2-11-21058/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2012.a. Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-21058 Tsiviilasi KG hagi AG vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KG(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja AKG(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja AG(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Peeter Malve Kohtuistungi toimumise aeg

17.11.2011.a., kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AG igakuine elatis 139,01 eurot alates hagi esitamisest 05.05.2011 kuni 01.01.2012 ja alates 01.01.2012 145 eurot kuus KG ülalpidamiseks KG kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis kanda AKG arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 05.05.2011.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja kostjalt elatist miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt 1 aasta eest, kuna kostja ei maksa oma lapsele elatist. Hageja esindaja sissetulek kuus on 10 500 krooni, lapsele kulub kuus 3200 krooni.

Kostja vastuväited Vaidlus puudub, et kostja on hageja isa. Aprillis 2011 pöörasid hageja vanemad omavahel tülli ja otsustati abielu lahutamise kasuks, lisaks lepiti suuliselt kokku, et kostja hakkab maksma lapse lasteaia kulud ning lisaks alates maist 2011 hakkab maksma 100 eurot lapse ema arvele. Hageja vanemad elasid materiaalsetel kaalutlustel lahus juba varem. Kuni 2010 elati koos kostja vanematega, edasi elas hageja oma ema vanemate juures, kostja jäi elama enda vanemate juurde. Laps hakkas sest peale käima kahe pere vahet, so tal kujunes kaks elukohta.

2 Hageja ema elas kuni 2010 suveni Eestis, siis sõitis ta 2 kuuks Kreekasse. Laps jäi kostja hoida. Peale Kreekast naasmist veetis hageja ema ühe nädala Eestis ning augustis sõitis taas 2-3 kuuks Miamisse, laps jäi jälle kostja hoida. Naastes sealt novembris 2010, oli pooltel suhe jälle värske, arutati isegi taas kokku kolimist ja tehti ühiseid plaane. Vahemikus november 2010 kuni aprill 2011 elati endisel viisil igaüks oma vanemate juures, laps käis kahe pere vahet. Seega jääb kostjale arusaamatuks, miks soovib hageja esindaja saada elatist tagasiulatuvalt . Kostja sai hiljem teada, et alates novembrist 2010 töötas hageja ema öösiti erinevates Tallinna baarides klientide sissetõmbajana, kelle ülesandeks oli leida tänavalt joobes välismaalasi, keda seejärel ahvatleda baari sisse astuma ning endale välja tegema. Baari omanikud maksid sellisel viisil tekitatud käibe pealt sissetõmbajale ka mingit protsenti. Kostja sai hiljem teada, et sellist ametit on hageja ema pidanud alates gümnaasiumi lõpetamisest ning ilmselt pidas seda ametit ka välismaal olles, muud ametit pole tal olnudki. Saades sellest teada, lõppes ka kostja soov ennast hageja emaga edaspidi siduda. Kostja ei tea, palju hageja sellise ametiga tegelikult teenib. Kostja on kandnud hageja emale üle 10.05.2010 1000 krooni, 20.01.2011.a. 75 eurot, 26.01.2011.a. 10 eurot, 10.05.2011.a. 100 eurot Hageja väide, et kostja ei osale tema ülalpidamisel, on ebaõige. Hagejal on sisuliselt kaks kodu, kus ta veedab võrdselt aega, kostja maksab hageja lasteaiatasu ning lisaks kannab hageja emale veel 100 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud lapsele tehtavaid kulutusi, samuti on jätnud märkimata enda sissetulekute suuruse. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused Poolte abielust on sündinud XXX .a. KG. Poolte abielu on lahutatud . 01.07.2010. jõustunud PKS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PKS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PKS § 230 lg1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.

Kuni 01.07.2010. kehtinud Perekonnaseaduse § 60 ja § 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega ei tule elatise nõude esitamisel tõendada mitte elatist saama õigustatud isiku suhtes tehtavaid kulutusi, vaid elatist saama õigustatud isiku vajadusi. Vajadused võivad olla suuremad kui kulutused, mida alaealisele lapsele, näiteks ühe vanema poolse ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, teha suudetakse. Kui elatist nõutakse ja kohus mõistab välja elatise seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Hageja nõuab elatise maksmist minimaalmääras, mis 2011.a. oli 139,01 eurot kuus, 2012.a. 145 eurot kuus. Kuna hageja esindaja ei ole tõendanud lapse vajadusi, nõudes elatist minimaalmääras, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o. alates 05.05.2011. minimaalses määras.

3 Väljamõistetud elatis tasaarveldatakse kostja poolt alates 05.05.2011.a. hageja esindajale ülekantud elatisega. PKS § 108 sätete kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tunnistajate Ž K —B ja AG ütlused on teineteist välistavad, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta.. Kostja kirjalike vastuväidetega, mida hageja ümber ei lükanud, on tõendatud, et hageja esindaja viibis 2010.aasta suvel kaks kuud ilma lapseta Kreekas ja augus-november 2010. viibis ilma lapseta Miamis. Laps elas sellel perioodil osaliselt vanaema, osaliselt isa juures. Lasteaiamaksu tasus kostja, ostis ka riideid. Seega ei ole hageja nõue nõuda elatist kostjalt aasta enne hagi esitamist põhjendatud. Kui kostja ei kandnud lapse ülalpidamiskulusid sellel ajavahemikul, oli hagejal õigus pöörduda hagiga kohtusse aasta varem. Hageja väide, et kostja sundis teda allkirjastama hagist loobumise on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on omakäeliselt hagist loobunud ja menetluse lõpetamise määrusele ei ole määruskaebust esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,, et seega olid pooled lapse ülalpidamises kokku leppinud sellisel viisil nagu kostja ülalpidamist andis.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 1251,09 eurot

Maie Seppo kohtunik