2-11-5161/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-5161

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi ELvastu võlgnevuse 9 231,95 euro

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5 744,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht

Rüütli 23, Tartu 51006)

Hageja lepinguline esindaja Brit R

Kostja EL(isikukood XXX, elukoht XXX), nõustaja KK

Menetlustoimingu tegemise viis

Kohtuistungil 17.01.2012, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista EL`ilt võlgnevus 8 664, 15 (kaheksa tuhat kuussada kuuskümmend

neli eurot ja 15 senti) eurot, millest 5 398,92 eurot on tagastamata

krediidisumma, 1 216,73 eurot intress, 345,12 eurot võla sissenõudmisega

seotud kulud, 1 703,38 eurot viivis, BIGBANK AS kasuks.

3. Välja mõista EL`ilt tagastamata krediidisummalt (5 398,92 eurolt) viivis 27,14%

aastas alates 09.02.2011 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni BIGBANK AS

kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud EL kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.05.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0802046/15st,

mille raames on pooled sõlminud 17.10.2008 kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise

ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisaaja kasutuses

olevat krediidisummat 502,9482 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on

krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 5 408,66 eurot. Kokkuleppega nr 1 muudeti

lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 17.10.2008 27,14%

tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule

BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S.

Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 10.11.2008,

millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 18.06.2009 saadetud teatega kostjat

lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul

võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi

kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles 23.07.2009 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning

nõudis kostjalt 6 720,94 euro tasumist, millest 5 398,92 eurot moodustas tagastamata

krediidisumma, 1 216,73 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 102,26 eurot võla

sissenõudmisega seotud kulu ja 3,03 eurot viivis.

Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset,

siis on kostja poolt kokkuleppe nr 1 järgi tagastamata krediidisummaks 5 398,92 eurot.

Kokkuleppe nr 1 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,14%

krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist

intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste

p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks

sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 1 216,73 eurot.

Samuti on kostja jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 319,56 eurot

inkassomenetlusega seotud kulude (inkassoarve) eest. 08.02.2011 seisuga on hageja

arvestanud sissenõutavaks muutunud krediidisumma 5 398,92 euro tasumata jätmisest viivist

2 271,18 eurot määraga 27,14% nimetatud krediidisummalt aastas.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 9 231,95 eurot, millest 5 398,92 eurot

on tagastamata krediidisumma, 1 216,73 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

345,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 2 271,18 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis. Samuti palub hageja mõista kostjalt alates 09.02.2011 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni välja viivis 27,14% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud

palub jätta hageja kostja kanda.

Kostja 21.11.2011 vastuväited

Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja võttis hagejalt krediiti 2006 aastal toimunud

jõulise reklaamikampaania käigus ning pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr XXXmille

alusel võttis kostja laenu summas 1 725,61 eurot. Hiljem suurendas kostja hageja tungival

nõudmisel krediidisummat kahel korral 14.02.2007 summas 958,67 eurot ja 19.06.2007

summas 1 022,59 eurot. Krediidisummat suurendati tarbijakrediidilepingu nr XXX raames.

Krediidisumma on kokku 3 706,88 eurot.

Hageja ei näidanud kordagi üles krediidiandaja hoolsuskohustust, ei selgitanud kostjale

krediidivõtmisega seonduvaid kohustusi ega selgitanud välja kostja sundolukorda. Kostja

täitis lepingut nõuetekohaselt, kuni makseraskuste tekkimiseni 2008 aastal. Selleks ajaks oli

kostja tagastanud hagejale 2 104,19 eurot. Makseraskustega toimetulekuks pikendati

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevat tagasimakse tähtaega. Kuivõrd kostja ei suutnud

jätkuvalt täita lepingulisi kohustusi pakkus hageja täiendavaid pikendusi ning pooled

sõlmisid täiesti uue tarbijakrediidilepingu nr XXX ja selle kokkulepe nr 1. Uus leping sõlmiti

ainuüksi tarbijakrediidilepingu nr XXX tulenevate nõuete tasaarvestamiseks. Täiendavaid

rahasummasid uue lepingu ja kokkuleppe nr 1 raames kostjale üle ei antud.

Kostja leiab, et krediidileping nr XXX ja XXX koos kokkulepetega tuleb tühistada heade

kommete vastasusele tuginedes. Kostja võttis esimese laenu olles kahekümneaastane, kostjal

puudus varasem kokkupuude krediidi- ja laenulepingutega. Kostja oleks jätnud lepingud

sõlmimata, kui hageja ei oleks jõuliselt kostjale laenu pakkunud ning oleks informeerinud

krediidi saamisega tekkinud kohustustest.

Kostja on seisukohal, et krediidileping nr XXX, XXX ja XXX kokkulepped maksetähtaja

pikendamises on tühised. Hageja käitumine on olnud suunatud ainuüksi enda kasu lõikamisele

sõlmides uusi kokkuleppeid ja lepinguid, et suurendada tasumata jäänud intresside arvelt

krediidi põhisummat ja seeläbi saada suuremat kasumit. Korduv lepingute pikendamine

makseraskustes isikuga on vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei saa hea usuga kooskõlas

olevaks käitumiseks lugeda fakti, et hageja on pöördunud kohtusse nõude suurusega mis

ületab kahekordset krediidi põhisummat ning võtmata arvesse, et osa kohustustest on kostja

täitnud.

Kostja on mh jäänud hätta krediidi tagastamisega põhjusel, et oli 2008 aasta lõpus ja 2010

aasta esimesel poolel töötu ning uutel töökohtadel on jäänud töötasu oluliselt väiksemaks.

Samuti peaks kostjal sündima laps 2012 aasta jaanuarikuu jooksul ning kostjale makstava

sünnitushüvitise ja vanemahüvitise suurus jääb miinimumi lähedale.

Kostja palub kohtul krediidilepingute nr XXX, XXX ja XXX tühistamist, intresside ja viiviste

vähendamist. Kostja on nõus sõlmima hagejaga kompromissi tagastades 5 309,56 eurot viie

aasta jooksul. Kostja palub menetluskulud jätta poolte enda kanda, kuna hageja

menetluskulude kandmine kostja poolt koormaks kostjat ebamõistlikult.

Hageja 29.12.2011 seisukoht kostja vastuväidetele

Hageja jääb oma hagiavalduses toodud seisukohtade ja nõuete juurde. Hageja ei nõustu

kostja vastuväidetega ning vaidleb neile täies ulatuses vastu.

Kostja on oma vastuses hagiavaldusele esitanud vastuväiteid peamiselt krediidilepingute nr

XXXja nr XXXkohta. Hageja on arvamusel, et nimetatud krediidilepingutest tulenevad

kohustused on lepingu nr XXXalusel lõpetatud ning pooled on omandanud uue

krediidilepinguga uued õigused ja kohustused. Kostja kohustused põhinevad vaid

vaidlusalusel lepingul ning hageja ja kostja vahel varasemalt sõlmitud lepingud (XXX,

XXXja selle raames sõlmitud kokkulepped) ei ole käesoleva hagimenetluse esemeks. Vaidlus

käib tarbijakrediidilepingust nr XXXja selle raames sõlmitud kokkuleppest nr 1 tuleneva

võlasuhte ja sellega seotud kohustuste üle. Hageja palub jätta kostja vastuväited, mis

suuremas osas põhinevad varem sõlmitud krediidilepingutel, tähelepanuta.

Hagejale

jääb

arusaamatuks,

milliste

krediidi

võtmisega

seonduvate

kohustuste

mitteselgitamist kostja silmas peab. Kostja on hagejale nii vaidlusaluse kui ka varem sõlmitud

krediidilepingute raames tagasimakseid teostanud. Hageja palub kohtul jätta kostja

vastuväited lepinguga kaasnevate kohustuste mitteteadmise ja kostja sundolukorra kohta

tähelepanuta, kuna kostja vastuväited on põhjendamata ja tõendamata.

Kostja on vastuses hagiavaldusele asunud seisukohale, et krediidilepingud nr XXX, XXXja

XXXkoos kokkulepetega tuleb tühistada heade kommete vastasusele tuginedes. Hageja palub

kohtul jätta kostja vastuväited lepingute tühistamise kohta tähelepanuta, kuna kostja ei ole

põhjendanud, et ta on hagejaga sõlminud lepingu TsÜS § 90 lg 1 esimeses lauses nimetatud

juhtudel.

Kostja on alles pärast vaidlusaluse lepingu ülesütlemist hagejale väitnud, et võlgnevus on

tekkinud töö kaotuse tulemusena. Nii krediidilepingu nr XXXkui ka kokkuleppe nr 1

sõlmimise ajal ei olnud hagejale teada, et kostja oli töötu. Kostja ei ole hagejale kordagi

esitanud ühtegi tõendit oma töötuse tõendamiseks. Hageja on kostjaga 24.05.2008 sõlminud

krediidilepingu nr XXXja 17.10.2008 kokkuleppe nr 1, mille kohaselt andis hageja kostjale

lisalaenu tekkinud võlgnevuste katteks. Krediidilepingu nr XXXraames pikendati krediidi

tagasimakse perioodi 87 kuuni (varasemalt 60 kuud) ja kokkuleppega nr 1 120 kuuni,

(varasemalt 87 kuud), et kostja saaks jätkata krediidi tagasimaksmist sarnaste kuumaksete

alusel nagu oli varasemas lepingus. Lisaks, nii krediidilepingu nr XXXkui ka kokkuleppe nr 1

intressimäärad olid madalamad (vastavalt 24,92% ja 27,14%), kui oli see eelnevalt sõlmitud

krediidilepingu nr XXXkokkuleppe nr 1 kohaselt (27,27%). Sellest tulenevalt ei saa kuidagi

väita, et hageja käitus pahatahtlikult, kuna krediidi tagasimakse perioodi pikendamise

võimaldamisega tegi hageja endast kõik võimaliku, et jõuda kostjaga tekkinud võlgnevuste

tasumiseks kohtuvälisele kokkuleppele. Kostja oli arvamusel, et hageja poolt krediidi

tasumiseks perioodi pikendamine võimaldab tal ajutisest makseraskusest tekkinud probleeme

lahendada, siis pidas hageja vajalikuks kostjale ka selline võimalus anda.

Kostja väidab oma vastuses hagiavaldusele, et hagejapoolne nõue esitatud hagiavalduses, so.

7 413,75 eurot on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kõrvalnõuded ületavad põhinõuet.

Hagejale on arusaamatu, kuidas kostja eelmainitud summad leidis. Hageja on kohtule

esitanud hagiavalduse 9 231,95 euro ja lisanduva viivise nõudes, millest 5 398,92 eurot on

tagastamata krediidisumma, 1 216,73 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

345,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 2 271,18 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis.

Samuti vaidleb hageja vastu kostja taotlusele viivise vähendamisele. Hageja ja kostja vahel

sõlmitud krediidilepingu nr XXXkokkuleppe nr 1 järgne intressimäär on 27,14% aastas, mis

on suurem kui seadusjärgne viivisemäär. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus on

kokku lepitud suuremas intressimääras kui seadusjärgne viivisemäär, siis tuleb hageja ja

kostja vahel sõlmitud lepingule kohalduva viivisemäära leidmisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 ls-

st 3 ning kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist lepingujärgse intressi määra alusel, so

27,14% aastas. Hageja arvestab viivist üksnes tähtaegselt tagastamata krediidisummalt ega

võta viivise arvestamisel aluseks muid lepingujärgseid võlgnevusi. Viimane laekumine

vaidlusaluse lepingu katteks toimus 09.08.2010.a., seega ei ole kostja lepingust tulenevaid

kohustusi täitnud pika aja jooksul. Arvestades kohustuse suurust ning maksete mittelaekumise

pikka perioodi (al 09.08.2010 kuni 29.12.2011), ei ole viivise vähendamise taotlus

põhjendatud.

Hageja leiab, et intressi nõue on seaduslik ja intressi vähendamise taotlus ei ole kostja poolt

põhjendatud ega saa kuuluda kohtu poolt rahuldamisele. Tulenevalt VÕS § 94 lg-st 1 võivad

pooled ise kohustuse intressimääras kokku leppida. Hageja ja kostja on krediidilepingu nr

XXXkokkuleppe nr 1 kohaselt leppinud kokku, et kostja tasub hagejale krediidilt intressi

27,14% aastas ja seega tuleb kostjal tasuda intressi vastavalt kokkuleppele. Kuna hageja ütles

kostjaga sõlmitud krediidilepingu üles 23.07.2009.a., siis VÕS § 416 lg 3 kohaselt on hagejal

õigus nõuda kostjalt intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, so kuni 23.07.2009.a. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress 19 037,7 kr ehk 1 216,73 eurot.

Kostja ei ole kuidagi põhjendanud ega tõendanud miks peaks hageja intressi nõuet

vähendama.

Hageja on valmis sõlmima kostjaga kompromisslepingu mõistlikel tingimustel. Hageja on

seisukohal, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Seega, kui otsus tehakse kostja kahjuks, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja

menetluskulud kostja kanda.

Kohtuistung 17.01.2012 ning võimalik kompromissi saavutamine

17.01.2012 toimunud kohtuistungil peavad pooled võimalikuks kompromissi sõlmimist.

Hageja on nõus kompromissi sõlmimisel vähendama viivist ja kostja poolt tasumisel kuuluv

viivis oleks 2 736,09 eurot. Kohus annab pooltele tähtaja 10.01.2012 kompromissi

sõlmimiseks. Pooled kompromissi saavutanud ei ole. 19.01.2012 teatas hageja kohtule, et

kostja ei olnud nõus allkirjastama kompromisslepingut hageja poolt väljapakutud tingimustel

mh viivise vähendamisega 25% ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et BIGBANK AS hagi EL vastu võlgnevuse 9 231,95 euro ja viivise nõudes

tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja on esitatud kohtule hagiavalduse lähtuvalt lepingust nr XXX ja selle raames sõlmitud

kokkuleppest nr 1 tulenevate kohustuste mittetäitmisest. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu

üle, et pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu nr XXX ning nimetatud lepingu raames

kokkuleppe nr 1.

Kohus jätab kostja vastuväited tähelepanuta selle kohta, et krediidileping nr XXX, ja XXX on

tühised. Käesoleva tsiviilasja esemeks on tarbijakrediidileping nr XXX ning nimetatud

lepingu raames sõlmitud kokkulepe nr 1.

Tehingute tühistamise materiaalseks eelduseks on seadusest tulenevate tehingu tühisuse

eelduste täitmine, st tühistamise aluse esinemine ning tühistamise formaalseks eelduseks on

TsÜS § 99 sätestatud õigeaegse tühistamisavalduse tegemine. Nimetatud eeldused täidetud ei

ole ja kohus jätab kostja vastuväite lepingu nr XXX tühisuse kohta tähelepanuta. Kostja on

eelpool nimetatud krediidilepingule, kokkuleppele nr 1 ja maksegraafikule alla kirjutanud.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Poolte vahel 17.10.2008

tarbijakrediidilepingu nr XXX raames sõlmitud kokkuleppe nr 1 alusel on hageja andnud

kostjale laenu 5 408,66 eurot (tl 14).

VÕS § 396 lg1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud krediidilepingus. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuste rikkumise korral muu hulgas kohustuse täitmist,

lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kohtul esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja rikkus kokkulepet nr 1, jättes täitmata

lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt

maksegraafikule.

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping

ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on

osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt

kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta

ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. 18.06.2009 tegi hageja kostjale kirjalikus

vormis lepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 25).

Kuivõrd kostja lepingust tulenevat kohustust ei täitnud, ütles hageja 23.07.2009 lepingu üles.

VÕS § 397 lg1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled

on kokkuleppes nr 1 kokku leppinud intressimääras 27,14% aastas. Intresse on arvestatud

kuni lepingu ülesütlemiseni. Intressi vähendamine ei ole põhjendatud ja on tõendamata. Seega

tuleb kostjalt välja mõista intress summas 1 216,73 eurot.

VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et,

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-

s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul

lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 27,14%

võlgnetavalt summalt aastas.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel, kui tasumisele kuuluv leppetrahv

on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust

tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on

laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad

ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium märgib täiendavalt, et välistatud ei

ole VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8

ja § 162 kohaselt.

Kohus on seisukohal, et pooled on lepinguga kokku leppinud intressimääras 27,14% aastas

ning eeltoodust tulenevalt kohaldub nimetatud viivise määr. Tulenevalt hageja poolsest

vastutulekust kostjale nii 17.01.2012 toimunud kohtuistungil kui ka kohtule 19.01.2012

esitatud seisukohast vähendada viiviseid, leiab kohus, et on põhjendatud vähendada hageja

poolt arvestatud viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

2 271,18 eurot ning kohus vähendab viivist 25%, so summas 567,80 eurot. Seega tuleb

kostjalt välja mõista viivis summas 1 703,38 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Pooled on lepingu üldtingimuste punktis 6.6 leppinud kokku, et kostja hüvitab hagejale võla

sisse nõudmisega seotud kulud. Pooled on lepingus nimetatud kulude osas kokku leppinud

ning tulenevalt üldtingimuste p 6.6 ja 5.3 tuleb nimetatud kulud summas 345,12 eurot.

Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi

ning see tuleb kostja suhtes rahuldada 5 398,92 eurot tagastamata krediidisumma, 1 216,73

eurot intressi, ning 345,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude osas. Viivise nõue

tuleb osaliselt rahuldada ning kostjalt välja mõista viivis summas 1 703,38 eurot. Kokku tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 8 664,15 eurot. TsMS § 67 kohaselt kuulub kostjalt

väljamõistmisele viivis 27,14% aastas põhinõudelt 5 398,92 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1

tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Lukiina Vismann

kohtunik