3-11-1617/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-1617 Otsuse kuupäev 14. veebruar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Anne Pärdi kaebus Päästeameti vastu Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo peainspektori 2. märtsi 2011. a riikliku tuleohutusjärelevalve ettekirjutuse nr 7- 6/3849 osaliselt tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Anne Pärdi, esindaja advokaat Ramil Pärdi Vastustaja – Päästeamet, esindajad Margit-Marit Raudsepp ja Viljar Schmidt Kolmas isik – Tiina Siilivask, esindaja Kalju Siilivask Asja läbivaatamise kuupäev 19. jaanuar 2012 Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus osaliselt. 2. Tühistada Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo peainspektori 2. märtsi 2011.a riikliku tuleohutusjärelevalve ettekirjutus nr 7- 6/3849 osas, millega kohustati paigaldama vasakpoolse korstna jalamisse kasutusel olevale suitsulõõrile puhastusluuk. 3. Lõpetada menetlus Anne Pärdi kaebuses Päästeameti vastu Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo peainspektori 2. märtsi 2011. a riikliku tuleohutusjärelevalve ettekirjutuse nr 7- 6/3849 tühistamiseks osas, millega kohustati korstnalt tapeeti eemaldama, seoses kaebaja osaliselt kaebusest loobumisega. 4. Välja mõista Päästeametilt Anne Pärdi kasuks 7,99 eurot, s.o ½ kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 15.03.2012. a.

2

Asjaolud ja menetluse käik

1. Elamu aadressil Tartu L. Puusepa 21 on Anne Pärdi ja Tiina Siilivaski kaasomandis. Elamu alumisel korrusel asuv korteriomand (korter 1) kuulub Anne Pärdile, ülemisel korrusel asuv korteriomand (korter 2) kuulub Tiina Siilivaskile.

26.01.2011. a alustas Lõuna-Eesti Päästekeskus (LõEPK) haldusmenetlust riikliku tuleohutusjärelevalve toimingute teostamiseks A. Pärdile kuuluvas korteris aadressil L. Puusepa 21-1. Menetlust alustati T. Siilivaski volitatud esindaja Kalju Siilivaski taotlusel. Taotluses paluti kontrollida naaberkorteri kütteseadmete ümberehitamise seaduslikkust.

14.02.2011. a toimus tuleohutusülevaatus elamus aadressil L. Puusepa 21-1, mis viidi läbi A. Pärdi abikaasa ja poja juuresolekul. 02.03.2011. a tegi LõEPK tuleohutusbüroo peainspektor riikliku tuleohutusjärelevalve ettekirjutuse nr 7-6/3849, millega kohustati A. Pärdit paigaldama elamu vasakpoolse korstna (vaatena tänavalt) jalamisse kasutusel olevale suitsulõõrile puhastusluuk ja eemaldama korstnale paigaldatud tapeet.

01.04.2011. a esitas A. Pärdi Päästeametile vaide, paludes nimetatud ettekirjutus kehtetuks tunnistada. Päästeameti 27.05.2011. a vaideotsusega nr 8.2-2/1256 jäeti vaie rahuldamata.

2. 29.06.2011. a esitas A. Pärdi kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palub tühistada LõEPK tuleohutusbüroo peainspektori 02.03.2011 riikliku tuleohutusjärelevalve ettekirjutus nr 7-6/3849.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

3. Kaebaja leiab, et tema õiguste rikkumine seisneb eelkõige selles, et kaebajale ei teatatud tuleohutusülevaatuse tegemisest ning ta ei saanud esitada haldusmenetluse käigus oma seisukohti või arvamusi – rikuti ärakuulamise õigust.

4. Ettekirjutus ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele ning selle andmisel ei ole arvestatud menetlusosalise huve. Käesoleval juhul ei ole ettekirjutuses selgitatud, millisesse loodekorstna lõõri tuleb puhastusluuk rajada. Ettekirjutusest ei selgu kaebaja kohustused ning see ei ole selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutuse tegija ei ole selgitanud välja, kes milliseid lõõre kasutab ning kes milliste lõõride puhastusluukide paigaldamise peaks korraldama. Ettekirjutuse tegija on teinud otsustuse suvaliselt ilma kaebaja huve arvestamata.

5. Ettekirjutus ei arvesta kaebaja huve ja on täiesti ebaproportsionaalne. Eesmärgi oleks võinud saavutada tunduvalt vähem koormava meetmega. Käesoleval juhul on ettekirjutusega pandud kaebajale kohustus täita korter 2 omaniku kohustused ning kanda sellega seoses kulusid, mida siis hiljem peaks hakkama sisse nõudma korter 2 omanikult (mis omakorda nõuab kulude tegemist). Ettekirjutusega oleks võidud kohustada kaebajat näiteks tagama juurdepääs korstnajalale, et korter 2 omanik saaks puhastusluugid sinna rajada. See oleks olnud mõistlik ning proportsionaalne meede, millega oleks olnud võimalik saavutada eesmärk (puhastusluukide paigaldamine ning tuleohutuse tagamine) kaebaja jaoks tunduvalt mõislikumal viisil.

6. Alternatiivselt palub kaebaja tuvastada ettekirjutuse tühisuse, kuna sellest ei selgu üheselt arusaadavalt kaebaja kohustused. Käesoleval juhul ei ole ettekirjutuses selgitatud, millisesse loodekorstna lõõri tuleb puhastusluuk rajada. Kaebajale on teadmata, millist lõõri kasutab korter

3 2 küttelõõrina ning millist ventilatsioonilõõrina. Ettekirjutusest ei selgu kaebaja kohustused ning ta ei saa seda täita.

7. Kaebaja taotleb Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo peainspektor Gennadi Apevalov’i 2.03.2011 riikliku tuleohutusjärelevalve ettekirjutuse nr 7-6/3849 tühistamist või selle tühisuse tuvastamist.

8. Kohtuistungil täpsustab kaebaja lepinguline esindaja vaidluse eset ja taotleb vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist osas, millega kohustati kaebajat paigaldama elamu vasakpoolse korstna (vaatena tänavalt) jalamisse kasutusel olevale suitsulõõrile puhastusluuk. Kuna tapeet on korstnalt eemaldatud, ei taotle kaebaja selles osas ettekirjutuse tühistamist ja loobub selles osas kaebusest.

Vastustaja vastuväited

9. Vastustaja leiab, et kaebaja nõue on täies ulatuses põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Ettekirjutuses on selgelt välja toodud, et puhastusluuk tuleb paigaldada vasakpoolses korstnas (vaadates tänavalt) kasutuses olevale suitsulõõrile. Vasakpoolses korstnas on kolm lõõri. Kaebaja on sõnaselgelt järeldanud, et vasakpoolse korstna vasakpoolne lõõr ei saa olla ettekirjutuse objektiks, kuna see on kinni müüritud ja kaebaja ei kasuta seda aastast 1999. KOS § 2 lg 2 kohaselt on korsten ja selle lõõrid kaasomanike kaasomandis. KOS § 11 lg 1 p 3 kohustab kaasomanikku võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Seega, kuna elamu projektis ei ole fikseeritud küttesüsteemi märgistus, siis on kaasomanike kohustus kasutada kaasomandit vastavalt kokkuleppele. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik LõEPK ettekirjutuses kohustada kaebajat paigaldama vasakpoolse korstna puhastusluuki keskmisse või vasakpoolsesse lõõri, vaid LõEPK saab kohustada kaebajat paigaldama puhastusluuki kasutuses olevasse suitsulõõri. Päästeasutusel puudub pädevus teha ettekirjutus lõõride sihtotstarbeliseks kasutusele võtuks. Tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine on EhS tähenduses ehitustegevus, mis kuulub kohaliku omavalituse järelevalve pädevusse.

10. Haldusmenetlus algatati teise korruse omaniku Tiina Siilivaski avalduse alusel. Kuna kaebaja kui korteri omanik elab ja töötab välismaal, siis kaebaja kaasamine menetlusosalisena ei olnud otstarbekas, menetlusse kaasati kaebaja abikaasa Heiki Pärdi, kes samuti on elukohajärgselt registreeritud L. Puusepa 21-1, Tartus.

26.01.2011 edastas LõEPK Heiki Pärdile elektronposti teel teate nr 7-5/104, mille kohaselt teavitati Heiki Pärdilt 14.02.2011 toimuvast tuleohutusülevaatusest elamus aadressil L. Puusepa 21, Tartu. Elamus aadressil L. Puusepa 21-1 keegi alaliselt ei ela. 14.02.2011 toimunud tuleohutusülevaatusel elamus korteris 1 viidi läbi kaebaja abikaasa Heiki Pärdi ja kaebaja poja Mikk Pärdi juuresolekul. Ülevaatuse käigus koostati paikvaatluse protokoll, millesse lisas H. Pärdi selgituse, et vasakpoolsesse korstnasse suubuva pliidi kasutamine on 11 a olnud võimatu, kuna naaber on korstna kasutuslõõri sulgenud. Samuti on H. Pärdi omakäeliselt fikseerinud, et haldusmenetluse käigus edastatakse dokumendid tema elektronposti aadressile. 15.02.2011 edastas kaebaja poeg Mikk Pärdi elektronposti teel Gennadi Apevalovlle elektronkirja koos lisadega, milles andis omakorda täiendavaid selgitusi elamu küttesüsteemi ja naabrite omavaheliste seoste/suhete kohta.

4 Tuleohutusülevaatusel avastati tuleohutusnõuete rikkumised, mis ei olnud kajastatud avalduses, ning mille kõrvaldamiseks otsustati anda ettekirjutus. Koostati kavand haldusakti andmisest ning sellekohane teatis saadeti 18.02.2011 kaebaja abikaasa H. Pärdi poolt viidatud elektronposti aadressile. Kuna arvamusi, selgitusi ning vastuväiteid ei esitatud, siis 02.03.2011 saadeti samale aadressile ettekirjutus.

11. Vastustaja on veendunud, et kaebaja oli teadlik menetluse käigust ning talle oli tagatud võimalus esitada arvamusi, selgitusi ja vastuväiteid igas menetluse staadiumis, kuna: a) korterit ei kasutata kaebaja ja tema perekonna poolt igapäevaselt elamiseks, kuid kavandataval tuleohutusülevaatusel osales kaebaja abikaasa ja poeg. Seega on korteri omanik oma vara suhtes käitunud igati korrektselt ja taganud posti kättesaadavuse; b) korteri valdajana on H. Pärdi kaebajaga omavahel perekondlikes suhetes, tema osalemine haldusmenetluses igati otstarbekas ja mõistetav. Samuti on H. Pärdi andnud menetluse käigus selgitusi ning fikseerinud omakäeliselt elektronposti aadressi, kuhu edastada asjakohane dokumentatsioon. Seega käitus H. Pardi faktiliselt selliselt, et LõEPK oli veendunud, et antud olukorras on see ainuõige, mõistlik ja otstarbekas. H. Pärdil oli igati võimalik teavitada LõEPK, et haldusmenetlusse tuleb kaasata kaebaja isikuliselt ja edastada tema kontakt välismaal; c) kaebaja on esitanud õigeaegselt vaide Päästeametile LõEPK ettekirjutuse kohta. Seega, kui kaebaja ei oleks teadlik haldusmenetluse käigust, siis poleks tal ka võimalik olnud vaidlustamistähtaega järgida; d) kaebaja ei ole oma vaides Päästeametile esitanud ühtegi selgitust, vastuväidet või arvamust, mis ettekirjutuses fikseeritud nõuet oleks sisuliselt muutnud selliselt, et Päästeamet ja LõEPK oleks saanud seda kasutada määrava asjaoluna. Seega, kaebajal ettekirjutuse kohta sisuliselt vastuargumendid puuduvad ja kaebaja viitab LõEPK poolt protseduurireeglite rikkumisele. Lähtuvalt haldusmenetluse seadusest ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. e) haldusmenetlus ei eelda isikulist osalemist menetluses.

12. Suitsulõõrina kasutab korstna paremat lõõri teise korruse korter, millega ühenduses on pliit ja ahi. Korsten algab esimeselt korruselt ning kütmisel tekkinud põlemisjäägid ladestuvad korstnajalga, millest peab olema võimalus põlemisjääke eemaldada. Teisel korrusel ligipääs korstna kasutuses olevale suitsulõõrile puudub. Antud olukorras on ainuvõimaluseks puhastuse ava rajamine ning sellele puhastusluugi paigaldamine korstnajalamisse esimesel korrusel. Seda saab aga teha vaid kaebaja. Kui suitsulõõr jääb õigeaegselt puhastamata, siis sinna koguneb tahma ning teatud tingimustel võib see süttida. Tahmapõlemine on ohtlik mittekorras korstnate ja ühenduslõõride korral, tekib tulekahjuoht vahelae läbiviikudes (varjatud kohtades) ning korstnast lenduvatest sädemetest. Suitsulõõrid tuleb puhastada täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt anti vaidlusobjektiks olev ettekirjutus ning selle täitmiseks määrati lühike tähtaeg. Teise korruse kasutuses olevad küttekolded ei olnud tuleohtlikud, nende kasutamise keelamine oleks ebaproportsionaalne meede sellise tuleohutusnõude rikkumise korral ning ei lahendaks olukorda.

13. Korsten kui hoone tehnosüsteem on korterite ühisomandis ning selle ohutuse ja korrashoiu eest lasub korteriomanikel kui ka valdajatel võrdne vastutus. Mis puudutab ettekirjutuse täitmise kulude jagunemist korteriomanike vahel, siis seda ei ole pädev otsustama LõEPK oma ettekirjutusega. Tegemist on korteriomanike vahelise tsiviilvaidlusega, mis tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras.

14. LõEPK lähtus ettekirjutuses toodud nõude puhul asjaolust, et puhastusluugi rajamine kaebaja poolt lahendab reaalselt olukorra selliselt, et elamu küttesüsteem muutub tuleohutuks. LõEPK

5 leidis kaalutlusotsusest tulenevalt, et kuna põlemisjäägid olid ladestunud vasakpoolse korstna kasutuses olevasse suitsulõõri väga pika aja jooksul, siis oli tegemist reaalse tuleohuga, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Vasakpoolse korstna kasutuses olevat suitsulõõri ekspluateerib regulaarselt kaebaja naaber suitsulõõrina, millega ühenduses on pliit ja ahi. Kaebaja naabri poolt esitati korstnapühkimise akt küttesüsteemide kohta, mis oli koostatud 2007. a novembrikuus. Seega on alates 2007. a vasakpoolse korstna kasutuses olev suitsulõõr puhastamata. LõEPK leidis kaalutlusotsuse tulemusel, et eesmärgi saavutamiseks on sobivaim kohustada kaebajat rajama puhastusluugi vasakpoolse korstna kasutuses olevasse suitsulõõri, kuna selline meede likvideerib reaalselt tuleohu.

Kolmanda isiku seisukohad

15. Kolmas isik on seisukohal, et korter nr 1 on kaebaja ja tema abikaasa ühisvara, mitte lahusvara.

16. Ebaõige on kaebaja väide, et elamu loode osas asuval korstnal on kolm suitsulõõri. Nimetatud korstnal on 2 suitsulõõri ja 1 ventilatsioonilõõr, mida kasutas ja kasutab korter nr 2.

17. Kolmas isik on veendunud, et kaebaja oli teadlik menetluse käigust ning talle oli tagatud võimalus esitada arvamusi, selgitusi ja vastuväiteid igas menetluse staadiumis. Kaebaja pereliikmed külastavad iga päev korterit nr 1 ja postisaadetis oli neile kättesaadav.

Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

18. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab halduskohus asjas osaliselt menetluse seoses kaebaja poolt kohtuistungil osaliselt kaebusest loobumisega. Kuna tapeet on korstnalt eemaldatud, ei taotle kaebaja selles osas ettekirjutuse tühistamist ja loobub selles osas kaebusest.

19. Käesoleva vaidluse esemeks on kaebaja jaoks koormav haldusakt (tlk 11), millega teda kohustatakse sunnirahaga hoiatades paigaldama vasakpoolse korstna jalamisse kasutusel olevale suitsulõõrile puhastusluuk. Ettekirjutuse tegija tugineb tuleohutuse seaduse (TuOS) §-de 8 lg-tele 1, 4, ja 6 ning 40 lg 1 p-le 1.

TuOS § 8 lg-d 1, 4 ja 6 sätestavad muuhulgas, et küttesüsteemi tuleb hooldada vastavalt tehnilistele normidele ning ohutusnõuetele, kasutada võib üksnes tehniliselt korras ja ohutut küttesüsteemi ning kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma, peab korstnat puhastama. TuOS § 40 lg 1 p 1 annab ettekirjutuse tegijale õiguse õigusaktidest tulenevate tuleohutusnõuete rikkumise korral isiku kohustamiseks tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks.

20. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja korteris asuval korstnal ei ole ühel puhastuslõõril puhastusluuki.

21. Poolte vahel on vaidlus eelkõige selles, kas ettekirjutus on tehtud õigele isikule, kuna kaebaja leiab, et ettekirjutus ei ole tema suhtes proportsionaalne.

22. Halduskohus ei sea kahtluse alla seda, et ettekirjutus on eesmärgipärane ja sellest aspektist põhjendatud. Ettekirjutus ei vasta aga kehtivale õigusele, mis tuleneb muuhulgas ka vastustaja vastusest kaebusele. Õigusvastane haldusakt rikub adressaadi õigusi. Vastustaja on teinud asjas

6 tähtsust omavatest asjaoludest ebaõiged järeldused ja teinud ettekirjutuse alusetult ainult kaebajale ja jätnud seega haldusmenetluse kohustatud isikute ringi välja selgitamata.

23. Poolte vahel ei ole kohtumenetluses vaidlust selles, et korsten ei ole korteriomandi reaalosa esemeks, kuna korsten on korteriomanike ühises kasutuses korteriomandi seaduse § 2 lg 2 (KOS). KOS § 15 lg 1 sätestab, et korteriomanikud valitsevad kaasomandi eset ühiselt, kui korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. LõEPT toimiku materjalidega on tõendatud, et korteriomanikel puudub kokkulepe vaidlusaluse korstna kasutamise osas, vastupidi on tõendatud nende vaheline aastate pikkune lahkheli selles küsimuses.

KOS § 15 lg 2 sätestab, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta. Ühestki seadusesättest ei tulene aga korteriomanikule kohustust teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toimingud teiste korteriomanike eest üksinda või nende asemel. Korteriomanikul on KOS § 11 lg 1 p 3 kohaselt kohustus võimaldada korteriomandi reaalosa kasutamist teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei kasuta seda korstna suitsulõõri, millel ei ole suitsuluuki ja millel ei ole seda asjas kogutud tõendite kohaselt ka kunagi olnud. Ühestki halduskohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlusaluse haldusmenetluse kestel või enne seda, haldusmenetluse algatamise ajendina, keeldunud teise korteriomaniku (kolmandale isikule) ettepanekul kaasomandi eseme korda tegemisest (korstna suitsulõõrile puhastusluugi paigaldamisest).

24. Seega ei anna vastustaja poolt vaidlustatud haldusaktis kohaldatud õigusnormid vastustajale õiguslikku alust kaebaja suhtes sellise koormava haldusakti andmiseks, nagu seda on käesoleval juhul tehtud. Taolist õigust ei tulene vastustajale ka vastuses osundatud AÕS sätetest, kuna need on samasiulised kohtu poolt osundatud KOS sätetega. Seetõttu tuleb kaebus osaliselt rahuldada ja vaidlustatud ettekirjutus osaliselt tühistada. Vastustaja on sisuliselt asunud lahendama kaasomanike vahelist vaidlust küsimuses, milleks tal kehtivast õigusest tulenevalt pädevus puudub. Pädevuse puudumist ei saa õigustada vastava halduspraktikaga, nagu seda teeb vastustaja esindaja kohtuistungil.

25. Osas, milles kohus kaebuse rahuldab, peaks menetluskulud kandma vastustaja. Kuna aga kaebaja ei ole esitanud kuludokumente õigusabi kulude kandmise kohta, jäävad kaebaja õigusabi kulud tema enda kanda (HKMS §-de 109 lg 1 ja 285 lg 1). Vastustajalt tuleb välja mõista pool kaebaja poolt tasutud riigilõivust (HKMS § 108 lg 2).

Roby Koik kohtunik