2-11-15985/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1 2-11-15985

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2012. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-11-15985

Tsiviilasi Majamoodul OÜ hagi Urmas Toomsoo vastu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks Tsiviilasja hind 1113.64 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Majamoodul OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht Viljandi mnt 3 Karksi –Nuia Karksi vald Viljandimaa) esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar (AB Valge ja Uiga Valga osakond, asukoht Vabaduse 26 Valga, e-post kalju@valgejauiga.ee ; Kostja Uxxxx Txxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxxxx

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud Majamoodul OÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kokku 1945.75 eurot, millest põhivõlg 1113.64 eurot, intress 529.27 eurot ja viivis 302.84 eurot. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.08.2009.a laenulepingu nr 90814- 3, mille alusel andis hageja kostjale korteriomandi ostmiseks laenu 846 900 krooni. Laenu saaja oli kohustatud laenu tagastama hiljemalt 14.02.2010.a. Kostja ei suutnud lepingust tulenevat kohustust täita ja pooled sõlmisid 15.02.2010.a kokkuleppe laenulepingu muutmiseks, mille kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtajaks 15.02.2030.a ja tasumine pidi toimuma igakuiste maksetena 15.-daks kuupäevaks. Kostja täitis kohustusi kokkuleppe kohaselt kuni 15.06.2010.a. Alates juulist 2010.a kostja enam intressi ja laenu tagasimakseid ei tasunud. Hageja meeldetuletustele andis ebaselged vastuseid ja hoidus ka edaspidi oma kohustuste täitmisest. Kostja on 01.01.2011.a seisuga jätnud tasumata laenu tagasimakseid kokku 1113.64 euro ulatuses ja perioodil 15.06-31.12.2010 on kostja jätnud tasumata intressi 529.27 eurot. Hageja on tulenevalt laenulepingu p 5.1. arvestanud võlgnevuselt viivist seisuga 01.01.2011.a kokku 302.84 eurot. Hageja teatas kostja vastuväitele nõude loovutamise kohta, et jääb nõude juurde, kuna nõude loovutamist Proland Varahaldus OÜ-le ei toimunud ja seetõttu on võlausaldajaks endiselt hageja. Kuna laenulepingus olid pooled kokku leppinud, et kumbki ei või loovutada lepingust tulenevaid nõudeid ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, on 30.05.2010.a dokument Uxxxx Txxxxxx nõusolek nõude loovutamiseks ega ole käsitletav VÕS § 170 nimetatud teatena. Kostjale on igakuiselt väljastatud arveid lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, kuid kostja pole seni viidanud sellele, et nõue on loovutatud ja ta täidab nõuet uuele võlausaldajale Hageja viitas ka, et kostja ei ole esitanud tõendeid kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Hageja teatas viimases seisukohas kohtule, et nõude loovutamise aluseks saaks olla vaid hageja ja Proland Varahaldus OÜ vaheline leping, mida ei ole esitatud, sest seda ei ole sõlmitud.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväite kohaselt on hageja väljastanud kostjale 30.05.2010.a loovutusdokumendi, millest nähtub, et laenuandja on kõik 14.08.2009.a sõlmitud laenulepingust 901814-3 tulenevad nõuded loovutanud Proland Varahaldus OÜ-le. Vastavalt loovutusteate p 3 on uus võlausaldaja-laenuandja Proland Varahaldus OÜ asunud senise asemele. Kostja teatas täiendavas seisukohas kohtule, et kuna hageja ei eita loovutuskirja esitamist kostjale, ei saa olla VÕS § 170 alusel hageja ja kostja vahel vaidlust nõude loovutamise üle. Hageja ei ole loovutusteadet vaidlustanud. Hageja on Proland Varahalduse OÜ-le üle andnud ka laenulepingu 90814-3 tagamiseks seatud hüpoteegiüle on antud nii nõue kui ka nõude tagatis. Kui hageja väidab, et loovutust ei ole toimunud, tuleb hagejal esitada konkreetne nõue Proland Varahaldus OÜ vastu. Kostja märkis, et ta on tasunud uuele võlausaldajale nõude 12558.64 eurot (196500 krooni), mis on suurema summa kui hageja nõue. Kostja palus lõplikus seisukohas jätta hagi rahuldamata ja jäi varem esitatu juurde. Kostja leidis, et teatis vastab VÕS § 170 nõude loovutamisest teatamise nõuetele. Lisaks on hageja loovutanud Proland Varahaldus OÜ-le 08.06.2010.a nõude tagatised.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 14.08.2009.a laenulepingu nr 90814- 3 (t lk 8-10). Lepingu p 2.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu 846 900 krooni. Lepingu p

3 3.1. kohaselt oli laenu saaja kohustatud laenu tagastama hiljemalt 14.02.2010.a. Lepingus lepiti kokku intress 6% aastas tagastamata summalt (p 4.1) ja viivis 0.2% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (p 5.1). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 15.02.2010.a kokkuleppe laenulepingu muutmiseks (t lk 11-12), mille kohaselt tuli laen tagastada vastavalt graafikule, mis sai laenulepingu lisaks 2. Muudeti ka tasumisele kuuluvat intressi ja uueks intressiks lepiti 2% aastas tagastamata laenusummalt. Laenu tagastamise graafiku (t lk 13-15) kohaselt tuli igakuised maksed tasuda kuu 15.-daks kuupäevaks ja laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 15.02.2030.a. Poolte vahel ei ole vaidlust laenu saamise ja lepingu tingimuste üle. Samuti ei vaidle pooled ka selle üle, et kostja ei ole lepingust ja kokkuleppest tulenevaid kohustusi hagejale täitnud alates 2010.a juulist, täpsemalt alates 15.juuli maksest.

Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et ta on täitnud kohustust uuele võlausaldajale, sest kostjale teadaolevalt on hageja nõude loovutanud Proland Varahaldus OÜ-le. Nõude loovutamise kohta esitas kostja vastava teatise, mis on hageja esindaja, kostja ja kostja abikaasa poolt allkirjastatud 30.05.2010.a (t lk 27). Seega on kostja hinnangul hageja nõue alusetu. Hageja teatas, et 30.05.2010.a teatist ei saa käsitleda nõude loovutamise teatena VÕS 170 mõttes vaid see oli laenulepingu p 10.5 sätestatud vajalik nõusolek nõude loovutamiseks. Pooled on tõepoolest laenulepingu p 10.5 kokku leppinud, et kumbki pool ei oma õigust lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale isikule ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 30.05.2010.a teatise lõpuosas sisaldub vastav laenuvõtja nõusolek ja selle üle pooled ei vaidle. Kohus ei nõustu aga hageja käsitlusega, et 30.05.2010.a teatist ei saa käsitleda nõude loovutamise teatena VÕS § 170 mõttes. Dokument kannab pealkirja Laenuandja teatis ja laenusaajavõlgniku nõusolek nõude loovutamiseks. Nii pealkirjast kui dokumendi sisust nähtub, et sellel on kaks eesmärki ja külge: üks on juba eelpool käsitletud võlgniku nõusolek nõude loovutamiseks, teine osa, tegelikult teatise esimene osapunktid 1-6 käsitlevad selgselt nõude loovutamist, selle ulatust, tagatiste üleminekut jne. Millestki ei nähtu, et tegemist oleks tingimusliku või nn hõljuva tehinguga. Kostjal ja ka kohtul on absoluutne alus käsitleda teatist VÕS § 1701 sätestatud teatisena nõude loovutamisest. Kohus leiab, et muul moel tõlgendamine ei ole võimalik. VÕS § 170 kohaselt juhul, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohus leiab, et lähtudes VÕS § 170 esimesest alusest, ei oma asjas tähtsust, kas hageja ja Proland Varahaldus OÜ vahel on leping nõude loovutamiseks reaalelt sõlmitud või mitte ja hageja peab vaidluse korral esitama vastava asjaolu kindlaks tegemiseks nõude Proland Varahaldus OÜ vastu. Seetõttu jätab kohus hindamata ka nimetatud väite tõendamiseks või vastu esitatud tõendid: notariaalse hüpoteekide loovutamise ja asjaõiguslepingu (t lk 44-48), hageja ja Proland Varahaldus OÜ esindaja meilivahetuse (t lk 58-59).

Seega on nõude loovutamine võlgniku suhtes kehtiv ka siis, kui lepingut ei olnud või see ei ole kehtiv. Vastavalt VÕS § 16 4 lg 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kostja poolt esitatud tõendist (t lk 43) nähtub, et kostja on uuele võlausaldajale, Proland Varahaldus OÜ-le tasunud 10.06.2010.a 196 5000 krooni, s.o 12558.63 eurot. Seega on kostja täitnud lepingust tulenevat kohustust uuele võlausaldajale ja hageja vastupidised väited on alusetud ja tegelikult ka asjasse mittepuutuvad, kuna on tekkinud uus suhe kostja ja uue võlausaldaja vahel.

4

Kohus lükkas 09.02.2012.a korraldusega edasi esialgselt otsuse avalikult teatavaks tegemise aja, 10.02.2012.a, sest Proland Varahaldus OÜ esitas kohtule 30.01.2012.a seisukoha, mille alusel kohus pidas vajalikuks täpsustada, kas Proland Varahaldus OÜ soovib enda kaasamist menetlusse kolmanda isikuna. Proland Varahaldus OÜ teatas 9 veebruaril 2012.a kohtule, et ta enda kaasamist ei soovi. Seetõttu jätab kohus 30.01.2012.a esitatud seisukoha tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on käesolevalt kohtule teadaolevateks kohtukuludeks hageja tasutud riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks tema esindaja kulud. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 255.64 eurot ja kandnud ilmselt ka õigusabikulusid. Kostja menetluskulude kohta kohtul otsuse tegemise seisuga andmed puuduvad.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik