2-11-46909/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-46909

1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Bürgel Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-46909 Tsiviilasi IB ja DB hagi AB`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: IB(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: DB(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja JB(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja AP (XXX) Kostja: AB (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Oksana Smirnova (S.O.L.A. Company OÜ, Majaka 26-207, Tallinn, e-post: smirnova@oksola.com) Kohtuistungi toimumisaeg Kohtuistungil osalenud isikud 26. jaanaur 2012.a Hageja seaduslik esindaja JB, Hagejate lepinguline esindaja AP, Kostja AB, Kostja lepinguline esindaja Oksana Smirnova RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista AB´ilt pojale IB´ile perioodi 30.09.2010.a kuni 29.09.2011.a eest elatise võlgnevus summas 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot. 3. Välja mõista AB´ilt igakuine elatis pojale IB´ile (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot alates 30.09.2011.a kuni 31.12.2011.a. 4. Välja mõista AB´ilt igakuine elatis pojale IB´ile (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates 01.01.2012.a kuni tema täisealiseks saamiseni XXX.a. 5. Välja mõista AB´ilt tütrele DB´ile perioodi 30.09.2010.a kuni 29.09.2011.a eest elatise võlgnevus summas 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot. 6. Välja mõista AB´ilt igakuine elatis tütrele DB´le (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot alates 30.09.2011.a kuni 31.12.2011.a. 7. Välja mõista AB´ilt igakuine elatis tütrele DB´le (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates 01.01.2012.a

2-11-46909

2(5) kuni tema täisealiseks saamiseni XXX.a. 8. JB´l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. 9. Elatis tuleb kanda hagejate ema JB arveldusarvele nr XXXXXXXXX. 10. AB´i poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagejad IB ja DB(lepingulise esindaja kaudu) esitasid 30.09.2011.a Harju Maakohtule hagi AB vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kasvatab hagejate ema pärast abielu lõppemist lapsi üksinda. Kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja perioodil 26.09.2010.a kuni 26.09.2011.a maksnud elatist laste ülalpidamiseks. Kuna kostja eelnimetatud perioodil elatist maksnud ei ole, siis nõuavad hagejad elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Hagejate ema töötab Õismäe Vene Lütseumis õpetajana ning tema keskmine palk on 600 eurot. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad kahetoalises korteris neljakesi (ema, 2 last, ema elukaaslane). Eluasemekulud kuus on 200 eurot, millest ühe lapse osa on 50 eurot. Toiduks kulub ühele lapsele umbes 100 eurot kuus, riietele ja jalanõudele 43 eurot, tervishoiule 5 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, kosmeetikatarvetele 5 eurot, kooli toidule 23 eurot, lapse arenguks 32 eurot, transpordiks 7 eurot ning muudeks vältimatuteks kulutusteks 10 eurot kuus ühele lapsele. Kummagi hageja kulutused kuus on 280 eurot. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatisraha tagasiulatuvalt alates 30.09.2010.a kuni 30.09.2011.a summas 3360 eurot ning alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni (s.o 26.12.2019.a) 280 eurot kuus (kummalegi lapsele 140 eurot kuus).

Hagejate poolt 31.10.2011.a esitatud seisukoha kohaselt ei vasta kostja väide, et ta maksab elatisraha igakuiselt 200 eurot kuus tegelikkusele. Hageja ei ole perioodil 30.09.2010.a kuni 30.09.2011.a tasunud elatist. Menetluse ajal on kostja tasunud elatisraha hagejate ema arveldusarvele üks kord (28.10.2011.a). Hagejate ema arvamuse kohaselt peab kostja elatisraha üle kandma tema arveldusarvele, kuna laste ema tegeleb laste kasvatamise ja ülalpidamisega ning kulutab sellele raha. Hagejate arveldusarvele laekus raha, aga see oli ainult kingitused, mida ei saa oma olemuselt lugeda elatise kohustuse täitmiseks. Vaatamata sellel kostja ise tunnistab, et antud raha oli tasutud kingitusena. Uurides kostja esitatud hagejate pangakontode väljavõtteid, leiab hageja, et kostja maksis kingitused väga kummalisel viisi. Esialgu kostja maksis kingitused, aga mõne aja pärast võttis ta need tagasi. Kostja väidab, et tema majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda elatisraha summas 280 eurot kuus. Hageja leiab, et kostja ei ole andnud täielikku teavet oma sissetulekute kohta. Kostjal ei ole teisi lapsi, ta on teovõimeline isik, kes töötab rahvusvahelises firmas, mis tegeleb laevade varustamisega ja nende remontimisega. Kostja sai 02.07.2011.a lisapalgana 2000 eurot ja igakuiselt saab komandeerigu raha 280 eurot. Hageja arvamusel kostja varaline ja majanduslik seisund võimaldab tasuda tal elatisraha summas 280 eurot kuus ning seda ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Hagejate arvamusel alused elatisraha vähendamiseks alla seadusega kehtestatud miinimumi kuni 100 euroni puuduvad. Hagejad jäävad oma nõude juurde ja paluvad hagi rahuldada.

2-11-46909

3(5) 18.11.2011.a esitatud seisukoha kohaselt hagejad kostja kompromissettepanekuga ei nõustu.

03.01.2012.a esitasid hagejad kohtule nõuete täiendamise, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 01.01.2012.a on 290 eurot kus, mistõttu paluvad hagejad välja mõista elatist alates 01.01.2012.a 145 eurot kuus ühele lapsele (kokku 290 eurot kuus).

26.01.2012.a. toimunud kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja hagi juurde.

Kostja vastus

Kostja esitas 26.10.2011.a hagile vastuse, mille kohaselt kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma elatist laste ülalpidamiseks igakuiselt 200 eurot. Kahjuks kostja varaline ja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda hagejatele nõutavat elatist summas 280 eurot kuus. Kostja töötab OÜE ning tema palk on 321,66 eurot. Peale selle on kostjal teine naine ja uues peres on kostja ülalpidamisel veel üks laps. Kostja ei vaidle vastu, et laste ülalpidamisele kulub palju, kuid peab mõningaid summasid ülespaisutatuteks. Samuti hagiavaldusele pole lisatud ühtegi dokumentaalset tõendit lastele tehtavate kulutuste kohta. Kostja tasub igakuiselt hagejate telefoniarveid. Aasta jooksul on kostja poolt tasutud kokku 117,10 eurot. Iga kuu kannab kostja laste arvele rahasummasid, mida kostja ei käsitle elatisena, vaid need olid kingid lastele. Kuid kostjale jääb ebaselgeks, mille jaoks seda raha välja võetakse ja mille peale seda hiljem kulutatakse. JB ja kostja vahel oli kokkulepe, et J , kasutab sõiduautot Nissan Almera, mille liisingu makseid maksab kostja. Samuti kõik kindlustusmaksed maksab kostja. Hagejate ema tasub vaid bensiini eest. 14.05.2008.a sõlmiti ühisvara jagamise leping, mille p-s 4 lepinguosalised hindavad JB omandisse jääva vara väärtuseks 51 129 eurot. JB kokkuleppel kostjaga mingit kompensatsiooni talle ei maksnud. Vastavalt kokkuleppele leppisid hagejate ema ja kostja kokku, et kostja annab lepingule allakirjutamisega üle temale kuuluva ühisomandi osa. Seega kostja jättis kõik oma lastele, tagades lastele head elamistingimused. Kui kostja kohtub oma lastega, siis ta tihti ise ostab vajalikke riideid ja teeb muid kulutusi. Arvestades eeltoodut palub kostja rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista temalt alates hagi esitamisest elatist summas 100 eurot kuus poja ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni ning välja mõista elatist summas 100 eurot kuus tütre ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni.

Kostja 11.11.2011.a vastuse kohaselt kostja täpsustab, et ta on nõus maksma elatist 200 eurot kuus alates hagi esitamisest. Kostjal ei ole teisi lapsi, kuid ta elab koos naisega, kelle on laps ning seoses sellega, et nad elavad koos ühes korteris ja neil on ühine majapidamine, on loomulik, et kostja kannab ka kulusid lapse ülalpidamiseks ning osaleb tema kasvatamises. Kostja saab palka 321,66 eurot ning kostja leiab, et praegu on Eestis väga raske leida hästi tasustatavat tööd. Kostja leiab, et hagejate ema ei ole kohtule esitanud oma varalisest seisundist kõiki tõendeid. Kostja teeb hagejatele kompromissettepaneku, mille kohaselt lapsed hakkavad elama koos temaga ning hagejate seaduslik esindaja maksab kostjale 200 eurot kuus või üks laps hakkab elama kostja juures ning teine laps hagejate seadusliku esindaja juures ja iga vanem kannab ise kulusid.

26.01.2012.a. toimunud kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde ning palus hagi rahuldada osaliselt. Kostja on nõus maksma lastele elatist 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostja palub elatist mitte välja mõista tagasiulatuvalt.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, hageja ja kostja seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

2-11-46909

4(5) Kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühised lapsed I ja D on sündinud XXX.a. Laste vanemad elavad eraldi. Pooltel on laste ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hagejate seaduslik esindaja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Kostja tunnistab nõuet osaliselt ning on nõus maksma kummalegi lapsele elatist 100 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest ja palub jätta rahuldamata hagejate nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hagejad paluvad elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 30.09.2010.a kuni 30.09.2011.a summas 140 eurot kuus kummalegi lapsele (kokku 280 eurot kuus), kokku 3360 eurot.

Kuna hagi elatise välja mõistmiseks on kohtule esitatud 30.09.2011.a, mõistab kohus elatise võlgnevuse välja kuni 29.09.2011.a ning alates hagi esitamisest kindla summana kuus. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 30.09.2010.a kuni 29.09.2011.a summas 3360 eurot (s.o 2x140 eurot igakuiselt).

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-11-46909

5(5) TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hageja taotlusel määrab kohus kindalaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda lapse ema arveldusarvele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viktor Brügel Kohtunik