olnud vähe asju, millest suhteliselt palju esemeid on plastmassist, millele ei saa hallitus korvamatult halvasti mõjuda. Riideesemeid on aga võimalik pesta, isegi, kui nad on hallitanud. Kaebuses ei ole kaebaja osundanud tema vara väärtuse vähenemisele, samuti ei ole ta vangla vastu tõstatanud varalise kahju kompenseerimise küsimust. Neil asjaoludel on halduskohus seisukohal, et kaebaja kinnipidamistingimuste hindamisel ei ole nende kumulatiivne mõju ja ajavahemik sellised, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja põhiõigusi (inimväärikust). Kaebaja kinnipidamisega kaasnevat kannatuste vältimatut taset ei ole käesoleval juhul ületatud määras, mis annaks aluse apelleerida väärikuse alandamisega mittevaralise kahju tekitamisele.

14. Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud toiminguga ei ole tõendatud, mille tõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata (HKMS §-de 5 lõike 1 punkt 1, 158 lõike 1 lause 1).

15. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lõike 1 lause 1), kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist (HKMS § 109 lõike 1 viimane lause), jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik