2-11-57830/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMK seaduslik esindaja T A esitas 24.11.2011.a. Harju Maakohtule hagi TK vastu ning palub esitatud hagis välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt ühe aasta elatise võla (12 x 11.18 eurot) 134.16 eurot ning alates 01.11.2011.a. välja mõista elatise summas 139 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja lapse ülalpidamisel ega kasvatamisel ning on tasunud igakuiselt hagejale 2000 krooni, mis on alla Eesti Vabariigi poolt kehtestatud miinimumi.
Legislator headnote
AI generated2-11-57830/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hageja nõude elatise väljamõistmiseks rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20.02.2012.a. tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-57830 Tsiviilasi MKhagi TKvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1251,00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MK(ik XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja T A (ik XXX, elukoht XXX); Kostja TK(ik XXX, elukoht XXX); Menetluse liik Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Jätta rahuldamata MK hagi TK vastu elatise väljamõistmiseks.
2. Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
Lk (3) 2 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited
1. MK seaduslik esindaja T A esitas 24.11.2011.a. Harju Maakohtule hagi TK vastu ning palub esitatud hagis välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt ühe aasta elatise võla (12 x 11.18 eurot) 134.16 eurot ning alates 01.11.2011.a. välja mõista elatise summas 139 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja lapse ülalpidamisel ega kasvatamisel ning on tasunud igakuiselt hagejale 2000 krooni, mis on alla Eesti Vabariigi poolt kehtestatud miinimumi.
2. Kostja esitas 05.01.2012.a. vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi õigeks ei võta ja märgib, et hageja on saanud hagis nõutud summad ning suure osa toetusrahast on kostja tasunud ka sularahas. Kostja lisas tõendina hagiavaldusele kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja hagejale elatist igakuiselt tasunud.
Kohtuotsuse põhjendused
3. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja poolte ühisele tütrele on, PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. PkS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PkS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
4. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, sest kostja on oma alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitnud. Elatise andmise kohustuse täitmine välistab elatise väljamõistmise kohtuotsusega. Kostja on esitanud dokumentaalse tõendina oma pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja tasunud T A arvelduskontole elatist MK ülalpidamiseks novembris 2010.a. 2000 krooni (127,82 eurot), detsembris 2010.a. 2000 krooni (127,82 eurot), jaanuaris 2011.a. 127,82 eurot, veebruaris 2011.a. 157,82 eurot, märtsis 2011.a. 127,82 eurot, aprillis 2011.a. 127,82 eurot, mais 2011.a. 127,82 eurot, juunis 2011.a. 237,82 eurot, juulis 2011.a. 127,82 eurot, augustis 2011.a. 217,82 eurot, septembris 2011.a. 182,82 eurot, oktoobris 2011.a.135,82 eurot ja novembris 2011.a. 137,82 eurot. Seega on kostja tasunud kokku oma lapse ülalpidamiseks elatist perioodil november 2010.a. kuni november 2011.a. 1836,84 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja oleks pidanud elatise minimaalses määras maksmise korral maksma hagejale elatist perioodi 24.11.2010.a. – 23.11.2011.a. eest 1668, 12 eurot (139,01 x 12), kuid on tasunud 1836,84 eurot nagu kohus eelpool mainis, on kostja oma alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu.
6. Kohus peab vajalikuks märkinda, et alates 01.01.2012.a. on seadusjärgseks elatise miinimummääraks kuus 145.- eurot.
Lk (3) 3
Menetluskulude jaotamine.
7. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.
Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hageja nõude elatise väljamõistmiseks rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
Tsiviilasja hinna määramine.
8. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis vähemsaadud osas 134.16 eurot ja alates 01.11.2011 elatise summas 139 eurot, on käesolevas tsiviilasjas hagi hinnaks 1251 eurot (9 x 139).
Kohtunik: