2-10-30819/14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-10-30819

Tsiviilasi

Karula valla hagi Marelle Kansoneni vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

1 595 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Karula

vald,

rk

75001678,

esindaja

Karula

Vallavalitsus;

lepinguline

esindaja

vandeadv

Cardo

Soosaar,

cardo@casus.ee

kostja Marelle Kansonen

lepinguline

esindaja

vandeadv

Gaabriel

Tavits,

gaabriel.tavits@abpacta.ee

Kohtuistungi aeg

Protokollija

1. veebruar 2012

Istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Karula valla hagi Marelle Kansoneni vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks rahuldada osaliselt.

Marelle Kansoneni 31.05.2010 avaldus 02.09.2005 sõlmitud töölepingu Õ-2 erakorraliseks

ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel on kehtivalt esitatud TLS § 91 lg 1 alusel.

Menetluskulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud

Hageja asus 02.09.2005 sõlmitud töölepingu alusel tööle Lüllemäe Põhikooli eesti keele ja

kunstiõpetuse aineõpetaja ametikohale. 31.05.2010 esitas kostja Lüllemäe Põhikooli direktori

kohusetäitjale T.L. avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Avalduse kohaselt ütleb

kostja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 98 lg 2 alusel alates

01.06.2010. Kostja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist sellega, et Lüllemäe Põhikooli

direktori kohusetäitja T.L. survestab kostjat, määrib kostja head nime ja seab kostjale absurdseid

nõudmisi. 01.06.2010 teatas T.L. e-kirja teel kostjale, et ei nõustu töölepingu erakorralise

ülesütlemisega. Hageja on seisukohal, et ta ei ole kohelnud töötajat ebaväärikalt ega ole

ähvardanud sellega ega ole lubanud seda teha kaastöölistel või kolmandatel isikutel ning ei ole

muul moel rikkunud tööandja kohustusi. T.L. asus tööle Lüllemäe Põhikooli direktori

kohusetäitjana alates 03.05.2010 pärast seda, kui direktori ametikohalt vabastati töökohustuste

rikkumise tõttu kostja abikaasa J.K. . Kuna T.L. oli Lüllemäe Põhikooli hoolekogu liikmena

üheks senise direktori vabastamise initsiaatoriks, on hageja arvates kostja poolt töölepingu

ülesütlemise tegelik põhjus selles, et kostjale ei ole T.L. isik kooli direktori kohusetäitjana

vastuvõetav.

Konkreetselt heidab kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses tööandjale ette, et T.L.

on kostjaga kooskõlastamata kuulutanud välja avaliku konkursi eesti keele ja kirjanduse õpetaja

kohale. Direktoril on see õigus Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 36 lg 3 ja 38 lg 2 kohaselt.

Sellise konkursi korraldamist ei pea töötajaga eelnevalt kooskõlastama. Ka ei riku konkursi

väljakuulutamine kostja õigusi, sest see ei mõjuta kostjaga sõlmitud töölepingu kehtivust. Hageja

kuulutas välja konkursi, sest T. L ei olnud üle antud kostjaga sõlmitud töölepingu lisa 3, mille

kohaselt on kostjale määratud eesti keele tundide läbiviimine ka 8.-le ja 9.-le klassile. T.L. ei ole

töölepingu lisa sihilikult kõrvaldanud. Kuivõrd nii tööleping kui selle lisad vormistatakse kahes

eksemplaris, ei ole mingit mõtet kõrvaldada tööandja eksemplari. Tööandjal puudus kostja

töölepingu lisa 3 seetõttu, et 30.04.2010 koolidirektori ametikohalt töökohustuste rikkumise tõttu

vabastatud J. K ei korraldanud dokumentatsiooni hoidmist nõuetekohaselt.

Milles seisnes T.L.

poolt kostja laimamine ja väärinformatsiooni levitamine, see

ülesütlemisavaldusest ei selgu.

T.L. ei ole saatnud kostjale ähvardava tooniga kirju ega kostjat survestanud, vaid on esitanud

kostjale e-kirja teel küsimusi, mis puudutavad kostja tööd. Tegemist on kooli direktori ja õpetaja

vahelise suhtlemisega, milleta ei ole kooli töökollektiivi võimalik juhtida. Tööandja võib

töölepingu töötaja töökohustuste rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud

tööandja hoiatus. Seega on tööandjal õigus töötajat hoiatada ja seda ei saa lugeda töötaja

ebaväärikaks kohtlemiseks. Haiguslehel viibimise korral oleks töötaja saanud tööandja nõude

täitmisest keelduda.

Hageja taotleb töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja töölepingu lõpetamist

alates 01.06.2010.

Kostja hagi ei tunnista. Tööandja on aktsepteerinud töölepingu ülesütlemist, mis nähtub

töötukassale esitatud dokumendist. Sellel on näha, mis alusel on tööleping üles öeldud. Tööandja

on rikkunud lojaalsuskohustust olulisel määral, mis on andnud töötajale aluse töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ei seosta enda töölt lahkumist kuidagi kostja abikaasa töölt

lahkumisega. Kostja süüdistamine ebakompetentsuses algas juba varem, kui T.L. oli kooli

hoolekogu liige.

T.L. poolt 27.05.2010 saadetud e-kirjas esitatud küsimused ei ole kuidagi seotud kostja

tööülesannetega. Kostjale ei ole arusaadav, mida soovib T.L. öelda seoses „Heatahte

memorandumi“ kritiseerimisega, samuti tööandja korralduste kritiseerimisega. Miks ja mille

alusel sõlmiti kostjaga tähtajatu tööleping, sellele ei saa ja ei pea töötaja vastama. Samuti

näitavad lojaalsuskohustuse rikkumist küsimused töölepingu lisade olemasolu kohta. On tööandja

korraldada, et tööandjal oleks töötajat puudutav dokumentatsioon korras.

Tööandja poolset töötajat halvustavat käitumist kinnitab T.L. e-kiri 28.05.2010, mille kohaselt ei

luba tööandja töötajat õppepuhkusele enne, kui on vastatud mingisugused küsimused. Tulenevalt

Täiskasvanute koolituse seadusest saab tööandja keelduda õppepuhkuse andmisest üksnes juhul,

kui korraga soovib õppepuhkusele minna enam kui 10 % töötajatest. Muid tingimusi seadus ette

ei näe ning muude tingimuste kehtestamine on töötaja olukorda halvendav. 31.05.2010 hoiatus on

kostjale tehtud kohustuste rikkumise eest, mida ei eksisteerinud. Lüllemäe Põhikoolis ei olnud e-

kooli täitmine kohustuslik. Samuti on kostjat kohustatud esitama tööplaanid 4.-9. klassini

möödunud õppeaasta kohta. Õppeplaanide kontrollimiseks puudus igasugune vajadus, õppeaasta

oli lõppenud, materjal oli läbitud ja õpilased oma tulemused vastavates ainetes juba saanud.

Nimetatud kohustus kehtestati üksnes kostjale, mitte aga teistele õpetajatele. Konkursi

väljakuulutamine töötaja seljataga on tööandjapoolse lojaalsuskohustuse jäme rikkumine.

Töötajaga oli sõlmitud tähtajatu tööleping. Konkursi saab välja kuulutada üksnes nendele

ametikohtadele, mis on vakantsed või mille puhul ametisse asumise tähtaeg hakkab lõppema.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 kohaselt Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles

öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud

töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või

kolmandatel isikutel. TLS § 87 kohaselt Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes

käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud

etteteatamistähtaegu.

Tsiviilasja toimikus lk 13-14 oleva ülesütlemisavalduse kohaselt ütleb M. Kansonen temaga

sõlmitud töölepingu üles põhjustel: Lüllemäe Põhikooli direktori kohustetäitja T.L. survestab

töötajat, määrib töötaja head nime, seab absurdseid nõudmisi.

M. Kansonen selgitab ülesütlemisavalduses, et T.L. on õpetajaga vestlemata/kooskõlastamata

kuulutanud avaliku konkursi eesti keele ja kirjanduse õpetaja kohale, kuigi töötajal on olemas

töölepingu lisa 3, mille kohaselt 8.-le ja 9.-le klassile annab eesti keele ja kirjanduse tunde M.

Kansonen. Kohus on seisukohal, et selline asjaolu ei ole tööandjapoolsete kohustuste oluline

rikkumine. Kui töötajal on olemas töölepingu lisa 3 eksemplar ja tööandja esindaja kohusetäitjal

seda eksemplari ei ole, võib olla tegemist arusaamatusega dokumentide vormistamises ja

hoiustamises tööandja varasema esindaja (direktori) poolt, kuid mitte töötaja ebaväärika

kohtlemisega. Kuivõrd tööandjal M. Kansoneniga sõlmitud töölepingu lisa 3 ei olnud, võis ja pidi

tööandja välja kuulutama konkursi ametikoha täitmiseks. M. Kansoneni väide töölepingu lisa

sihiliku kõrvaldamise kohta on paljasõnaline, pealegi puudub sellise dokumendi kõrvaldamisel

igasugune mõte, sest teine eksemplar töölepingust ja selle lisadest on eeldatavasti töötaja käes.

T.L. poolt M. Kansoneni laimamise ja väärinformatsiooni sisu kohta ei ole ülesütlemisavalduses

midagi rohkemat välja toodud, mistõttu väide on paljasõnaline. Kohus on seisukohal, et ka sellele

asjaolule tuginedes ei võinud M. Kansonen töölepingut erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse

kohustuse olulise rikkumise tõttu, sest ei ole tõendatud, milles seisnes töötaja ebaväärikas

kohtlemine.

Ülesütlemisavalduse 4. lõikes on M. Kansoneni väide, et T.L. poolt töötajale saadetud e-kirjad on

ähvardava tooniga. Kuigi M. Kansonen tõlgendab T.L. väidet, et viimasega võidakse pikendada

töölepingut direktori ametikohal, ähvardusena, ei näe kohus T.L. 27.05.2010 e-kirja punktis 8

märgitud küsimustes mitte midagi ähvardavat. Ka kohtul on raske mõista töökollektiivi

toimimist, kui M. Kansonen on 28.04.2010 kirjas (tl 18-20, 4. lõik lk 19) teatanud „Mina

vastupidiselt T.L. sõnadele, et tema vestleb minuga vaid kolmandate isikute juuresolekul, keeldun

antud isikuga kontakteerumast, ….“ Kui T.L. määrati koolidirektori kohusetäitjaks, konflikt

ilmselt jätkus. Kuidas on sellisel juhul koostöö jätkamine võimalik, see küsimus peaks huvitama

mõlemat konflikti osapoolt ning töötaja survestamist tööandja poolt kohus siin ei näe. Tegemist

ei ole tööandja poolt tema kohustuste olulise rikkumisega.

27.05.2010 e-kirjas nõuab T.L. lisaks eelnimetatule infot ka selle kohta, miks töötaja lahkus 18.,

20. ja 25. mail enne ametlikku tööpäeva lõppu tööandjat teavitamata, miks läks töötaja 18. mail

ekskursioonile, miks töötaja puudub töölt kolmapäeviti ja reedeti, miks on töötaja oma ütlemistes

T.L. suhtes üleolev ja solvav, mille alusel töötaja kritiseerib direktori kohusetäitja otsuseid ja

kuidas töötaja hindab oma tegevust klassijuhatajana. Töötaja on seisukohal, et selliste küsimuste

esitamine on survestamine ning vastab esitatud küsimustele ülesütlemisavalduses: kui õpetajal on

tunnid antud ja töökohustused täidetud, siis võib õpetaja lahkuda koolimajast temale sobival ajal.

Lastega Karula Rahvuspargis ekskursioonil käimine oli põhjendatud, sest ta õpetab nendele

klassidele loodusõpetust. Ülejäänud küsimustele M. Karelson vastanud ei ole. Kohtuistungil

antud selgituste kohaselt ei viibinud ta koolimajas kolmapäeviti ja reedeti kokkuleppel eelmise

direktoriga. Juba selliste küsimuste esitamine on kostja arvates töötaja ebaväärikas kohtlemine.

Kohus on seisukohal, et tööandja poolt selliste küsimuste esitamine töötajale on põhjendatud.

Küsimused puudutavad töödistsipliini ja töökorraldust. Kui töötajal on mõistlikud ja põhjendatud

vastuväited tööandja nõudmistele (nt Karula Rahvusparki toimunud ekskursiooni puhul), siis

tuleb need solvumata esitada. M. Karelson on 02.09.2005 allkirjastanud töölepingu nr 2-Õ (tl 7-

9), mille punkt 2.4 kohaselt tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib direktor. Seega tuli

M. Karelsonil oma tööülesannete täitmisest aru anda direktori kohusetäitjale ja selgituste

nõudmine ei ole töötaja survestamine.

Järgmisena on ülesütlemisavalduses viidatud 31.05.2010 e-kirjale pealkirjaga „Hoiatus“. Selles

nõudis T.L. e-kooli täitmist ja tööplaanide esitamist hiljemalt järgmiseks päevaks.

Ülesütlemisavalduse kohaselt viibis M. Karelson sel ajal lapse haiguse tõttu hoolduslehel ja ei

olnud kohustatud täitma tööülesandeid. Kooli hindamisjuhendis ei ole kajastatud e-kooli

kasutamine, seega ei saa tööandja nõuda e-kooli järeltäitmist, kui klassipäevikud on korrektselt

täidetud. Töötaja on esitanud tööplaanid vahetult enne 2009/2010 õppeaasta algust direktor J.K.

ile. Eeltoodut arvestades ei pidanud töötaja kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades

töösuhte jätkumist võimalikuks.

31.05.2010 e-kirjas (tl 17) märgib T.L. , et tuvastas e-koolis järgmised puudused: eesti keele

perioodihinded välja panemata II ja III veerandil 4.-9. klassini; kunstiõpetuses perioodihinded

välja panemata II veerandil 4.-9. klassini, tunnikirjeldused kunstiõpetuses puudulikult

vormistatud. Lisaks palub T.L. esitada järgmiseks päevaks käesoleva aasta tööplaanid eesti keeles

ja kunstiõpetuses 4.-9. klassini. Mis puutub viimasesse nõudmisesse, siis tuleb pooli kohelda

ilmselt analoogselt töölepingu lisa 3 juhtumiga: kui töötaja väidab, et tööplaanid on esitatud, siis

tuleb teisel poolel dokument üles leida või selle esitamist aktsepteerida, sest dokumendi

puudumises võib süüdi olla ka muu isik. Töötaja ei vastuta selle eest, et tööandjal ei ole

praktiliselt lõppenud õppeaasta tööplaane. Millegagi ei ole põhjendatud tööandja poolt nö

viimasel minutil esitatud nõue tööplaanide tagantjärgi esitamiseks. Tegemist on ebamõistliku ja

põhjendamata nõudega tööandja poolt.

Töölepingu 2-Õ punkt 6.2.1 kohaselt kohustus kostja töötajana tegema kokkulepitud tööd ning

täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust ja töö üldisest käigust. Nähtuvalt

31.05.2010 e-kirjast oli M. Kansonen osaliselt teinud kandeid e-koolis, puudusid perioodihinded

ja osa tunnikirjeldusi. Kuigi kostja väide, et e-kooli märkimine ei olnud kohustuslik, võib vastata

tõele, tuli temal siiski täita tema töö iseloomust ja töö üldisest käigust tekkinud kohustusi. Kostja

vastuväited on põhjendamata ja ebamõistlikud, sest ta oli e-kooli täitma asunud, kuid oli seda

teinud puudulikult. Seadusel põhinev on kostja väide, et ta ei pidanud töökohustusi täitma seoses

haigete laste hooldamisega (TLS § 19 p 2). Samas ei ole tööandja poolt sellel ajal tööülesannete

täitmise nõude esitamine e-kirja vormis töötajat ebaväärikalt kohtlev.

Rohkem asjaolusid ülesütlemisavalduses esile toodud ei olnud. Kostja vastuses hagile on kostja

esile toonud veel 28.05.2010 e-kirja (tl 108), millest nähtuvalt ei luba tööandja töötajat

õppepuhkusele enne, kui on vastatud küsimused. Õppepuhkusele lubamisest keeldumine sellisel

põhjusel on vastuolus seadusega. Kohus nõustub kostja väitega täielikult. Kuid tegemist on e-

kirjaga, õppepuhkusele lubamisest keeldumise korraldust ei ole kohtule esitatud. M. Kansonen

pidas võimalikuks esitada 31.05.2010, so hoolduslehe kehtivuse ajal, töölepingu erakorralise

ülesütlemise avaldus koos põhjalike selgitustega, kuid ei pidanud vajalikuks ja võimalikuks

vastata tööandja esindaja poolt esitatud küsimustele. Kohus on seisukohal, et M. Kansonen

ignoreeris sellise käitumisega tööandja nõudmisi. Lõviosa tööandja nõudeid töötaja suhtes oli

esitatud põhjendatult, need tulenesid töölepingust ja töötaja üldistest töökohustustest. Ainult

põhjendamatu tööplaanide esitamise nõude ning e-kirjavahetuse pidamise tõttu töötaja viibimise

ajal lapsehoolduslehel ei saa lugeda M. Kansoneni esitatud ülesütlemist toimunuks põhjusel, et

tööandja on omapoolseid kohustusi oluliselt rikkunud, eelkõige on kohelnud töötajat ebaväärikalt

või on ähvardanud sellega.

Kostja on esitanud Tööandja tõendi kindlustatule, milles on tööandja märkinud, et töösuhte

lõpetamise aluseks on TLS § 91 lg 1, 2 p 1, § 98 lg 2. Nimetatud asjaolu ei anna alust hagi

rahuldamata jätmiseks. Tõendi väljastamise ajal 04.06.2010 oli kostja töölt lahkunud töölepingu

erakorralise ülesütlemise tõttu alustel, mis nähtuvad nimetatud tõendist. See ei välista tööandja

õigust vaidlustada töötaja töölt lahkumise alus.

Väiteid, et vastaspool avaldab solvavaid arvamusi, esitab põhjendamatuid nõudmisi, käitub

üleolevalt, ei suhtle jms on kirjalikus vormis esitatud mõlemalt poolelt (M. Kansoneni vastulause

tl 18-20, T.L. 27.05.2010 e-kiri). Kohtule esitatud kirjavahetusest ja kohtuistungil avaldatust

nähtub, et kumbki töölepingu pool ei ole suutnud jääda objektiivseks, oma seisundit ja pädevuse

piire arvestavaks ning vastaspoole arvamusi ja käitumist aktsepteerivaks. Selline töösuhe on

koormav mõlemale poolele ning mida rutem see lõpetatakse, seda parem. Eeltoodust tulenevalt

on kohus seisukohal, et M. Kansoneni esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus

31.05.2010 ei ole tühine, sest on esitatud põhjendatult TLS § 91 lg 1 alusel: Töötaja võib

töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 98 lg 2 kohaselt

Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja

või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tulenevalt kehtivast erakorralisest ülesütlemisest on

tööleping lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud kuupäevast, so 01.06.2010, mistõttu

kohaldamisele ei kuulu TLS §-s 107 lg 1 ja 2 sätestatu. Töötajal ei ole õigust hüvitusele TLS §

100 lg 4 alusel, sest tööandja ei ole tööandjapoolseid kohustusi oluliselt rikkunud.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab tasutud

riigilõivu terves ulatuses hageja kanda, sest töölepingu erakorraline ülesütlemine jäi jõusse,

kohtuotsusega muudeti ainult erakorralise ülesütlemise alust.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik