2-11-61327/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2012.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-61327 Tsiviilasi KLK(seaduslik esindaja SR) hagi AK vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KLK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: SR(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: AK(isikukood XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine 13.02.2012.a kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt AK elatis tema XXX.a sündinud tütre KLK ülalpidamiseks

139.00 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot kuus alates hagi esitamisest so 14.12.2011.a kuni hageja KLK täisealiseks saamiseni so XXX.a. Elatusraha kanda hageja seadusliku esindaja SR arveldusarvele nr XXXXXXX Nordea Pangas.

3. Kohtuotsuse täitmine toimub hageja seadusliku esindaja SR kaudu.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta täies ulatuses AK kanda.

Edasikaebamise kord

1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2).

2(3)

3. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on KLK(seaduslik esindaja SR) hagi AK vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ning AK laps. Kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 139.00 eurot kuus alates hagi esitamisest. Elatusraha palub hageja kanda hageja seadusliku esindaja SR arveldusarvele nr XXXXXXXX Nordea Pangas.

Menetluse käik Kohus loeb kohtukutse 13.02.2012.a toimunud kohtuistungile kostjale TsMS § 307 lg 1 alusel kätteantuks 14.01.2012.a. Kostja 13.02.2012.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtuistungil esitas hageja tagaseljaotsuse tegemise taotluse ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise summas 139.00 eurot kuus alates hagi esitamisest.

Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg

2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350.00 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175.00 krooni so 139.01 eurot. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele tema XXX.a sündinud tütre KLK ülalpidamiseks 139.00 eurot kuus alates hagi esitamisest so 14.12.2011.a kuni hageja KLK täisealiseks saamiseni so XXX.a. Elatusraha tuleb kanda hageja seadusliku esindaja SR arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Nordea Pangas.

3(3) TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on lapsele väljamõistetud ühe kuu elatise summa, s.o 139.00 eurot. Kohtuotsuse täitmine toimub hageja seadusliku esindaja SRkaudu.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kohtunik Epp Haabsaar