2-11-29905/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-29905

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-29905 Tsiviilasi

SS OÜ hagi OÜ M-E vastu võlgnevuse 2 788,98 euro ja viivise 1 957,86 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

2 788,98 eurot Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: SS OÜ (registrikood XXX asukoht XXX) - hageja seadusjärgne esindaja: juhatuse liige K Ž ( XXX) - kostja: OÜM-E (registrikood XXX asukoht XXX) - kostja lepinguline esindaja: Hannes Kink (Õigusbüroo Lexar OÜ, Salve 4, Tallinn 11612; epost hannes@lexar.ee) Asja läbivaatamise kuupäev

16. veebruar 2012.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada SS OÜ (hageja) ja OÜ M-E (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Pooled kinnitavad, et kostja poolt hagejale võlgnetava põhinõude lõplikuks summaks on 2 188,98 eurot, mille kostja kohustub tasuma hagejale hiljemalt 20. veebruaril 2012.a.

1.2. Tingimusel, et kostja täidab käesolevat kompromissi kohaselt ning tasub hagejale põhinõude ehk võlgnevuse summas 2 188,98 eurot hiljemalt 20.

veebruaril 2012.a, loobub hageja täielikult kõigist kostja vastu esitatud kõrvalnõuetest, eeskätt viivisnõuetest, sh lepingust tulenevast viivise nõudest suuruses 0,2% ning viivise nõudest võlaõigusseaduses sätestatud suuruses.

1.3. Tingimusel, et kostja täidab käesolevat kompromissi kohaselt ning tasub hagejale põhinõude ehk võlgnevuse summas 2 188,98 eurot hiljemalt 20. veebruaril 2012.a, kohustub kostja tasuma hagejale hüvitisena põhinõude tasumisega viivituses oldud aja eest (so alates 15. detsembrist 2010.a. kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni) põhinõude jäägilt intressi arvestusega 15% aastas.

1.4. Kostja hüvitab hagejale viimase poolt hagiavalduselt tasutud riigilõivust ½ osa, so kokku 197,83 eurot, hiljemalt 20. veebruaril 2012.

1.5. Kostja kohustub tasuma eelpool (punktides 1.1., 1.2. ja 1.3.) toodud maksed ülekandega hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank.

1.6. Pooled kinnitavad, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei ole neil käesolevas dokumendis nimetamata menetluskulusid, mille hüvitamist teiselt poolelt nõuda.

1.7. Hageja kinnitab, et kompromisslepingu sõlmimise järgselt ei ole hagejal kostja vastu hageja ja kostja vahel 5. oktoobril 2010.a sõlmitud alltöövõtulepingust tulenevaid mistahes muid nõudeid (leppetrahvid, kahju hüvitamise nõuded vmt).

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-11-29905 menetlus.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ning saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist SS OÜ-le pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 239,67 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank.

Edasikaebamise kord

2-11-29905

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-29905, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadsutiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK SS OÜ (hageja) esitas 28.06.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ M-E (kostja) vastu võlgnevuse 2 788,98 euro ja viivise 1 084,28 euro nõudes. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas kohus 14.11.2011.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.12.2011.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 2 788,98 euro ja viivise

1 957,86 euro väljamõistmiseks.

06.02.2012.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada ilma kohtuistungit pidamata ning pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kokkuleppe sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist oma arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 28.06.2011.a (viitenumber 2900072369) ja 30.11.2011.a (maksekorraldus nr 1784, viitenumber 2900072123) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 83,67 eurot ja selle hagimenetluseks üleminekul hagilt täiendavalt riigilõivu 395,66 eurot, kokku summas 479,33 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 239,67 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank.

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei ole neil kompromissis nimetamata menetluskulusid, mille hüvitamist teiselt poolelt nõuda.

Indrek Parrest kohtunik