2-11-63839/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-63839 Tsiviilasi AS-i S hagi LP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 71,92 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS S (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Hageja esindaja: Silver Eensaar (e-post: jurist@julianus.ee) Kostja: LP(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i S hagi LP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista LP võlgnevus 143,79 eurot (ükssada nelikümmend kolm eurot ja 79 senti) AS-i S kasuks. 3. Välja mõista LP viivis 0,2 % päevas tasumata põhinõudelt (71,92 eurot) alates 28.12.2011.a kuni põhinõude täitmiseni AS-i S kasuks. 4. Välja mõista LP põhjendatud menetluskulu 127,82 eurot (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti) AS-i S kasuks. 5. Väljamõistetud menetluskuludelt (127,82 eurot) tuleb LP tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16,00 eurot ja mitte rohkem kui 6400,00 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud AS S esitas 28.12.2011.a Harju Maakohtusse hagi LP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Nõue tuleneb poolte vahel 19.09.2007.a sõlmitud liitumisja teenuse osutamise lepingust nr XXX. Nimetatud lepingu alusel osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale igakuised arved, kuid kostja nimetatud arveid tasunud ei ole. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 19.01.2012.a kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

3 põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Poolte vahel 19.09.2007.a sõlmitud liitumisja teenuse osutamise lepingust nr XXX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 71,92 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 71,87 eurot, kokku 143,79 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt hageja taotlusele tuleb alates 28.12.2011.a kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,2 % päevas põhinõudelt 71,92 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 159,78 eurot järgmiselt: 63,91 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 95,87 eurot õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole vajalik ega põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine summas 95,87 eurot. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest, kohtuistungit peetud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 63,91 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 63,91 eurot ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 63,91 eurot ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 63,91 eurot, kokku 127,82 eurot.

4 TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtunik: