2-10-51956/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-51956

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-51956

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Marina Laasi vastu 5571,19 euro

(87 170,22 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4366,81 eurot (68 325,75 krooni)

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

- hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

hageja

esindaja

Artur

Maljukov

(Balti

Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ; Rüütli 23, 51006 Tartu; e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee);

- kostja Marina Laas (isikukood XXXX ; elukoht XXXXX

XX);

- kostja esindaja advokaat Eve Laine (Advokaadibüroo Ann

Saar; Küüni 7, 51004 Tartu; e-post eve.laine.001@mail.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

10. jaanuar 2012

Protokollija

kohtuistungisekretär Anneli Helisalu

RESOLUTSIOON

Jätta

rahuldamata

BIGBANK AS-i

hagi

Marina

Laasi

vastu

5571,19 euro

(87 170,22 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud BIGBANK AS-i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja sõlmisid 27.08.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0708367/95st ning 07.05.2009

kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Nimetatud

kokkuleppega suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 6017,76 krooni võrra. Pärast

täiendava krediidisumma üleandmist jäi kostja kasutusse 70 003,35 krooni krediiti. Kostja kohustus

maksma hagejale intressi 24,68% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati

lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S.

Kuivõrd kostja lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise

hoiatusele vaatamata ei täitnud, ütles hageja 14.09.2010 avaldusega lepingu üles.

Lepingu põhitingimuste kohaselt toimus krediidisumma väljamaksmine tasaarvestuse teel, mille

tulemusena krediidisumma 66 042,98 krooni tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu,

mis tulenevad krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingust nr 0600499/15st

(tagastamata krediidisumma 42 867,77 krooni, intress 8874,18 krooni, viivis 4487,48 krooni ja

leppetrahv 9813,55 krooni). Kokkuleppe nr 1 põhitingimuste kohaselt toimus täiendava

krediidisumma üleandmine kostjale samuti tasaarvestuse teel krediidilepingust nr 0708367/95st

tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees (intress 5609,71 krooni, viivis

8,05 krooni ja võla sissenõudmise kulud 400 krooni).

Hageja hinnangul on uue krediidilepingu ja kokkuleppega nr 1 eelmisest krediidilepingust tulenevad

kohustused võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2 alusel ümber vormistatud. Kostja varasemate

kohustuste laenuks ümbervormistamise käigus on eelmisest krediidilepingust tulenevad kohustused

loetud täidetuks ning pooled on omandanud uue krediidilepinguga uued õigused ja kohustused.

Kohustuste laenuks ümberkujundamise kokkulepe omab sisuliselt võlatunnistuse tähendust.

Hageja leiab, et 27.08.2007 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0708367/95st ning 07.05.2009 sõlmitud

kokkuleppe nr 1 ei ole vastuolus heade kommetega ega seetõttu tühised. Hageja on seisukohal, et

nimetatud tehingud ei ole tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja et pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Samuti

ei teadnud ega pidanudki hageja teadma tehingute tegemise ajal, et kostja teeb tehingu tulenevalt

oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust.

Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 87 170,22 krooni

(5571,19 eurot),

millest

68 125,75 krooni

(4354,03 eurot)

on

tagastamata

krediidisumma,

15 645,74 krooni (999,95 eurot) intress, 1400 krooni (89,48 eurot) võla sissenõudmisega seotud

kulud, 1798,73 krooni (114,96 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 20.10.2010 seisuga ja

200 krooni (12,78 eurot) lepingu sõlmimise tasu. Samuti palub hageja mõista kostjalt alates

21.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,68% tagastamata

krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Pooled on kokku sõlminud kolm tarbijakrediidilepingut ja kaks kokkulepet: 08.02.2006

tarbijakrediidilepingu nr 0600347/15tt, 08.03.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600499/15st ja

03.08.2008 kokkuleppe nr 1, 27.08.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0708367/95st ja 07.05.2009

kokkuleppe nr 1. Nimetatud lepingute ja kokkulepete alusel on kostja saanud hagejalt reaalselt

49 100 krooni, samas on kostja teinud hagejale 17.03.2011 seisuga tagasimakseid kogusummas

75 117,94 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja, asudes tarbijakrediidilepingus krediidiandjana

tarbijaga võrreldes oluliselt tugevamal positsioonil, on rikkunud head pangandustava ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet, millest tulenevalt tuleb tarbijakrediidilepingute taoline

uuendamine – kostja laenukohustuste järjestikune korduv suurendamine tasumata kõrvalkohustuste

võrra olukorras, kus kostjal oli pikema aja vältel krediidisummade tagasimaksmisel raskusi – ning

selleks sõlmitud tehingud lugeda heade kommetega vastuolus olevaiks. Kostja tunnistab krediidi

saamist 49 100 krooni suuruses summas ja leiab, et on 75 117,94 krooni tasumisega oma kohustused

panga ees täitnud. Nimetatud summat ületavas osas on poolte vahel sõlmitud lepingud ja nende lisad

tühised. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, Artur Maljukovi, vande all antud seletuse kohaselt tuleb lähtuda 2009

mais sõlmitud kokkuleppest, sellest tulenevalt on hageja esitanud oma nõuded kostja vastu. Kui

laenu taotletakse, siis nõutakse maksevõimet tõendavat dokumenti, aga tasaarvestuse juures

võimalusel nõutakse. 27.08.2007 krediidilepingu sõlmimisel ja 07.05.2009 kokkuleppe sõlmimisel

arvestati vist kostja sissetulekut. Otsustuse tegemisel võeti aluseks, et isiku varaline seis ei olnud

muutunud. Uued kokkulepped olid kostjale soodsamad. Kuna intressimäär muutus väiksemaks, siis

läks asi kostja jaoks odavamaks. Maksegraafik tehti 2000 krooni peale kuus ja kostja täitis lepingut

korrektselt 16 kuud. Antud menetluses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mille alusel väita, et

sõlmitud kokkulepped on kostjat kahjustavad. Hageja jääb oma nõude juurde, mis tänase päeva

seisuga on 6887,19 eurot, sellest tagastamata krediidisumma on 4354,03 eurot, intress 999,95 eurot,

viivis 1430,95 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 89,48 eurot ja lepingu sõlmimise tasu

12,78 eurot.

Kostja lepingulise esindaja, advokaat Eve Laine, selgituse kohaselt jääb kostja oma kirjalikult

esitatud seisukohtade juurde. Kostja on vabatahtlikult nõus maksma hagejale veel 1000 eurot.

Kostja, Marina Laasi, vande all antud seletuse kohaselt on ta täitnud ankeedi maksevõimelisuse

kohta.

Laenutaotlusesse

märkis

kostja

põhjuseks

tarbeasjade

ostmine.

Võlgnevuse

ümbervormistamised toimusid koha peal. 2007 oli esimene tasaarvestus. Kui kostja võlgu jäi, siis

kutsuti ta välja ning tehti ettepanek uue lepingu sõlmimiseks, millega tasuda vana võlguolev summa.

Uute kokkulepete sõlmimisel kostja maksevõime kohta midagi ei küsitud. Reaalselt on kostja saanud

49 100 krooni ja tagasi maksnud üle 75 000 krooni. Laenu võtmisel kostja ei arvanud, et ei saa laenu

tagasimaksmisega hakkama. Kostja on nõus maksma hagejale veel 1000 eurot ehk 15 000 krooni,

siis oleks pank saanud kokku 90 000 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hageja on esitanud kostja vastu tarbijakrediidilepingust nr 0708367/95st (tl 10-13) ja selle alusel

sõlmitud kokkuleppest nr 1 (tl 16-17, 80-82) tuleneva kohustuse täitmise nõude.

2. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

- pooled sõlmisid 08.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600347/15tt (tl 94-97), mille alusel sai kostja

krediiti 25 000 krooni, millest kostja arveldusarvele kanti 24 700 krooni. Krediidilepingu tähtaeg oli

4 aastat, intressimäär 28,98% aastas;

- pooled sõlmisid 08.03.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600499/15st (tl 83-86), mille alusel sai kostja

krediiti 40 930,20 krooni, millest 25 930,20 krooni tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja

vastu, mis tulenevad tarbijakrediidilepingust nr 0600347/15tt. Peale tasaarvestust kanti kostja

arveldusarvele 14 700 krooni. Krediidilepingu tähtaeg oli 4 aastat, intressimäär 28,98% aastas;

- pooled sõlmisid 03.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600499/15st kokkulepe nr 1 (tl 101-105),

mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 10 000 krooni, millest kostja arveldusarvele kanti

9700 krooni.

Peale

täiendava

krediidisumma

üleandmist

oli

kostja

kasutuses

olevaks

krediidisummaks 49 581,49 krooni. Krediidilepingu tähtaeg oli 7 aastat 11 kuud 7 päeva,

intressimäär 25,23% aastas;

- pooled sõlmisid 27.08.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0708367/95st (tl 10-13), mille alusel sai kostja

krediiti 66 042,98 krooni, mis tasaarvestati terves ulatuses krediidiandja nõuetega krediidisaaja

vastu, mis tulenevad tarbijakrediidilepingust nr 0600499/15st. Kostja arvele raha ei kantud.

Krediidilepingu tähtaeg oli 8 aastat 9 kuud, intressimäär 25,52% aastas;

- pooled sõlmisid 07.05.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0708367/95st kokkuleppe nr 1 (tl 16-17, 80-

82), mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 6017,76 krooni, mis tasaarvestati terves

ulatuses krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad tarbijakrediidilepingust

nr 0708367/95st. Kostja kasutuses olevaks krediidisummaks loeti 70 003,35 krooni. Kostja arvele

raha ei kantud. Krediidilepingu tähtaeg oli 8 aastat 2 kuud 29 päeva, intressimäär 24,68% aastas;

- eeltoodud krediidilepingute alusel on hageja kandnud kostja kontole krediidisummana kokku

49 100 krooni (tl 67-68);

- kostja on hagejale teostanud tagasimakseid kogusummas 75 117,94 krooni (tl 69-74);

- hageja ütles 14.09.2010 ülesütlemisavaldusega krediidilepingu nr 0708367/95st üles (tl 28).

Allolevas tabelis on selguse eesmärgil välja toodud millise krediidilepingu alusel ja kui palju on

saanud kostja hagejalt krediiti, millised krediidisummad on kostjale üle antud ning kui suur on

tagasimaksmisele kuuluv summa (sh intress).

Lepingu

number

Lepingu

sõlmimise

aeg

Krediidisumma

(kroonides)

Ülekantud

krediidisumma

(kroonides)

Tagasimakstav

summa

(kroonides)

Intress

(kroonides)

(määr %)

0600347/15tt

08.02.2006

25 000

24 700

54 299,99

28 999,99

(28,98%)

0600499/15st

08.03.2006

40 930,20

14 700

88 709,18

47 478,98

(28,98%)

0600499/15st

kokkulepe nr 1

03.08.2006

10 000

9700

149 185,55

99 304,06

(25,23%)

0708367/95st

27.08.2007

66 042,98

215 229,67

148 526,26

(25,52%)

0708367/95st

kokkulepe nr 1

07.05.2009

6017,76

227 014,90

158 397,43

(24,68%)

KOKKU

49 100

227 014,90

158 397,43

3. Kostja arvates on hageja 27.08.2007 tarbijakrediidilepingut nr 0708367/95st ja 07.05.2009 selle

kokkulepet nr 1 sõlmides rikkunud head pangandustava ja vastutustundliku laenamise põhimõtet,

mistõttu on nimetatud tehingud vastuolus heade kommetega ja sellest tulenevalt tühised. Kostja

tunnistab krediidi saamist 49 100 krooni suuruses summas ja leiab, et on 75 117,94 krooni

tasumisega oma kohustused panga ees täitnud.

4. Järgnevalt vaatleb kohus kas ja mis alusel saavad olla hageja ja kostja vahelised järjestikku

sõlmitud krediidilepingud heade kommete vastased ja seetõttu tühised. Kohus selgitab, et võib ise

omal algatusel tehingu tühisuse alusele tuginedes tühisuse tuvastada ilma, et keegi menetlusosalistest

oleks seda taotlenud. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab

ise seadust tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1

sätestatust.

5. Hageja ja kostja vahel sõlmitud järjestikuste ja omavahelises seoses olevate krediidilepingute

alusel on kostja saanud krediiti kokku 49 100 krooni. Oma lepinguliste kohustuste täitmiseks on

kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku summas 75 117,94 krooni. Viimasena sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr 0708367/95st kokkuleppe nr 1 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale

hiljemalt 17.01.2018 kokku 227 014,90 krooni, millest 67 938,09 krooni moodustab tagastamata

krediidisumma, 158 397,43 krooni intress ja 679,38 krooni lepingu sõlmimise tasu. Hageja ütles

14.09.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ja nõuab kostjalt kokku 87 170,22 krooni tagastamist.

Seega peaks kostja hagejale tasuma lepingujärgseid makseid kokku 162 288,16 krooni

(75 117,94 + 87 170,22 = 162 288,16).

6. Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on

sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3. Nimetatud sätte kohaselt on krediidiasutus

kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise

põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid

kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid

kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab krediidiasutus vastutustundliku

laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne

krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Eeskätt peab krediidiandja hindama

krediidisaaja varasemat maksekäitumist ja teavet kliendi rahaliste võimaluste kohta enne laenuotsust.

Lisaks on krediidiasutusel kohustus kooskõlas KAS § 89 lg-ga 31 enne lepingu sõlmimist klienti

sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega,

kusjuures lähtuda tuleb konkreetse kliendi laenu teenindamise võimekust ohustavatest asjaoludest.

Käesoleval

juhul

on

kostja

rikkunud

nii

2006. aastal

sõlmitud

tarbijakrediidilepingut

nr 0600499/15st,

selle

kokkulepet,

kui

ka

2007. aastal

sõlmitud

tarbijakrediidilepingut

nr 0708367/95st ja selle kokkulepet. Sellise informatsiooni põhjal tehtud laenuotsus kahjustab

tegelikult klienti. Kohtu hinnangul lasus hagejal vastutustundliku laenamise printsiibist tulenevalt ja

kostja huvidest lähtudes kohustus sellises olukorras uue lepingu, so tarbijakrediidilepingu

nr 0708367/95st ja selle kokkuleppe, sõlmimisest keelduda. Kohus on seisukohal, et uute lepingute

sõlmimisel ei võinud hageja arvestada kostja võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis

võimaldab hagejal veelkord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist. Tegemist on VÕS § 113 lg-

s 6 sätestatud piiranguga. Kohus leiab, et hageja, olles teadlik kostja maksejõulisuse probleemidest,

kasutas oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmine leping

krediidiandja seatud tingimustel, kusjuures krediidisaaja seoti talle kulukama ning tühiseid

kokkuleppeid sisaldava lepinguga. Taolise käitumisega, kus krediidiandja sõlmib krediidivõtjaga

korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendab krediidiandja

krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Kohtu hinnangul ei ole hageja krediidiasutusena antud

juhul toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse, vaid on käitunud vastutustundetult ning

rikkunud 27.08.2007 tarbijakrediidilepingut nr 0708367/95st ja 07.05.2009 selle kokkulepet nr 1

sõlmides KAS § 83 lg-s 3 kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga

vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tehing heade kommetega

vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS

§ 86 lg 3 esimene lause sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohus

märgib, et põhimõte, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine, kehtis ka

tarbijakrediidilepingu nr 0708367/95st ja selle kokkuleppe sõlmimise ajal.

Kohus leiab, et olukorras, kus krediidivõtja jääb krediidiandjale krediidi tagasimaksmisega viivitusse

ja seejärel sõlmitakse korduvalt uusi lepinguid, millega suurenevad krediidivõtja poolt

tagasimakstavad summad, kuid oluliselt ei suurene krediidiks saadavad summad (kahe viimase

lepinguga kostja raha reaalselt ei saanud, vaid krediidisummad tasaarvestati täies ulatuses kostja

eelneva võlgnevusega), on tegemist silmatorkava ebaproportsionaalsusega täitmise ja vastutäitmise

vahel.

Käesoleval juhul on kostja saanud krediiti kokku summas 49 100 krooni ja teinud hagejale

tagasimakseid kogusummas 75 117,94 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjalt veel krediidivõlgnevuse

tasumist summas 87 170,22 krooni. Seega peaks kostja hagejale tasuma lepingujärgseid makseid

kokku 162 288,16 krooni (75 117,94 + 87 170,22 = 162 288,16). Eeltoodust tuleneb, et kostjapoolne

kohustuste väärtus on enam kui kolm korda suurem hagejapoolsest kohustuste väärtusest. Kohtu

hinnangul on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt

ebamõistlikult tasakaalust väljas, mille puhul tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Antud

juhul on kohus tuvastanud, et hageja käitus vastutustundetult, kui sõlmis korduvalt uusi lepinguid

makseraskustes (makseraskus väljendus varasemate lepingute mittekohases täitmises) kostjaga

selleks, et varasemaid kostja võlgnevusi tasaarvestada ja muuhulgas ka lepingutingimusi muuta.

Sellega asetas hageja makseraskustes oleva kostja veelgi raskemasse finantsolukorda.

8. Eeltoodud kohtu põhjendustest tuleneb, et tarbijakrediidileping nr 0708367/95st ja selle kokkulepe

nr 1 on heade kommetega vastuolus, olles seetõttu tühised. Kohus juhib tähelepanu sellele, et

eelnevalt sõlmitud tarbijakrediidilepingud ei muutu siinjuures kehtivaks, sest viimane leping sisaldab

endas kõiki hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguid. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole

tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse

vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kostja on erinevatel aegadel krediidilepingute maksegraafikujärgseid makseid tasunud alates

06.04.2006 kuni 06.02.2010 kogusummas 75 117,94 krooni, olles hagejalt krediidilepingute alusel

reaalselt

saanud

kokku

49 100 krooni.

Kostja

peab

kokku

hagejale

tasuma

tühise

tarbijakrediidilepingu nr 0600347/15tt järgi saadud 24 700 krooni, tühise tarbijakrediidilepingu

nr 0600499/15st järgi saadud 14 700 krooni ning tühise tarbijakrediidilepingu nr 0600499/15st

kokkuleppe nr 1 järgi saadud 9700 krooni, kokku summas 49 100 krooni. Arvestades kostja poolt

hagejale kokku tasutud 75 117,94 krooniga, jätab kohus BIGBANK AS-i hagi Marina Laasi vastu

rahuldamata. Kohus märgib, et kui asuda isegi seisukohale, et tühised on vaid kaks viimast tehingut

(27.08.2007 ja 07.05.2009), siis moodustaks kostja võlgnevus panga ees 56 229,43 krooni (summa

ilma leppetrahvita, sest VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega

viivitamise tagajärgi), millise kohustuse on kostja 75 117,94 krooni tasumisega samuti täitnud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik