2-11-8367/17 · Tallinna Ringkonnakohus

1(16)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Ele Liiv ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2012. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-8367

Tsiviilasi

Anasyor (Société Civile) hagi Magnawand Traders Inc.

vastu kaubamärgi HOMEOCOKSINUM õiguskaitset

välistavate asjaolude tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. novembri 2011. a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1595 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Anasyor (Société Civile) apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) Anasyor (Société Civile) (registrikood 384

159 703 R.C.S., asukoht 40, rue Saint Sébastien, F-75011

Paris, Prantsusmaa), esindajad patendivolinikud Urmas

Kauler ja Kristjan Leppik

Vastustaja (kostja) Magnawand Traders Inc. (registrikood

1048972, aadress P.O. Box 3321, Road Town Tortola, Briti

Neitsisaared), esindaja patendivolinik Riina Pärn

Kohtuistung

13. veebruar 2012

RESOLUTSIOON:

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 16. novembri 2011. a. otsus Anasyor (Société

Civile) hagis Magnawand Traders Inc. vastu kaubamägi HOMEOCOKSINUM

õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta apellandi kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2(16)

S e l g i t u s e d:

1. Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid

teha,

sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

28. veebruaril 2011. a. esitas Anasyor (Société Civile) Harju Maakohtusse hagi

Magnawand Traders Inc. vastu kaubamärgi HOMEOCOKSINUM õiguskaitset välistavate

asjaolude tuvastamiseks.

Patendiamet registreeris kostja 4. aprilli 2007. a. registreerimistaotluse nr.

M200700517 alusel kaubamärgi HOMEOCOKSINUM klassis 5 loetletud kaupade –

farmatseutilised preparaadid, mineraalsed toidulisandid, vitamiinid – tähistamiseks. Hageja on

Ühenduse kaubamärgi määruse alusel Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt registreeritud

kaubamärgi OSCILLOCOCCINUM reg. nr 000329961 omanik (klassis 5 loetletud kaubad –

farmatseutilised preparaadid, meditsiinilised dieetained). Patendiameti otsus registreerida

kaubamärk HOMEOCOKSINUM kostja nimele rikub hageja varasemaid õigusi, mistõttu

hageja esitas 2. juulil 2008. a. Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse nr.

1147 Patendiameti registreerimisotsuse tühistamiseks. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon

jättis 30. novembri 2010. a. otsusega nr. 1147-o hageja vaidlustusavalduse rahuldamata. Kuna

hageja ei nõustu Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusega, taotleb ta kaubamärgi

HOMEOCOKSINUM õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamist seetõttu, et esinevad

kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg. 1 punktis 2 sätestatud kaubamärgi registreerimisest

keeldumise alused. Hageja kaubamärk on KaMS § 11 lg. 1 p. 6 tähenduses varasem, võrreldes

kostja kaubamärgiga, kuivõrd kostja kaubamärgi prioriteedikuupäev on hilisem kuupäevast,

mil hageja saavutas oma kaubamärgile OSCILLOCOCCINUM Eestis õiguskaitse.

KaMS § 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt saab kaubamärgikaitse juures eristada kahesugust

kaitse ulatust – milline on kaubamärk ja milliste kaupade ja teenuste suhtes ta kehtib.

Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb kaupade või teenuste samaliigilisuse hindamisel

arvesse võtta kõiki faktoreid, mis iseloomustavad nendevahelisi suhteid. Oluliste asjaolude

hulka kuuluvad muuhulgas nende olemus, lõppkasutajad, kasutamise meetod ning kas nad on

3(16)

omavahel konkureerivad või üksteist täiendavad. Hageja kaubamärk OSCILLOCOCCINUM

omab kaitset klassis 5 – farmatseutilised preparaadid meditsiinilised dieetained ning kostja

kaubamärk HOMEOCOKSINUM klassis 5 – farmatseutilised preparaadid, mineraalsed

toidulisandid, vitamiinid. Kostja taotleb kaitset identsete ja samaliigiliste kaupade

tähistamiseks, mille osas hageja kaubamärk juba omab õiguskaitset Euroopa Ühenduses, s. h.

Eestis. Kaubad – farmatseutilised preparaadid – sisalduvad nii kostja kui ka hageja

kaubamärgiregistreeringus, mistõttu on tegemist identsete kaupadega. Kostja kaubamärgi

taotluses nr. M200700517 toodud mineraalsed toidulisandid ning vitamiinid on samaliigilised

hageja kaubamärgiregistreeringus nr. 000329961 toodud meditsiiniliste dieetainetega. Seda

ühelt poolt seetõttu, et dieet on tervist säästev või taastav toitumisviis, mida määratakse

arstlikult nii haigetele kui ka tervetele inimestele, ning teisalt seetõttu, et mineraalseid

toidulisandeid ning vitamiine kasutatakse samuti inimese tervisliku seisundi parandamiseks

ning vastupanuvõime tugevdamiseks. Mõlemal juhul on tegemist kaupadega, mille

kasutamisvaldkonnad, turustuskanalid ning tarbijad on samad. Seega on võrreldavad kaubad

KaMS § 10 lg 1 p 2 tähenduses identsed ja samaliigilised.

Kaubamärgi esmaseks funktsiooniks majandus- ja äritegevuses on kaupade ja/või

teenuste eristamine teiste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest (KaMS § 3). Kuivõrd

kostja taotleb kaitset kaubamärgile identsete ja samaliigiliste kaupade tähistamiseks, mille

osas hageja juba omab oma kaubamärgile õiguskaitset, siis kostja kaubamärk ei täida taolist

eristavat funktsiooni. KaMS tõlgendamisel on analoogia alusel kohaldatavad Euroopa Kohtu

lahendid seoses Esimese Nõukogu direktiiviga 89/104/EEC 21. detsembrist 1988. a.

kaubamärke

käsitlevate

liikmesriikide

õigusaktide

ühtlustamise

kohta.

Vastavalt

väljakujunenud kohtupraktikale (T-6/01 p. 30, T-317/03 p. 46) on kaubamärgid sarnased, kui

need on asjaomase avalikkuse silmis ühest või mitmest olulisest aspektist lähtudes vähemalt

osaliselt samased. Euroopa Kohus on 11. novembri 1997. a. otsuses C-251/95 (p. 22) leidnud,

et äravahetamise tõenäosust peab hindama globaalselt, arvesse võttes kõiki tegureid, mis on

asjakohased juhtumi asjaoludega. Globaalne hinnang kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja

kontseptuaalse sarnasuse üle peab tuginema kaubamärkide üldmuljele, arvestades nende

eristavaid ja domineerivaid komponente. Nimetatud otsuse p. 18 kohaselt määratleb

kaubamärkide assotsieerumise tõenäosus kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse ulatuse.

Seega tuleneb KaMS § 10 lg. 1 punktist 2, et kaubamärgid on sarnased juhul, kui on

tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine

varasema kaubamärgiga. Hilisem kaubamärk on varasema kaubamärgiga äravahetamiseni

sarnane, kui seda kasutatakse identsete ja samaliigiliste kaupade jaoks ning see meenutab

varasemat kaubamärki sedavõrd, et tekib tõenäosus, et tarbijaid eksitatakse kaupade

kaubandusliku päritolu osas.

Kohtu ja ka Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni praktikas on kinnistunud, et

kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel on märkide sarnasus ja kaupade ning

teenuste sarnasus omavahelises vastastikuses seoses selliselt, et mida sarnasemad on

võrreldavad kaubad, seda erinevamad peavad olema neid eristavad kaubamärgid ning

vastupidi (C-39/97 p. 17, TOAK otsused nr. 830-o, nr. 999-o, nr. 988-o, nr. 1196-o).

Kuigi tööstusomandi apellatsioonikomisjon on ekslikult seisukoha selles osas

väljendamata jätnud, on pooled tööstusomandi apellatsioonikomisjoni vaidlustusavalduse nr.

1147 suhtes peetud menetluses kinnitanud, et vaidlusalusel juhul on tegemist identsete ja

samaliigiliste kaupadega, seega tuleb kaubamärkide erinevustesse suhtuda kriitiliselt. KaMS §

10 lg. 1 punktis 2 nimetatud sarnasuse hindamise küsimus taandub sellele, kas kaubamärgid

HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM on asjaomase avalikkuse silmis kasvõi

ühest olulisest aspektist lähtudes vähemalt osaliselt samased. Hageja hinnangul on vastus

sellele küsimusele jaatav ja seda järgmistel põhjustel.

4(16)

Kostja

kaubamärk

HOMEOCOKSINUM

ja

hageja

kaubamärk

OSCILLOCOCCINUM koosnevad mõlemad üksnes sõnalistest osadest. Täiendavad eristavad

elemendid kaubamärkidel HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM puuduvad. Võttes

arvesse mõlema kaubamärgi sarnast ülesehitust, on kaubamärk HOMEOCOKSINUM KaMS

§ 10 lg. 1 p. 2 tähenduses sarnane ning assotsieeruv hageja kaubamärgiga

OSCILLOCOCCINUM. Võrreldavate sõnaliste kaubamärkide visuaalsel vaatlusel on

tarbijale, kes on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja hoolas, koheselt

tuvastatav tähiste oluliste osade -COCCINUM ja -COKSINUM kokkulangevus. Kuivõrd

nimetatud kokkulangeva elemendi abil on tarbijal lihtne ning mugav kaubamärgid meelde

jätta, tekitab reaalses turusituatsioonis vaadeldavate tähistega üheaegne kokkupuutumine

tarbijas segadust. Mõlemad kaubamärgid koosnevad tehissõnadest, kus sõnade algusosad on

vastavalt HOMEO ja OSCILLO. HOMEO on levinud ja eristusvõimetu eesliide, kuivõrd

seostub keskmisele tarbijale eelkõige homöopaatiaga, s. o. haiguse ravimine sellele haigusele

omaseid nähte esilekutsuvate ravimite üliväikeste annustega. Sõna OSCILLO tuleneb ladina

keelest ning on samuti eesti keeles kasutatav, näiteks sõnades ’ostsillograaf’ ja

’otsiolloskoop’. Sõna OSCILLO tähendab ’võnkuma, võnklema’, millest omakorda võib

aimata, et see sõna vaatlusaluste kaupade kontekstis kaudselt viitab (kiire)toimelisusele. Tartu

Ülikooli teaduskooli keemiaülesannete lahendamise 1. novembri 2010. a. võitlusel nimetati

ravim

OSCILLOCOCCINUM

üheks

populaarsemaks

homöopaatiliseks

ravimiks.

Eristusvõimetud elemendid ei oma kaalu kaubamärkide sarnasuse hindamisel, kuna tarbijad

on harjunud nägema selliseid elemente erinevate ettevõtjate toodetel ning nad ei pööra sellele

osale kaubamärgist tähelepanu. Kuna sõna HOMEO kaubamärgis HOMEOCOKSINUM

iseseisvalt sellist funktsiooni ei täida, siis põhiline individualiseeriv rõhk langeb kostja

kaubamärgi teisele osale COKSINUM. Järelikult on vajalik rohkem tähelepanu pöörata

kaubamärkide ühistele sõnaosadele, millisteks on vastavalt COKSINUM ja COCCINUM.

Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon on oma 30. novembri 2010. a. otsuses nr.

1147-o leidnud, et kaubamärkide HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM lõpuosad

vastavalt –COKSINUM ja -COCCINUM on visuaalsest aspektist vaadatuna äravahetamiseni

sarnased. Võrreldavate kaubamärkide sõnaosade ulatuslik kokkulangevus ning asjaolu, et

tegemist on tähemärkide poolest sedavõrd pikkade tähistega, rõhutab veelgi tähiste

HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM visuaalset sarnasust ning hilisema

kaubamärgi assotsieerumist varasema kaubamärgiga. Vaatamata võrreldavate kaubamärkide

algusosade mõningasele erinevusele, on tähiste lõpuosade foneetiline identsus piisav, et

tarbija, nähes võrreldavaid kaubamärke eri aegadel või üheskoos, loob seose vaadeldavate

kaubamärkide kasutajate vahel, põhjustades sellega segadust. Võrreldavate kaubamärkide

oluliste osade -COCCINUM ja -COKSINUM foneetiline identsus on tunnus, mis muudab

need omavahel assotsieeruvateks ja äärmiselt sarnasteks.

Kaubamärkide foneetilist sarnasust ilmestavad järgmised aspektid: lähedaste ja

kokkulangevate

häälikute

olemasolu

([kok´si-num]/-[kok´si-num]);

lähedaste

ja

kokkulangevate häälikute asukoht üksteise suhtes ([c,o,k,s,i,n,u,m]/[c,o,c,c,i,n,u,m]);

ühesugune rõhuasetus, kuivõrd võrreldavates kaubamärkides langeb rõhk eelviimasele silbile

[si-]; mõlema märgi lõpuosad on pikema kõlaga. Võrreldavate kaubamärkide oluliste osade

COCCINUM ja COKSINUM foneetiline samasus on tunnus, mis muudab kaubamärgid

HOMEOCOKSINUM

ja

OSCILLOCOCCINUM

omavahel

sarnasteks

ja

muudab

tõenäoliseks kaubamärgi HOMEOCOKSINUM assotsieerumise varasema kaubamärgiga

OSCILLOCOCCINUM. Eesti keeles hääldub täht „C“ üldjuhul tähena „K“. Sarnaselt

ingliskeelse

sõnaga

„COCCINELLA“

[kok_sin-el_a]

ja

prantsuskeelse

sõnaga

„COCCINELLE“ [kok_sin-el], mis eesti keeles tähendab ’lepatriinu’, hääldub ka sõnalõpp -

COCCINUM [kok´si-num]. Arvestades toodut ning asjaolu, et tarbija suure tõenäosusega ei

tea võõrkeelte kirjakeele ega ka hääldusreegleid ning hääldab kaubamärki enda jaoks

5(16)

võimalikult mugavalt, siis on hageja seisukohal, et mõlema kaubamärgi lõpuosad häälduvad

tavatarbija jaoks identselt – vastavalt [kok´si-num] ja [kok´si-num] ning võrreldavad

kaubamärgimärgid on kogumis sarnased. Võrreldavatel kaubamärkidel puudub tavatarbija

jaoks tähendus, mistõttu need semantilisest aspektist omavahel ei eristu. Tulenevalt sõnade

lõpuosade kokkulangevusest on aga kaubamärkide ülesehitus kontseptuaalselt sarnane, s. o.

kostja ja hageja kaubamärkide vahel esineb kontseptuaalne sarnas ja seda sõnade

HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM oluliste osade -COCCINUM ja -

COKSINUM segiaetavuse tõttu.

Erinevused kostja ja hageja kaubamärkide vahel on sedavõrd minimaalsed, et ka kõige

tähelepanelikum tarbija ei peaks neid erinevate ettevõtjate tähisteks, vaid eeldaks selliste

kaubamärkidega tähistatud kaupade pärinemist ühest allikast. Eespooltoodud põhjendusel on

kostja kaubamärk HOMEOCOKSINUM assotsieeruv ning sarnane hageja varasema

kaubamärgiga OSCILLOCOCCINUM, mis on saanud Eesti Vabariigis õiguskaitse identsete

ja

samaliigiliste

kaupade

tähistamiseks.

Tõenäoline

on

kostja

kaubamärgi

HOMEOCOKSINUM assotsieerumine hageja kaubamärgiga OSCILLOCOCCINUM.

Lisaks on tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 30. septembri 2010. a. otsuses nr.

1015-o (EUROSPERSE vs ECOSPERSE) toodud seisukohad kaubamärkide sarnasuse ja

assotsieeruvuse hindamisel ka vaidlusaluses asjas kohaldatavad, s. o. vaatamata erinevustele

kaubamärkide algusosades, on kaubamärkide lõpuosade kokkulangevus piisav, tuvastamaks

kaubamärkide sarnasust ja assotsieeruvust. Venemaa Föderaalse Intellektuaalomandi,

Patentide ja Kaubamärkide Ameti Patendivaidluste koja 1. juuli 2010. a. otsus käsitleb samuti

kaubamärgiregistreeringu

HOMEOCOKSINUM

tühistamist

varasema

kaubamärgi-

registreeringu OSCILLOCOCCINUM alusel. Nimetatud otsuse lehekülgedelt 12 - 13 tuleneb

selgelt, et ka Venemaal on kaubamärk HOMEOCOKSINUM tunnistatud kaubamärgiga

OSCILLOCOCCINUM äravahetamiseni sarnaseks ja seda just tulenevalt kõnealuste tähiste

domineerivate elementide -COKSINUM ja -COCCINUM identsest hääldusest ning

visuaalsest sarnasusest. Tegemist oli sisuliselt identse juhtumiga, võrreldes vaidlusaluse

asjaga, mistõttu sel otsusel on tsiviilasjas oluline tõenduslik kaal.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu.

KaMS § 10 lg. 1 p. 2 kohaldamise esmaseks eelduseks on hilisema ning varasema

kaubamärgi identsus või sarnasus, kusjuures lisatingimuseks on asjaolu, et tarbijad võivad

kaubamärgid omavahel tõenäoliselt ära vahetada, s. h. tekitades neis assotsiatsioone varasema

kaubamärgiga.

Kostja

esitas

kaubamärgi

registreerimistaotluse

tähisele

HOMEOCOKSINUM,

hageja

omab

varasemaid

kaubamärgiõigusi

tähisele

OSCILLOCOCCINUM. Kõnealused kaubamärgid on piisavalt erinevad, mis välistab

kaubamärkide tõenäolise äravahetamise tarbija poolt, sealhulgas nende omavaheliste

assotsiatsioonide tekkimise.

Vastavalt

Euroopa

Kohtu

lahenditele

tähendab

tõenäoline

kaubamärkide

äravahetamine tõenäosust, et tarbija võib uskuda, et vaadeldavad kaubad või teenused

pärinevad samalt ettevõtjalt või vastavalt olukorrale, majanduslikult seotud samalt ettevõtjalt

(T-169/03 p. 77). Samuti märgib Euroopa Kohus oma lahendites, et tarbijapoolne tõenäoline

kaubamärkide äravahetamise hindamine sõltub paljudest teguritest ning antud hinnangut tuleb

vaadelda tervikuna, võttes arvesse kõiki asjasse puutuvaid tegureid (C-251/95 p. 22), aga

samuti, et taoline terviklik hindamine peab hõlmama kaubamärkide visuaalset, auditiivset või

kontseptuaalset sarnasust nende kaubamärkide poolt loodud terviklikule muljele, arvestades

eriti võrreldavate tähiste eristusvõimelisi ja domineerivaid elemente (C-251/95 p. 23). Kuna

tulenevalt Euroopa Kohtu seisukohtadest on oluline vaadelda võrreldavate tähiste

domineerivaid elemente ja et mõlema tähise puhul on tegemist sõnamärkidega ilma

6(16)

igasuguste kujund- või muude elementideta, on võrreldavate tähiste domineerivateks

elementideks kõnealused tähised ise oma terviklikkuses. Seega tuleb kaubamärkide tõenäolise

äravahetamise hindamisel tugineda nende kaubamärkide poolt loodud terviklikule muljele.

Tervikuna on tähised erinevad ja see välistab nende võimaliku äravahetamise tarbijate poolt.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei saa võrreldavatele kaubamärkidele hinnangu

andmisel lähtuda vaid ühest elemendist kaubamärgi koosseisus ning anda hinnangut selle

komponendi alusel teisele märgile (C-3/03 p. 32, C-120/04 p. 29). Hageja põhjendus, mis

annab kaubamärkidele hinnangu tähiste väidetavalt oluliste osade -COCCINUM ja -

COKSINUM kokkulangevuse kaudu, läheb vastuollu Euroopa Kohtu põhimõtetega.

Kostja ei jaga hageja seisukohti tarbijate poolt kaubamärkide tõenäolise äravahetamise

asjaolude osas, s. h. kaubamärkide assotsieerumise osas. Kõnealuste kaubamärkide puhul on

tegemist pikkade sõnadega, mis koosnevad vastavalt 15 tähest (OSCILLOCOCCINUM) ning

13 tähest (HOMEOCOKSINUM). Sõnade lõpuosad ei ole visuaalselt kokkulangevad, samuti

ei ole kaubamärgid tervikuna visuaalselt identsed või sarnased. Esmapilgul on koheselt

täheldatav võõrtähe “C” rohkus hagejale kuuluvas kaubamärgis, mis muudab ka sõnade

lõpuosad visuaalselt erinevaks ning seda ka tulenevalt eestipärase tähekombinatsiooni “-KS-“

esinemisest kostja kaubamärgis dubleeritud “C” tähe asemel hageja kaubamärgis. Samuti

köidavad tarbija tähelepanu senikehtinud kaubamärgipraktika kohaselt just kaubamärkide

esiosad. Lähtudes hageja lahutamispõhimõtetest, on kaubamärkide esiosad erinevad, vastavalt

“OSCILLO-“ vs “HOMEO-“, mis annavad kaubamärkidele erinevaid tunnusjooni, muutes

need täiesti erinevateks tähisteks. Tarbija tähelepanu köidab koheselt tähise algusosa, mille

kaudu ta tähist nägemismälus meelde jätab (T-34/04 p. 56). Seetõttu hinnatakse visuaalsel

analüüsil tähiste algusosi väga kõrgelt ning igasugused erinevused tähiste algusosades

suurendavad vaadeldavate tähiste erinevaid tunnusjooni nendele hinnangu andmisel tervikuna.

Visuaalselt jäävad hagejale kuuluva kaubamärgi puhul koheselt silma ka dubleeritud

kaashäälikuühendid, s. o tähed –LL- ja –CC-. Dubleeritud täheühend -CC- on aga eesti

tarbijale tavapäratu ning koheselt pilkupüüdev. Vaidlustatud kaubamärgis esineb samuti täht

“C”, kuid vaid üksiktähena, mis enam tänapäeva Eesti majandus- ja kultuuriruumis nii

tavapäratu ei ole. Dubleeritud täheühendit -LL- aga kostja kaubamärgis ei sisaldu.

Võrreldavate tähiste puhul on küll visuaalselt täheldatav kokkulangevus lõpuosas -

INUM, kuid seda asjaolu ei saa pidada oluliseks kaubamärkide sarnasuse hindamise aspektist,

kuna element ei oma kõrget eristusvõimet. Seda seetõttu, et eksisteerib rida kaubamärke, mille

sufiks langeb kokku elemendiga -INUM, samuti on hulgaliselt toimeaineid elemendiga -

INUM ning kuna ravimiseaduse § 5 lg. 1 kohaselt on toimeaine kastutatav muuhulgas eraldi

ravimina, ei saa arvesse võtmata jätta sufiksiga -INUM lõppevate toimeainete rohkust.

Sufiksiga “-NUM” kaubamärke klassi 5 kuuluvate kaupade tähistamiseks on veelgi rohkem.

Samas on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelikule ja hoolsale tarbijale

mõistetav ning assotsieeritav, et ravimite nimetused on seostatavad ladinakeelse päritoluga

või on tuletatud ladina keelest, millele ka sufiks -INUM viitab. Seega on tarbijale visuaalselt

harjumuspärane näha tähiseid lõpuosaga -INUM ning sellest tulenevalt ei saa pidada

visuaalselt kokkulangevat lõpuosa -INUM kõrge eristusvõimega elemendiks.

Ülejäänud aspektides on võrreldavad tähised visuaalselt täiesti erinevad, samuti jätab

kostja kaubamärk ka visuaalselt lühema mulje. Visuaalse hinnangu andmisel ei saa väita, et

kostja poolt viidatud lõpuosad -COCCINUM ja -COKSINUM oleksid kokkulangevad

visuaalselt, sest visuaalselt omavad need elemendid piisaval hulgal erinevaid tunnusjooni, mis

on tarbijale ka koheselt hoomatavad ja eristuvad. Visuaalne kokkulangevus on täheldatav vaid

tähiste lõpuosades -INUM, mida aga ei saa pidada kõrge eristusvõimega elemendiks ning

tuginedes nimetatud kokkulangevusele tähiste lõpuosades -INUM ei saa teha järeldust, et

võrreldavad tähised on visuaalselt sarnased. Tervikuna hinnates on tegemist visuaalselt

erinevate tähistega.

7(16)

Võrreldavate tähiste “OSCILLOCOCCINUM” ja “HOMEOCOKSINUM” lõpuosad ei

ole foneetiliselt identsed. Eesti Keele

Instituudi seisukoha järgi hääldub sõna

“OSCILLOCOCCINUM” kui [ostsillokoktsiinum] ning sõna “HOMEOCOKSINUM” kui

[homeokoksinum]. Seega on ka foneetiliselt lõpuosades täheldatav teatud erinevus, eelkõige

aga pikk vokaal [i] hageja kaubamärgi lõpuosas. Lisaks sellele lisavad võrreldavatele

kaubamärkidele erinevaid tunnusjooni peale visuaalse erinevuse ka foneetilisest aspektist

nende täiesti erinevad esiosad “OSCILLO-“ ja “HOMEO-“. Rõhuasetuselt on mõlemad

kaubamärgid samuti erinevad. Kui hageja kaubamärgi esiosas asetub rõhk teisele silbile (s. o.

“os-´cil-“), siis kostja kaubamärgi esiosas langeb rõhk esimesele silbile (s. o. silbile “ho-“).

Seega on kõnealused kaubamärgid erinevad üksteisest ka foneetiliselt. Isegi kui nõustuda

hagejaga, et võrreldavate kaubamärkide lõpuosad -COCCINUM ja -COKSINUM häälduvad

identselt, ei oleks see veel piisavaks argumendiks, täheldamaks väidetavat kaubamärkide

äravahetatavust ja assotsieeruvust.

Kaubamärkide OSCILLOCOCCINUM ja HOMEOCOKSINUM puhul on tegemist

tehissõnadega. Kuigi semantilisest aspektist tervikuna need kaubamärgid konkreetset

tähendust ei oma, tekitavad need tarbijates siiski erinevaid assotsiatsioone. Kostja ei nõustu

hageja seisukohaga kaubamärkide semantilise võrdluse kohta, kuna hageja peab

kaubamärkides olulisteks osadeks just lõpuosi -COCCINUM ja –COKSINUM, samas kui

senise

kaubamärgipraktika

kohaselt

peetakse

tähiste

olulisteks

elementideks

just

kaubamärkide esiosi. Samas ei ole lõpuosad ei visuaalselt ega foneetiliselt identsed. Samuti

tuleb kehtiva kaubamärgipraktika kohaselt võrreldavatele kaubamärkidele hinnang anda

nende terviklikkuses – nende domineerivate ja eristusvõimeliste elementide kaudu.

Hageja on ise väitnud, et võrreldavad tähised tekitavad tarbijates teatud

assotsiatsioone, siiski ei jaga kostja hageja seisukohta, et taolised assotsiatsioonid on ühesed

ning omavahel seostuvad ja seostatavad. Vaadeldavate kaubamärkide osad tekitavad tarbijates

erinevaid assotsiatsioone. Oluline on vaadelda “tarbija” definitsiooni klassi 5 kuuluvate

kaupadega seoses. Tulenevalt Euroopa Kohtu seisukohtadest tuleb tarbijatena käsitleda nii

lõpp-tarbijaid kui ka antud valdkonna spetsialiste (T-256/04 p. 45), seega on oluline vaadelda,

milliseid assotsiatsioone võivad tekitada tähised nii spetsialistidele kui lõpp-tarbijatele.

Samuti tuleb lähtuda põhimõttest, mille kohaselt võib tarbija sõnamärki lahutada osadeks, kui

osad tekitavad tarbijas seoseid (C-512/04 p. 23). Sama põhimõtet on korratud ka Euroopa

Liidu Kaubamärgi ja Disaini Registreerimisameti (endine Siseturu Ühtlustamise Amet)

(OHIM) vaidlustamismenetluse juhendis, milles märgitakse, et avalikkus seostab tihti

ühesõnalisi tähiseid moodustatuna erinevatest elementidest, eelkõige juhtudel, kui osal on

kindel ja arusaadav tähendus.

Võrreldavate tähiste esiosad OSCILLO- vs HOMEO- kui ka lõpuosa -COCCINUM

omavad kindlat tähendust. Võimalik, et tavatarbijale ei tekita esiosa OSCILLO- mingeid

assotsiatsioone, vaid pigem seostub keeruka ning võõramaise tähekombinatsioonina. Siiski

tekitab see eesliide teadlikule tarbijale kindlaid assotsiatsioone. Sõna “oscillo” tähendab

ladina keeles “kiikuma”, inglise keelses kontekstis võib lähtuda sõnast “oscillate”, tähendades

“võnkuma, vankuma, kõikuma; füüs ostsilleerima.” See sõna seostub veel ingliskeelsete

sõnadega “oscillograph”, “oscilloscope” jne. Võõrsõnade leksikon esitab tähendused sõnadele

“ostsillaator, ostsillatsioon, ostsilleerima, ostsillograaf, ostsillogramm”, neist “ostsilleerima”

tähendab “võnkuma, võnklema”. Seega omab hageja kaubamärgis sisalduv eesliide

OSCILLO- täiesti omapärast tähendust. Kui ka tavatarbija ei ole teadlik sõna tähendusest, on

kindel see, et tavatarbijale seostub eessõna OSCILLO- võõrapärase kontekstiga.

Kostja kaubamärgis sisalduvat eesliidet HOMEO- võidakse seostada homöopaatiaga,

mis võib ka tavatarbijale olla arusaadav ning üheselt mõistetav, tekitades teistsuguseid

assotsiatsioone kui seda tekitab hageja kaubamärk. Samuti võidakse eessõna HOMEO-

8(16)

seostada inglisekeelse kontekstiga tavatarbijale üheselt mõistetavas tähenduses “kodu” (ingl.

k. “home”).

Sufiks –COCCINUM aga omab ladinakeelset tähendust, tähendades ühe vastena

tähendades “sarlakpunast värvi”. Kuna tegemist on klassi 5 kuuluvate toodetega, võib seda

seostada verega, seega pole tegemist kõrge eristusvõimega elemendiga nende kaupade suhtes,

millele kaubamärgi õiguskaitse laieneb. Sellest tuleb järeldada, et puudub alus kõnealuste

kaubamärkide võrdlemiseks madala eristusvõimega lõpuosa -COCCINUM alusel ning sellest

tuletada, nagu tekitaksid võrreldavad kaubamärgid tarbijates tõenäolist äravahetamist, s. h.

assotsieerumist.

Lisaks sellele seostub sufiks -COCCINUM teadlikule tarbijale ladina keelsest sõnast

tuleneva sõnaga “coccus”, mis tähendab “kokk”-i ehk kujult kerakujulist bakterit (näiteks

stafülokokk, streptokokk jne). Mitmuse vormis on sõna ladina keeles “cocci” ning lõpp

“-num” tuleneb samuti ladinakeelsest kontekstist (üldjuhul viidates kesksoolõpulisele

vormile). Kuna tegemist on ravimivaldkonda kuuluvate kaupadega ning ravimite puhul

tõusetuvad seosed bakteritega (ravimid bakterite hävitamiseks vm. eesmärkidel), siis

teadlikule tarbijale või spetsialistile seostub sufiks “-COCCINUM” kirjeldava elemendina,

mille alusel ei ole tarbija ka võimeline seostama elementi konkreetse tootjaga.

Hageja viide Tartu Ülikooli teaduskooli keemiaülesannete lahendamise 1. novembri

2010. a. võistlusele ning asjaolule, et kaubamärk OSCILLOCOCCINUM on pikaajaliselt

olnud kasutusel homöopaatiliste ravimite tähistamiseks (eelkõige Prantsusmaal), ei tõenda

tähise kasutust ja tuntust Eesti Vabariigi territooriumil, kusjuures osundatud tõendis on

märgitud,

et

ka

teised

tootjad

toodavad

sarnaseid

ravimeid,

nagu

näiteks

HOMEOCOKSINUM, mida toodab Kanada ettevõte Homeocan, kes on kasutanud seda

kaubamärki alates 1989. a.

Pidades silmas kaubamärgi OSCILLOCOCCINUM kasutusulatust homöopaatiliste

preparaatide suhtes, on lõpuosa -COCCINUM tavapärane homöopaatia valdkonda kuuluvate

preparaatide, s. o. nosoodide, tähistamisel. Nosoodid on homöopaatilised preparaadid, mis on

valmistatud patoloogilistest kudedest ja eritistest (näit. mäda). Kostja seisukohti kinnitab fakt,

et sufiksit -COCCINUM kasutavad ka teised tootjad oma farmaatsiavaldkonna toodete

tähistamisel. Seega on erinevate riikide kaubanduses juba pikemat aega edukalt koos

eksisteerinud

sellised

ravimid

nagu

OSCILLOCOCCINUM,

“Muco

Coccinum”,

“Homeocoksinum” jne, ning järelikult ei ole ka tõenäoline nende kaubamärkide

äravahetamine tarbijate poolt, sealhulgas Eestis ja hilisema kaubamärgi assotsieerumine

varasema

kaubamärgiga.

Lisaks

sellele

on

ladinakeelsed

nimetused

tavapärased

homöopaatiliste preparaatide tähistamisel. Sõnalõpu -COCCINUM madalat eristusvõimet

kinnitab asjaolu, et praktikas kasutatakse tähist OSCILLOCOCCINUM tihti selle lühendatud

vormis kui “Oscillo”, mida tõendavad Wikipedia väljavõte ravimist “Oscillococcinum” ning

kodulehe väljavõte Interneti aadressilt www.oscillo.com. Et sõnalõpp –COCCINUM on

tavapärane homöopaatiliste preparaatide tähistamisel, siis ei saa ka seetõttu tekkida tarbijates

võrreldavate kaubamärkide äravahetamise tõenäosust, s. h. assotsieeruvust KaMS § 10 lg. 1 p.

2 tähenduses.

Kui ka lõpptarbija ei ole teadlik viidatud sõnatähendustest ning arvestades, et

avalikkus seostab tihti erinevatest elementidest moodustatud ühesõnalisi tähiseid, eelkõige

juhtudel, kui osal on kindel ja arusaadav tähendus, siis tuleks lähtuda teistsugustest

lahutamismetoodikast, kui seda on hageja poolt esitatu kujul OSCILLO-COCCINUM vs

HOMEO-COKSINUM. Nimelt omavad võrreldavad tähised elemente, mis võivad

tavatarbijates tekitada konkreetseid ning arusaadavaid assotsiatsioone, mis ei lange kokku

hageja poolt esitatud tähiste poolitamise metoodikaga. Kuna tavatarbija võib näha

kaubamärkides talle kõige äratuntavamaid ja arusaadavamaid koostisosi, siis võib tavatarbija

lahutada hagejale kuuluvat kaubamärki pigem osadeks: OSCILLO-COCC-INUM (s. h.

9(16)

COCC, viidates eestikeelsele sõnale “kokk”; INUM kui tavatarbijale selgelt ladinakeelset

assotsiatsiooni tekitav sufiks viitega üldkasutatavale elemendile antud kaupadega seoses).

Vastupidiselt võib kostjale kuuluvat kaubamärki lahutada näiteks osadeks: HOME

(-)O-COKS-INUM (osal HOMEO on tarbijale teatav tähendus seoses homöopaatiaga või

sõna HOME on seostatav ingliskeelse kontekstiga “kodu” tähenduses, tuletatuna

ingliskeelsest sõnas “home”; COKS on seostatav sõnaga “kokteil”, INUM viitab

üldkasutatavale elemendile antud kaupadega seoses). Lisaks -INUM/-NUM lõpulistele

ravimivaldkonna toodetele on tavatarbija harjunud nägema veel teisigi ladinapäraseid lõpuosi

klassi 5 kuuluvatel toodetel (näiteks kaubamärgid sufiksitega -IMUM, -IDUM, -ILUM jne).

Nii võib sõna HOMEOCOKSINUM tekitada tavatarbijates assotsiatsioone tähendusega

“homeo-kokteil” või “kodune kokteil”, viitega ladina keelele, mis kindlasti ei seostu hageja

kaubamärgis tekkivate assotsiatsioonidega. Seega tekitavad nii teadlikus tarbijas kui ka lõpp-

tarbijas võrreldavad sõnad erinevaid assotsiatsioone. Tulenevalt kehtivast kaubamärgi-

praktikast, pööravad ka tarbijad just kaubamärkide esiosadele olulist tähelepanu. Seega

kannavad mõlemad tähised juba täiesti erinevate eesliidete tõttu erinevat semantilist tähendust

nii tavatarbijale kui teadlikumale tarbijale, kusjuures madala eristusvõimega lõpuosa -

COCCINUM – ei saa võtta arvesse võrreldavatele tähistele hinnangu andmisel, kuna tegemist

ei ole ei domineeriva ega kõrge eristusvõimega elemendiga.

KaMS § 10 lg. 1 p. 2 kohaldamise teiseks eelduseks on hilisema ning varasema

kaubamärgiga kaetud kaupade või teenuste identsus või samaliigilisus. Kuna võrreldavad

kaubamärgid on erinevad, siis ei ole vajadust analüüsida võrreldavate kaubamärkidega kaetud

kaupu klassis 5.

Esimese astme kohtu otsus

16. novembri 2011. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni (TOAK) 30. novembri 2010. a. otsusega nr.

1147-o (lk. 168 - 176) jäeti rahuldamata hageja vaidlustusavaldus Patendiameti otsuse peale,

millega registreeriti sõnaline kaubamärk HOMEOCOKSINUM kostja nimele klassis 5

kaupadele: farmatseutilised preparaadid, mineraalsed toidulisandid, vitamiinid. TOAK-i

otsusega mitte nõustudes esitas hageja hagi kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude

tuvastamiseks.

Hageja juhindus hagi esitamisel KaMS § 10 lg. 1 punktist 2. KaMS § 10, mis sätestab

suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud, lg. 1 punkti 2 kohaselt ei saa õiguskaitset

kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse

identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline

kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema

kaubamärgiga. KaMS § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku

kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on

kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid

konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime

tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada

märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda

tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta: kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri

toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote.

Vaidlus

puudub

selles,

et

hagejale

kuulub

varasem

kaubamärk

OSCILLOCOCCINUM, mis on registreeritud Euroopa Ühenduse kaubamärgina 1994 klassi 5

kaupadele: farmatseutilised preparaadid, meditsiinilised dieetained. Tulenevalt hagi alusena

hageja poolt esile toodud asjaoludest ja kostja vastuväidetest tuleb tuvastada kaupade ja

kaubamärkide sarnasusse puutuv. Kuna KaMS § 10 lõikes 2 märgitud varasema kaubamärgi

10(16)

omaniku kirjalik luba kostjal puudub, tuleb kindlaks teha, kas esinevad KaMS § 10 lg. 1

punktis 2 nimetatud identsus või sarnasus varasema kaubamärgiga ning kas on tõenäoline

kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema

kaubamärgiga.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kaubamärk vastuolus varasema kaubamärgiga,

kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu

varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need

omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga (C-251/95 p. 22).

Segiajamise tõenäosust tuleb hinna terviklikult, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid

– märkide visuaalset, kõlalist, kontseptuaalset sarnasust (C-39/97). Samuti peab arvestama, et

tarbija tajub märki tervikuna ning ei analüüsi märgi iga elementi eraldi (C-251/95 p. 22).

Viidatud kohtuasjades tegi Euroopa Kohus järelduse, et mida eristusvõimelisem ja tuntum on

varasem märk, seda suurem on segiajamise tõenäosus. Arvestada tuleb ka keskmisele tarbijale

märgist jäävat muljet. Keskmine tarbija on isik, keda saab pidada mõistlikult informeerituks,

tähelepanelikuks ja valvsaks, kuid kelle mälu pole kindlasti täiuslik, ja kuna erinevate

kaubamärkide vahetuks võrdluseks on harva võimalust, peab tarbija usaldama oma

ebatäiuslikku mälupilti. Keskmise tarbija tähelepanuastme kõikumine on reeglina vastavuses

tarbijale esitletavate kaupade ja teenuste liikidega (liidetud kohtuasjad C-108/97 ja C-109/97).

Seega tuleb Euroopa Kohtu seisukohti arvestades hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist

ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest ja pöörates tähelepanu

nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele. Tuleb otsustada, kui oluline on iga

aspekt, arvestades konkreetseid kaupu ja nende turustamise tingimusi (C- 342/97 p, 27).

Vastavalt WIPO juhiste („Introduction to Trademark Law and Practice. The Basic

Concepts”, Genf 1993) punktile 6. 2. 2 on kaubamärk äravahetamiseni sarnane varasema

kaubamärgiga, kui neid kasutatakse samaliigiliste kaupade tähistamiseks ja kaubamärk on

varasema kaubamärgiga nii sarnane, et on tõenäoline tarbija eksitamine kauba päritolu suhtes.

Oluline pole ei eksitamise tahtlus ega ka tegelik eksitamine, vaid selle tõenäosus. Euroopa

Kohtu praktika kohaselt kujutab endast äravahetamise tõenäosust risk, et tarbijad eeldavad

kaupu või teenuseid pärinevat samalt ettevõttelt või asjaoludest sõltuvalt majanduslikult

seotud ettevõttelt (C-342/97, p. 17). Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas on tõenäoline, et

kaubamärkide sarnasus võib tarbijat eksitada kauba päritolu suhtes. WIPO juhiste p. 6. 2. 2. 1

kohaselt tarbija üldjuhul ei kõrvuta kaubamärke. Keskmisel tarbijal on ka keskpärane mälu.

Esmapilgul tarbija tavaliselt ei märka kaubamärkide vahelisi erinevusi, mida ta pakutavat

toodet hoolikamalt uurides võiks tähele panna, seega on otsustav kaubamärgi esmamulje.

Põhimõtteliselt sama seisukoht tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast (nt C-251/95 p. 23).

Nii hageja kui kostja kaubamärgi puhul on tegemist osaliselt identsete ja ülejäänud

osas samaliigiliste kaupadega. Hageja kaubamärk OSCILLOCOCCINUM on registreeritud

kaupade ja teenuste rahvusvahelist klassifikatsiooni käsitleva Nizza kokkuleppe alusel klassi

5 kaupadele: farmatseutilised preparaadid, meditsiinilised dieetained. Kostja kaubamärk

HOMEOCOKSINUM registreeriti klassi 5 kaupadele: farmatseutilised preparaadid,

mineraalsed toidulisandid, vitamiinid. Sellest nähtuvalt on kaubad osaliselt identsed

(farmatseutiliste preparaatide osas). Mineraalseid toidulisandeid ja vitamiine kasutatakse

samal eesmärgil kui meditsiinilisi dieetaineid. Mõlemaid kasutatakse inimese tervise

säästmiseks ja tervisliku seisundi parandamiseks nii haigetel kui tervetel inimestel. Tegemist

ei ole kummalgi juhul retseptiravimitega, vaid käsimüügis olevate kaupadega. Kaupade

kasutusvaldkond, turustamiskanalid ja tarbijad on samad.

Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktika näeb ette, et hinnata tuleb kahe erineva märgi

konflikti tõenäosust turul, mitte registris, mistõttu tuleb arvesse võtta kõiki kaupade

turustamist puudutavaid asjaolusid. Kõnealuste kaupade olemusest tulenevalt kuuluvad need

samasse kategooriasse ning kujutavad meditsiini valdkonna kaupu.

11(16)

Kaupade laadist tulenevalt moodustavad asjaomase avalikkuse käesoleval juhul nii

valdkonna

spetsialistid

(apteekrid,

meditsiinitöötajad,

terviseasjatundjaid)

kui

ka

lõpptarbijaid. Lõpptarbijaks on tavatarbija. Kaupu turustatakse samu kanaleid pidi ja tavaliselt

samades müügikohtades – apteekides või tervisetooteid müüvates kauplustes, tavapäraselt

tehakse valik spetsialisti soovitusel või abistamisel. Ka olukorras, kus tarbija soetab kaupa

ilma valdkonna spetsialist abita, pöörab ta vaidlusalusesse kaubaklassi kuuluvate toodete

ostmisel

oluliselt

suuremat

tähelepanu

pakendil

leiduvale

informatsioonile

kui

esmatarbekaupade puhul. Kohtupraktika kohaselt on keskmine tarbija eeldatavalt piisavalt

informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (C-342/97 p. 26, T-296/02 p. 45).

Farmatseutilisi preparaate, vitamiine, toidulisandeid ja dieetaineid müüakse retseptivabalt

põhjusel, et ravimiamet on pidanud keskmist tarbijat piisavalt informeerituks ja võimeliseks

valikuid tegema. Taolisi tooteid ostev tarbija kuulub tarbijate hulka, kes on eriti huvitatud

looduslikust tervisekaupadest, kellel on seetõttu kõnealuses valdkonnas enamasti

miinimumteadmised ning kes on teadlik ka asjaolust, et turul on erinevate tootjate

samatoimelised tooted. Seda teadmist arvestades on tarbija toodet ostes tähelepanelik

tegemaks kindlaks, millist toodet ta ostab.

Vastavalt KaMS § 5 lõikele 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel

aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui

kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (Riigikohtu lahend 3-2-1-110-02, p. 7). Euroopa

Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, s. o. assotsieerumise

hindamisel hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes

kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele

ja domineerivatele osadele (C-342/97 p. 25). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole

alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-

342/97 p. 17; C-251/95 p. 18, 19). Segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest

tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme

Kohtu (Üldkohtu) kohtuasjad T-292/01 p. 47 ja T-296/02 p. 62).

Kuna vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja varasema kaubamärgiga

tähistatavad kaubad on osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised, tuleb kontrollida, kas

kõnealuste märkide vaheline sarnasus on piisavalt suur järeldamaks, et nende kaubamärkide

segiajamine ei ole tõenäoline. Segiajamise tõenäosuse hindamisel lähtub kohus vastuolus

olevate märkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide

tekitatavast üldmuljest. Eelkõige võtab kohus arvesse nende eristavaid ja domineerivaid

elemente, juhindudes seda tehes Euroopa praktikast (Esimese Astme Kohtu kohtuasjad T-

292/01 p. 47, T-29/04 p. 42, 58 - 61). Sarnasuse analüüsil arvestab kohus asjaomase

avalikkuse tajumist.

Kontseptuaalne sarnasus ja semantiline sisu kaubamärkidel puudub. Mõlemad

kaubamärgid on sõnamärgid, kusjuures tegemist on tehissõnadega, millel puudub Eesti tarbija

jaoks tähendus. Pooled ei vaidle selle üle, et mõlema märgi puhul on tegemist tehissõnadega,

millel puudub tarbija jaoks tähendus. Nõustuda tuleb hageja väitega, et lõpp-tarbijal ei pruugi

olla teadmisi märgi osade ladinakeelsete tähenduste kohta, valdkonna spetsialistidelt võib

siiski eeldada erialase ladina keele tundmist. Määravaks on siiski asjaolu, et märkidel ei ole

tarbija jaoks otsest tähendust ja seetõttu tajub tarbija märke tehissõnadena.

Nõustuda ei saa kostja tõlgendusega kaubamärkidele osas, milles kostja annab tähiste

erinevatele osadele erinevaid tähendusi. Tegemist on kostja meelevaldsete järeldustega, ei ole

tõenäoline, et tarbija tähistest sarnaseid järeldusi teeks. Ei ole usutav, et tarbija hakkaks

kaubamärgiks olevat pikka tehissõna erinevate tähtede haaval osadeks jaotama ja neile

tähendusi otsima (välja mõtlema). Ülalmärgitu tõttu ei saa kaubamärke kontseptuaalselt

võrrelda ning nende eristusvõimet tuleb hinnata eelkõige visuaalse ja foneetilise sarnasuse

aspektist.

12(16)

Kaubamärgid on ka visuaalselt ja foneetiliselt erinevad. Hageja kaubamärgiks on sõna

OSCILLOCOCCINUM, kostja kaubamärgiks sõna HOMEOCOKSINUM. Euroopa Kohtu

praktika kohaselt tuleb vaadelda kaubamärkide sarnasuse hindamiseks nende domineerivaid

elemente (C-251/95 p. 23). Arvestades, et tegemist on mõlemal juhul sõnamärkidega, mille

puhul kaubamärkideks nii hageja kui kostja puhul on sõnad OSCILLOCOCCINUM ja

HOMEOCOKSINUM, puuduvad domineerivad elemendid, hinnata tuleb tähiseid tervikuna

(C-251 p. 22), võttes arvesse kõiki asjasse puutuvaid tegureid. Nõustuda saab kostjaga, et

visuaalselt köidab tarbija tähelepanu koheselt tähise esiosa, mis vaidlusalusel juhul on

täielikult erinevad - „OSCILLO“ ja „HOMEO“ ning tagaplaanile jäävad tähise osad

„COCCINUM“ ja „COKSINUM“. Seda seisukohta toetab Euroopa praktika (T-34/04 p. 56,

ühendatud asi T-183/02 ja T-184/02 p. 81 ja p. 83; T-112/03 p. 64). Esimese Astme Kohus on

viidatud lahendites asunud seisukohale, et asjaomane avalikkus märkab kohe märgi algusosa

ja nägemismälus jääb märgi tagaosa tahaplaanile. Tähiste lõpuosad „COCCINUM“ ja

„COKSINUM“ ei muuda märkimisväärselt tähiste esimeste osade „OSCILLO“ ja „HOMEO“

domineerivat iseloomu, tulenevalt eelkõige asukohast tähises (algusosa, mida märgatakse

kohe). Sõnade lõpuosad on mõnevõrra sarnased, kuid tulenevalt ülalmärgitud põhjendustest

kaubamärkideks olevate liitsõnade algusosa domineeriva iseloomu kohta, on välistatud

märkide kui tervikute visuaalne sarnasus.

Sõnamärkide kui tervikute hääldus on erinev. Eesti keeles eristub hageja märgi

häälduses

kaashäälikuühend

„koktsiinium“

(kst)

selgesti

hageja

märgis

olevast

kaashäälikuühendist „koksinum“ (ks), sest „t“ hääliku hääldamine on rõhutatud ja selgelt

väljahääldatav. Kostja märgi puhul on kaashäälikuühendi hääldus oluliselt pehmem. Häälduse

erinevused välistavad märkide foneetilise sarnasuse. Tegemist on pikkade sõnamärkidega (15

ja 13 tähte). Ei ole usutav, et tarbijale jääksid sõnad nende pikkuses mällu, tõenäoliselt

kajastub tarbija mälus mõlemast tähisest üldpilt ja eelkõige mõlema tähise esiosa. Arvestades

ülalmärgitud erinevusi, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult

tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Et puudub kaubamärkide segiajamise

tõenäosus, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kohus ei analüüsi Vene Föderatsiooni Patendivaidluste koja otsust. Eesti on Euroopa

Liidu liige ning lähtuda tuleb Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikast. Asja lahendamisel ei

arvesta kohus ka keeleteadlaste arvamusega, sest tarbijal ostuotsust tehes sellist arvamust

kasutada ei ole ja see arvamus ei ole tarbijale tõenäoliselt üleüldse teada.

Apellatsioonkaebus

Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

Kohus kohaldas ebaõigesti KaMS § 10 lg. 1 punkti 2 ja ning rikkus tõendite hindamise

ja kohtuotsuse põhjendatuse nõuet. Hageja jääb kõigi oma varem esitatud seisukohtade juurde

ja palub need lugeda apellatsioonkaebuse osaks.

Kostja kaubamärgil HOMEOCOKSINUM esineb KaMS § 10 lg. 1 punktis 2

sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu. Kuivõrd kohus ei analüüsinud kõiki osundatud normi

kohaldamise tingimusi, jõudis kohus ka eksliku järelduseni. Kohus keskendus kaubamärkide

erinevuste leidmisele, tehes seda ebaõigesti ning jättes samas tähelepanuta kõik ühised

tunnused, mis sisalduvad võrreldavates kaubamärkides. Selle tulemusena leidis kohus

ekslikult, et kaubamärgid ei ole sarnased. KaMS tõlgendamisel on analoogia alusel

kohaldatavad Euroopa Kohtu lahendid. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on

kaubamärgid sarnased, kui need on asjaomase avalikkuse silmis ühest või mitmest olulisest

aspektist lähtudes vähemalt osaliselt samased. Äravahetamise tõenäosust peab hindama

globaalselt, arvesse võttes kõiki tegureid, mis on asjakohased juhtumi asjaolude puhul.

Globaalne hinnang kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse üle peab

13(16)

tuginema kaubamärkide üldmuljele, arvestades nende eristavaid ja domineerivaid

komponente.

Kaubamärkide

assotsieerumise

tõenäosus

määratleb

kaubamärkide

äravahetamise tõenäosuse ulatuse. Kaubamärkide äravahetamise tõenäosus on risk, et

avalikkus võib uskuda, et kaubad ja teenused tulevad samalt ettevõttelt või temaga

majanduslikult seotud ettevõttelt. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et keskmisel tarbijal on

harva võimalust teostada otsest erinevate märkide võrdlust ning ta peab usaldama talle neist

meelde jäänud kujutist. Sisuliselt kasutab tarbija umbmäärast mälestust. Kaubamärk on

varasema kaubamärgiga sarnane, kui see meenutab varasema prioriteediga märki sedavõrd

lähedaselt, et tekib tõenäosus, et tarbijaid eksitatakse kaupade või teenuste päritolu osas.

Samuti on kaubamärkide sarnasuse hindamisel oluline see, et enamat kaalu tuleb omistada

ühistele elementidele, mis võivad põhjustada eksitamist, samas kui erinevused, mida

keskmine tarbija ei märka, peaksid jääma rõhutamata. Kaubamärgid on sarnased juhul, kui on

tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine

varasema kaubamärgiga. Hilisem kaubamärk on varasema kaubamärgiga äravahetamiseni

sarnane, kui seda kasutatakse identsete ja samaliigiliste kaupade jaoks ning see meenutab

varasemat kaubamärki sedavõrd, et tekib tõenäosus, et tarbijaid eksitatakse kaupade

kaubandusliku päritolu osas.

Kohtu ja ka Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni praktikas on kinnistunud, et

kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel on märkide sarnasus ja kaupade ning

teenuste sarnasus omavahelises vastastikuses seoses selliselt, et mida sarnasemad on

võrreldavad kaubad, seda erinevamad peavad olema neid eristavad kaubamärgid ning

vastupidi. Kohus tuvastas, et tegemist on identsete ja samaliigiliste kaupadega, mistõttu tuleb

kaubamärkide erinevustesse suhtuda kriitiliselt. Seonduvalt kaubamärkidega kaetud

kaupadega ning üldmuljel baseeruva äravahetamiseni sarnasuse aspektiga on kohus samuti

tuvastanud, et kummalgi juhul ei ole tegemist retseptiravimitega, vaid käsimüügis olevate

kaupadega. Kaupade kasutusvaldkonnad, turustuskanalid ja tarbijad on samad. Kohus on

vääralt käsitlenud kaubamärkide sarnasust ning jätnud hindamata kaubamärkide omavahelise

assotsieeruvuse.

KaMS § 10 lg 1 punktis 2 nimetatud sarnasuse hindamisel taandub küsimus sellele,

kas kaubamärgid HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM on asjaomase avalikkuse

silmis kasvõi ühest olulisest aspektist lähtudes vähemalt osaliselt samased. Hageja hinnangul

on vastus sellele küsimusele jaatav. Mõlemad kaubamärgid koosnevad tehissõnadest, kus

sõnade algusosad vastavalt HOMEO ja OSCILLO. HOMEO on levinud ja eristusvõimetu

eesliide, kuivõrd sõna HOMEO seostub keskmisele tarbijale eelkõige homöopaatiaga.

Eristusvõimetud elemendid ei oma kaubamärkide sarnasuse hindamise kaalu, kuna tarbijad on

harjunud nägema selliseid elemente erinevate ettevõtjate toodetel ega pööra sellele osale

kaubamärgist tähelepanu. Kuna sõna HOMEO kaubamärgis HOMEOCOKSINUM iseseisvalt

sellist funktsiooni ei täida, siis põhiline individualiseeriv rõhk langeb vaidlustatud kaubamärgi

teisele osale COKSINUM. Järelikult on vajalik rohkem tähelepanu pöörata kaubamärkide

ühistele sõnaosadele, milleks on vastavalt COKSINUM ja COCCINUM.

Kohus leidis, et kaubamärkide HOMEOCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM

lõpuosad on visuaalsest aspektist vaadatuna mõnevõrra sarnased, kuid jättis selle olulise

asjaolu kaubamärkide sarnasuse hindamisel alusetult kõrvale. Võrreldavate sõnaliste

kaubamärkide visuaalsel vaatlusel on tarbijale, kes on piisavalt informeeritud ning mõistlikult

tähelepanelik ja hoolas, lihtsasti tuvastatav tähiste oluliste osade COCCINUM ja

COKSINUM kokkulangevus. Kuivõrd nimetatud kokkulangeva elemendi abil on tarbijal

lihtne ning mugav kaubamärgid meelde jätta, tekitab reaalses turusituatsioonis vaadeldavate

tähistega üheaegne kokkupuutumine tarbijas segadust.

Kohus tõi otsuses välja ühelt poolt, et kõnealuseid tooteid ostev tarbija kuulub tarbijate

hulka, kes on eriti huvitatud looduslikest tervisekaupadest ning kellel on seetõttu enamasti

14(16)

kõnealuses valdkonnas miinimumteadmised, kuid teisalt järeldas sellest ekslikult, et tarbija ei

seosta vastustaja tähise algusosa HOMEO- konkreetse tähendusega, s. o. homöopaatiaga.

Selline järeldus on vasturääkiv ning ekslik. Kuivõrd tarbija seostab lühendit HOMEO selgelt

homöopaatiliste preparaatidega ning arvestades, et hageja kaubamärk on just homöopaatiliste

ravimite tähistamiseks pikaajaliselt kasutatud, esineb ka tõenäosus tarbija eksitusse

sattumiseks. Ka on kohus viitega WIPO juhistele kinnitanud, et oluline pole eksitamise tahtlus

ega tegelik eksitamine, vaid selle tõenäosus.

Täiendavalt sisaldavad kohtu põhjendused mitmeid vasturääkivaid selgitusi, mis kohtu

hinnangul kinnitavad tähiste vahelise visuaalse erinevuse puudumist. Nimelt leiab kohus, et

sõnadel HOMEOCOKSINUM ja OSCILLICOKSINUM puuduvad domineerivad elemendid,

järeldades samas, et kuigi sõnade lõpuosad on sarnased, on kaubamärkides olevate liitsõnade

algosade domineerivast iseloomust tulenevalt välistatud märkide kui tervikute visuaalne

sarnasus. Asjaolu, et kohus peab tähiste lõpuosade sarnasust oluliseks, kinnitab muuhulgas

asjaolu, et foneetilises võrdluses on kohus võrrelnud üksnes tähiste lõpuosade –COKSINUM

ja –COCCINUM hääldamist. Seega kinnitab ka kohus hageja seisukohta, et tähiste kui

tervikute võrdlemisel on alguosad selgelt kirjeldavad ning eristusvõimetud elemendid ning

enim tähelepanu tuleb pöörata lõpuosadele, mis on segiaetavalt sarnased.

Kohtu refereeritud seisukoht visuaalse sarnasuse puudumise osas on ekslik. Tähiste

visuaalne sarnasus on kantud eeskätt lõpuosade praktiliselt identsusest ning algusosade

kirjeldavusest ning eristusvõime puudumisest. Loetletud elemendid muudavad tähised

tervikuna visuaalselt sarnasteks. Kohus, tuvastades kõnealuse toote tarbijate piisava

informeerituse ja sõnade lõpuosade sarnasuse, jõudis lõppastmes ekslikule järeldusele

visuaalse sarnasuse puudumise osas. Kõik loetletud asjaolud koostoimes kaupade identsuse

ning samaliigilisusega muudavad tähised äravahetamiseni sarnasteks ja assotsieeruvateks.

Kaubamärkide foneetilise võrdlusega seonduvalt on kohus ekslikult tähelepanuta

jätnud kaubamärkides sisalduvate häälikute asetuse kokkulangevused ning nende mõju

kaubamärkide kui tervikute sarnasusele ning assotsieeruvusele. Võrreldavate tähiste visuaalset

sarnasust – mõlema kaubamärgi teostamine standardkirjas, ladina tähestiku trükitähtedega ja

musta värviga, samuti lähedaste ja kokkulangevate tähtede asukoht kaubamärkide lõpuosas,

kokkulangevate osade ja kogu märgi pikkus.

Kohus ei selgitanud, millisele tõendile tuginedes ta järeldas, et kostja tähise lõpuosa

hääldatakse kujul [koktsiinium]. Kohtupoolne kostja kaubamärgi hääldus on ekslik ning

sellisel kujul hääldamiseks puudub mistahes põhjendus. Kohus ei arvestanud õigesti kostja

poolt esitatud keeleteadlase arvamusega, seega ei saanud kohtu järeldus tugineda ainukesele

hääldust puudutavale tõendile. Kohus jättis ekslikult tähelepanuta foneetilise sarnasusteguri,

mida iseloomustavad: lähedaste ja kokkulangevate häälikute olemasolu ([kok´si-num]/-

[kok´si-num]);

lähedaste

ja

kokkulangevate

häälikute

asukoht

üksteise

suhtes

([c,o,k,s,i,n,u,m]/[c,o,c,c,i,n,u,m]);

ühesugune

rõhuasetus,

kuivõrd

võrreldavates

kaubamärkides langeb rõhk eelviimasele silbile [si-]; mõlema märgi lõpuosad on pikema

kõlaga. Võrreldavate kaubamärkide oluliste osade COCCINUM ja COKSINUM foneetiline

samasus on tunnus, mis muudab need omavahel assotsieeruvateks ja äärmiselt sarnasteks.

Vaatamata võrreldavate kaubamärkide algusosade mõningasele erinevusele on tähiste

lõpuosade häälduslik identsus piisav, et tarbija, nähes võrreldavaid kaubamärke eri aegadel

või üheskoos, loob seose vaadeldavate kaubamärkide kasutajate vahel, põhjustades sellega

segadust.

Kuna

mõlemad

märgid

tervikuna

on

tehissõnad,

siis

kaubamärk

HOMEOCOKSINUM ei eristu semantilisest aspektist kaubamärgist OSCILLOCOCCINUM.

Tulenevalt

sõnade

lõpuosade

kokkulangevusest

on

aga

kaubamärkide

ülesehitus

kontseptuaalselt sarnane.

Kohus jättis täielikult tähelepanuta, et kaubamärgid HOMEOCOKSINUM ja

OSCILLOCOCCINUM on asjaomase avalikkuse silmis sõnade lõpuosade häälduse ja

15(16)

kirjakuju aspektist lähtudes osaliselt samased ning sellest tulenevalt tuleb neid märke pidada

sarnasteks. Kokkulangevad lõpuosad COCCINUM ja COKSINUM omavad tähistele kui

tervikutele sedavõrd olulist mõju, et see muudab kaubamärgid sarnasteks; ühtlasi omavad

need ka tarbija seisukohast olulist mõju kaubamärkide assotsieeruvusele. Kaubamärki

HOMEOCOKSINUM nähes jääb mulje, et varasema kaubamärgi OSCILLOCOCCINUM

omanik soovib rõhutada oma klassi 5 kuuluvate toodete looduslikke omadusi, asendades sõna

OSCILLO eristusvõimetu tooteid kirjeldava sõnaga HOMEO, jättes kaubamärgina

funktsioneeriva lõpuosa sisuliselt alles. Selline segiajamine on mõistetav kui kaubamärkide

omavaheline assotsieerumine. Erinevused kostja kaubamärgi ja hageja kaubamärgi vahel on

sellised, et tarbija ei peaks neid erinevate ettevõtjate tähisteks, vaid eeldaks selliste

kaubamärkidega tähistatud kaupade pärinemist ühest allikast.

Kohus jättis Venemaa föderaalse intellektuaalomandi, patentide ja kaubamärkide

ameti patendivaidluste koja 1. juuli 2010. a. otsuse ekslikult tähelepanuta ja analüüsimata.

Kuigi otsus ei puuduta otseselt Eestit, on otsuses väljendatud seisukohtadel ning

lõpptulemusel vaidluses siiski tõenduslik tähendus. Ei ole õiguslikult põhjendatud tõendit

kõrvale

jätta

põhjendusel,

et

Venemaa

ei

ole

Euroopa

Liidu

liikmesriik.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune

teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud

korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende

puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

Vastustaja seisukoht

Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada, otsus

on õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 jätta muutmata. Maakohtu otsus on

piisavalt põhjendatud, kolleegium järgib maakohtu põhjendust ja vastavalt TsMS § 654

lõikele 6 ei korda seda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium siiski, et ei nõustu

väitega, nagu oleks maakohus eksinud KaMS § 10 lg. 1 p. 2 kohaldamisel. Maakohus on

osundatud normi kohaldamise eeldusi põhjalikult kontrollinud, hinnates muuhulgas otsuses

tuvastatud asjaolude alusel, kas on tõenäoline, et asjaomane avalikkus vaidlusalused

kaubamärgid ära vahetab. Viitega Euroopa Kohtu praktikale on kohus otsuses märkinud, et

kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab

äravahetamiseni sarnasuse astet. Sama tuleneb KaMS eespoolosundatud sättest, milles

kaubamärgi assotsieerumist varasema kaubamärgiga on peetud üheks tunnuseks, mille tõttu

kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt võib olla tõenäoline („…kaubamärkide

äravahetamine

tarbija

poolt,

sealhulgas

kaubamärgi

assotsieerumine

varasema

kaubamärgiga“). Maakohus käsitles vaidlustatud otsuses võrreldavate kaubamärkide sarnasusi

ja erisusi, sealhulgas nende elemente ja kaubamärke kui tervikuid ning leidis õigesti, et nende

äravahetamine tarbija poolt KaMS § 10 lg. 1 p. 2 tähenduses ei ole tõenäoline. Kohus käsitles

kaubamärke nende kontseptuaalsele sarnasusele ja semantilisele sisule hinnangu andmise

võimalikkuse seisukohalt ning hindas kaubamärkide visuaalseid ja foneetilisi sarnasusi ning

erinevusi segiaetavuse tõenäosuse seisukohalt. Taoline hinnang sisaldab ühtlasi ka hinnangut

kostja kaubamärgi assotsieerumisele hageja kaubamärgiga ning seega ei saa nõustuda

apellandiga, nagu ei oleks maakohus kaubamärkide assotsieerumisele hinnangut andnud.

Kaebusest ei nähtu ka, milline on see konkreetne tunnus, millele hinnangu andmist peab

apellant kaubamärkide assotsieerumise seisukohalt oluliseks, kuid millele maakohus oleks

jätnud hinnangu andmata.

16(16)

Nõustuda ei saa ka selle apellandi väitega, nagu oleks maakohus keskendunud üksnes

kaubamärkide erinevustele ega oleks hinnanud nende sarnasusi. Nii on kohus leidnud, et

tähiste lõpuosad on mõnevõrra sarnased, põhjendades samas, miks ta leiab, et märgid on nii

visuaalselt kui foneetiliselt piisavalt erinevad, nii et ei saa karta nende segiajamist. Ka

märkide üldmuljele on maakohus hinnangu andnud ja kolleegium nõustub selle hinnanguga.

Seejuures võttis maakohus arvesse märkidega tähistatavate kaupade samasuse ning sarnasuse

astet, turustuskanaleid ja tarbijaid. Apellatsioonkaebuse väited ei ole ka lõpuni järjekindlad,

sest leidnud ühest küljest, et hinnang kaubamärkide sarnasusele peab tuginema eelkõige

nende üldmuljele, on apellant samas leidnud, et kaubamärkide sarnasuseks KaMS § 10 lg. 1 p.

2 tähenduses piisab, kui kaubamärgid on asjaomase avalikkuse silmis vähemalt osaliselt

(teatud osas) samased. Siiski ei sisalda apellatsioonkaebus selles osas väiteid, millele

maakohus vaidlustatud otsuses ei oleks juba hinnangut andnud.

Võrreldavatele kaubamärkidele hinnangu andmisel ei saa lähtuda vaid ühest

elemendist kaubamärgi koosseisus, nagu seda on teinud apellant, andes kaubamärkidele

hinnangu üksnes tähiste lõpuosade „-COCCINUM“ ja „-COKSINUM“ sarnasuse tõttu.

Hageja kaubamägi sõnaosa „-COCCINUM“ on madala eristusvõimega kirjeldav osa, mida ei

saa pidada domineerivaks ja seetõttu aluseks võtta kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse

hindamisel ega kaubamärkide kohta assotsiatsioonide tekkimisel. Siiski ei saa juba ainuüksi

visuaalse hinnangu tulemusena nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleksid need

tähiste lõpuosad praktiliselt identsed. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et sõnalõppu –cinum

ja –inum kasutatakse laialdaselt sama valdkonna toodete tähistamisel erinevate ettevõtjate

poolt, seega ei seosta tarbija taolise sõnalõpuga üksnes hageja toodet. Just tähiste algusosad

muudavad tähised teineteisest erinevaks ning välistavad nende äravahetamise, sealhulgas

assotsiatsioonide tekkimise. Tähiste algusosad „OSCILLO-“ ja „HOMEO-“ on täiesti

erinevad ning nende põhjal assotsieerumist järeldada ei saa. Asjaolu, et mõlema

kaubamärgiga tähistatakse ka homöopaatilisi kaupu, ei anna alust teha sõnaliste kaubamärkide

sarnasuse või erinevuse, sealhulgas nende assotsieerumise kohta teistsugust järeldust. Et

maakohtu otsuse põhjendusest ja eespooltoodust tulenevalt ei ole lõpuosadel märkide

segiaetavuse üle otsustamisel määravat tähtsust, ei ole määravat tähtsust ka sellel, kas hageja

tähemärgi lõppu hääldatakse –koktsiinimum, -koktsiinum või -kok´si-num. Asjaolust, et

maakohus on võrrelnud tähiste lõpuosade sarnasust, ei saa veel järeldada, et just neile osadele

tuleb märkide eristusvõimelisuse hindamisel pöörata enim tähelepanu, seda enam, et taoline

järeldus on vastuolus maakohtu otsuse järeldusega. Maakohus on võrrelnud ka märkide

algusosi ning leidnud, et need on täielikult erinevad. Samuti on kohus võrrelnud märke

tervikuna, seda nii visuaalselt kui häälduse seisukohalt. Et tegemist on sõnaliste

kaubamärkidega, ei oma tähtsust kujutis (ladina tähestiku trükitähed, standardkiri, must värv).

Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuses maakohtule tehtud etteheitega, mis seisneb

Venemaa föderaalse intellektuaalomandi, patentide ja kaubamärkide ameti patendivaidluste

koja 1. juuli 2010. a. otsuse analüüsimata jätmises. Tegemist on välisriigi õigusvaidlusi

lahendava organi otsusega, millest nähtub selle organi õiguslik hinnang tema menetluses

olnud vaidluses esitatud asjaoludele ja asjakohastele õigusnormidele, millel erinevalt Euroopa

Kohtu lahenditest ei ole aga tähendust vaidlusaluses asjas. Tegemist ei ole ka asjakohase

tõendiga, sest see ei käi vaidlusaluses asjas tõendamisele kuulunud asjaolude kohta. Sellest, et

väljaspool Eesti õigusruumi on antud kaubamärkide äravahetatavusele erinevaid õiguslikke

hinnanguid, ei saa vaidlusaluses asjas teha mingeid järeldusi.

Vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud

apellandi kanda.

Ele Liiv

Ande Tänav

Malle Seppik