2-11-47080/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2012.a. xxxxx kohtumaja, xxxxx Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-47080 Tsiviilasi M. L. hagi J. U. elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: Soka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx); seaduslik esindaja T. S. : xxxxxxxxxxxxx: Soka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post:) Kostja: J. U. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx-xxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada täielikult.

1.1 Välja mõista J. U. . L. kasuks elatise katteks tagasiulatuvalt alates 0x.10.2010.a. kuni x.12.2011.a. ühekordselt 2076 (kaks tuhat seitsekümmend kuus) eurot 06 senti. 1.2 Välja mõista J. U. . L. kasuks elatis alates 01.01.2012.a. igakuiselt 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuni M. L. täisealiseks saamiseni s.o kuni xxxxxxxxxxxxx.x Elatis kanda M. L. seadusliku esindaja T. S. nr 10010688249014 SEB Pangas hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks.

2. Menetluskulud jätta kostja kanda.

x. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord

2 (4) Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule x päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 21.02.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxxxxxxxxxx. sündinud tütar M. L. isa. Alates T. S. kostja kooselu lõppemisest aprillis 2009 pole kostja osalenud lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Seetõttu palub hageja kostja välja mõista elatise miinimumsummas tagasiulatuvalt so alates 0x.10.2010.a.

Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega on kostja registrijärgses elukohas 20.01.2012.a. üle antud kostja emale S. U. . TsMS § x lg 1 kohaselt saab lugeda hagi kättetoimetatuks ka kostjale endale. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja on 1x.02.2012.a. esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg x kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

Vastavalt PkS §-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

3 (4) kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopia sünnitunnistusest (tl 6) tõendab, et J. U. T. S. xxxxxxxxxxxx. sündinud tütar M. L. . Asjas ei ole vaidlust selle üle, et laps elab oma ema T. S. . Hageja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamises pikemat aega osalenud. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hagile vastanud, leiab kohus, et kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole lapse ülalpidamises osalenud. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud, on kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud.

PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt töötasu alamäär kuus oli kuni x.12.2010.a. 4x krooni ja alates 01.01.2011.a. kehtiva redaktsiooni kohaselt kuni x.12.2011.a. oli see 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt töötasu alamäär kuus on alates 01.01.2012.a. 290 eurot. Seega oli PkS § 101 lg 1 kohaselt elatise alammäär kuus 2010 aastal 2175 krooni so 1x,01 eurot, 2011 aastal 1x,01 eurot ja on käesoleval ajal 145 eurot.

PkS §-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused lapse ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem lapse ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.0x. 2007. a otsus tsiviilasjas nr x-2-1-19-07 p 12 ja 07.12.2009.a. otsus tsiviilasjas nr x-2-1- 127-09 p 12). Kuna hageja nõuab elatist seaduses ettenähtud alammääras, ei pea lapsele tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. On mõistetav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Kuna kostja pole nõutava elatise suurusele vastuväiteid esitanud, pole kohtul mingisugust alust arvata, et elatisena seaduses ettenähtud miinimumi tasumine oleks kostjale ebamõistlikult koormav või tema toimetulekut takistav.

PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

4 (4) elatishagi kohtule esitamist. Käesolev hagi on kohtule esitatud 0x.10.2011.a. ja hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Kostja ei ole elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt mingeid vastuväiteid esitanud. Seega tuleb PkS § 108 kohaselt kostjalt ajavahemiku eest 0x.10.2010.a. kuni 02.10.2011.a. tagasiulatuvalt välja mõista hageja kasuks 12 x 1x,01 so 1668,12 eurot. Otsuse täitmise huvides peaks kohus otstarbekaks elatise kindla summana välja mõista kuni aasta lõpuni. Seega ajavahemiku eest 0x.10.2011.a. kuni x.12.2011.a. mõistab kohus kostjalt elatise välja hageja kasuks kokku 407,94 eurot ( sh oktoobris 29 päeva eest 129,92 eurot, novembri eest 1x,01 eurot ja detsembri eest 1x,01 eurot). Kokku tuleb kostjalt ühekordselt välja mõista 1668,12+407,94 so 2076,06 eurot. Alates 01.01.2012.a. mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise 145 eurot.

Kuna laps alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Pooled ei ole elatise maksmise täpse kuupäeva kindlaksmääramise omapoolseid ettepanekuid esitanud. Elatise maksmisel tuleb arvestada PkS §-s 100 lg 4 sätestatuga, mille kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Otsuse täitmise huvides peab kohus otstarbekaks määrata, et iga kuu elatis tuleks maksta hiljemalt vastavale arvestuskuule eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja kohtu poolt antud tähtajaks omapoolset menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Seetõttu puudub kohtul alus kindlaks määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Kuna hageja käesolevas menetluses menetlukulude nimekirja ei esitanud, puudub tal TsMS §-st 174-1 lg 4 tulenevalt nõuda menetluskulude hüvitamist edaspidi.

TsMS § 442 lg 2 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251,09 eurot (1x,01 x 9).

TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg