2-12-6887/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-12-6887 Määruse tegemise aeg ja koht 21.veebruar 2012, Pärnu Tsiviilasi T. K. hagi KÜ Tõrukesed (likvideerimisel) vastu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. K. . Kostja: korteriühistu Tõrukesed (likvideerimisel, registrikood 80024523) RESOLUTSIOON 1. Jätta T. K. hagi KÜ Tõrukesed (likvideerimisel) vastu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks menetlusse võtmata ja tagastada koos lisadega esitajale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kohtumääruse kättetoimetamisest arvates 15 päeva jooksul. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. 27.01.2012 T. K. esitas Pärnu Maakohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-11-37001. Kuna tegemist on sisuliselt uue nõudega, vormistas kohus avalduse iseseisvaks tsiviilasjaks. Avalduses taotleb T. K. Pärnu Maakohtult abi KÜ Tõrukesed raamatupidamise andmete avalikustamisel.

2. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ning puudused on sedavõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamine eeldab täiesti uue hagiavalduse koostamist. Seetõttu avalduse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kaudu avalduse parandamine ei ole kohtu hinnangul otstarbekas. TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Eeltoodu alusel kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Tulenevalt TsMS § 372 lg –st 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kohus tagastab selle koos lisadega määrusega, milles märgib menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses, st hageja võib sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda (TsMS § 372 lg 6).

3. Avaldusest nähtuvalt avaldaja soovib tutvuda dokumentidega, et teha kindlaks, kuidas on kulutatud avaldaja poolt alates 1997.a. KÜ Tõrukesed arvelduskontole tasutud sihtotstarbelisi

2 makseid. Avaldaja väidetel ei ole KÜ Tõrukesed juhatus vastanud avaldaja kirjalikele ja suulistele palvetele väljastada raamatupidamise andmeid ning avaldajal on kahtlus, et ühistu rahadega ei majandatud õigesti. Seega on tegemist dokumentidega tutvumise võimaldamise nõudega. Avaldaja soovitud eesmärgi saavutamiseks uuesti kohtusse pöördumiseks tuleb kõrvaldada eelkõige järgmised puudused. 3.1. Dokumentidega tutvumise võimaldamise nõue lahendatakse hagimenetluses. Hagimenetluses on menetlusosalisteks hageja ja kostja (TsMS § 205): hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavaldusse märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood (TsMS § 338 lg 2). T.K. kohtule esitatud avalduses on eelnimetatud andmed puudulikud. 3.2. TsMS § 363 lg 1 p 1 alusel tuleb hagiavalduses lisaks muudele andmetele märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). T. K. nõue ei ole selge. Avalduses on konkretiseerimata dokumendid, millega tutvumist taotletakse. Isikul, kelle valduses dokumendid on, võib olla õigus keelduda dokumentidega tutvumise võimaldamist, kui see on tema jaoks põhjendamatult koormav. Kohus leiab, et 1997.aastast kõikide raamatupidamisdokumentidega tutvumise võimaldamine ilmselgelt ei saa olla põhjendatud, lisaks tuleb raamatupidamisdokumente säilitada 7 aastat. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Seega peavad dokumendiga tutvumiseks VÕS § 1015 järgi olema täidetud järgmised tingimused: 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse.

Riigikohus on oma lahendites märkinud, et isikul on VÕS § 1015 mõttes õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, kui dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks ja selgitamiseks. Seejuures peab isik ise põhistama oma kaitsmist vääriva huvi olemasolu ning tooma esile asjaolud, millest saab üheselt järeldada, et tal on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Korteriühistuseaduses (KÜS) sätestatu kohaselt on korteriühistu juhatus aruandekohuslane ühitu üldkoosoleku ees: igal aastal tuleb üldkoosolekul kinnitada majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne, milles kajastatakse muu hulgas sihtotstarbeliselt kogutud maksete kasutamist (KÜS § 15). Ühistu liikmel on õigus üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Eeltoodu valguses tuleb T. K. hagiavalduses põhistada õigustatud huvi olemasolu konkreetsete raamatupidamisdokumentidega tutvumiseks ühistu rahadega majandamise kontrollimise eesmärgil. 3.3. VÕS § 1015 mõtte kohaselt saab dokumendiga tutvumise nõude esitada selle isiku vastu, kes on dokumendi otsene valdaja. T. K. avalduses on esile toodud, et 24.11.2011 vastu võetud otsuse kohaselt KÜ Tõrukesed lõpetab tegevuse ja edaspidi allub OÜ-le Sindi Majavalitsus. Hagejal tuleb esitada dokumentidega tutvumise hagi selle isiku vastu, kelle valduses on KÜ Tõrukesed (likvideerimisel) raamatupidamise dokumentatsioon hagi esitamise ajal. 3.4. TsMS § 363 lg 1 p 5 kohaselt tuleb hagiavalduses ära näidata hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. 3.5. Tasumata on riigilõiv. TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt tsiviilasja hinnale. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõigustatud toimingu tegemiseks ette. Dokumentidega tutvumise võimaldamise nõue on mittevaraline nõue, mille puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot (TsMS § 132 lg 1). Sellise

3 hinnaga hagi esitamisel tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 319,55 eurot. Kohus juhib siinkohal T. K. tähelepanu sellele, et tulenevalt TsMS §-st 134 ei sõltu riigilõivu tasumise kohustus sellest, kas avaldust menetletakse koos varem esitatud nõuetega tsiviilasjas 2-11-37001 või eraldi tsiviilasjana.

4. Hagiavalduse nõuetekohaseks vormistamiseks kohus soovitab konsulteerida õigusabiteenuse osutajaga. Kui T. K. majanduslik seisund ei võimalda õigusabiteenuse eest tasuda, on võimalik taotleda riigi õigusabi määramist. Riigi õigusabi taotlemiseks vajalikud blanketid on kättesaadavad elektrooniliselt Justiitsministeeriumi veebilehel www.just.ee, paberkandjal kohtukantseleis (Rüütli 19 ja Kuninga 22 Pärnu linnas). Samas on saadaval vormid riigilõivu tasumiseks vajaduse korral riigipoolse menetlusabi taotlemiseks.

Heli Käpp Kohtunik