3-12-291/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-291 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa saamiseks R OÜ suhtes täitmist tagava toimingu sooritamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON 1. Rahuldada taotlus. 2. Anda Maksuja Tolliametile luba arestida R OÜ (registrikood …) tagastusnõue Eesti Vaba-riigi kasuks summas 3 250 (kolm tuhat kakssada viisküm-mend) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib maksuhaldur ja maksukohustuslane esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus (edaspidi LMTK) esitas 10. veebruaril 2012. a Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palub anda luba seada R OÜ tagastusnõudele arest Eesti Vabariigi kasuks ja keelata LMTK-l tagastusnõude täitmine summas 3250 eurot. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

Maksuhaldur kontrollib 9. novembri 2011. a korralduse nr 12.2-3/4562-1 alusel R OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil september 2011. a. R OÜ esitas 19. oktoobril 2011. a septembri 2011. a käibemaksudeklaratsiooni, milles deklareeris enammakstud käibemaksu summas 3260,30 eurot. R OÜ arvestas sisendkäibemaksu sõiduki … soetamiselt L OÜ-lt summas 3250 eurot. Sõiduki eest tasumine toimus sularahas. Hinnates kontrollimisel kogutud tõendeid, on maksuhaldur seisukohal, et R ei soetanud sõidukit L OÜ-lt. L OÜ on maksuhaldurile teadaolevalt tegelikku tegevust mitteomav äriühing: alates juunist 2011. a on äriühing vahetanud omanikku kahel ja juhatuse liikmeid kolmel korral ning ettevõte on deklareerinud käivet ainult 2011. a augustikuus. L OÜ nimel väljastatud arve ei vasta seaduse nõuetele ning ei ole teada, kes oli sõiduki müüja.

Maksumaksjal on kohustus tõendada, et tehingu teine pool oli sama, kes arvetel näidatud. Kuna R OÜ ei ole täiendavalt tõendanud, et kaup osteti L OÜ-lt, tuleb tehingupartneriks lugeda tundmatut kolmandat isikut, kelle suhtes ei saa eeldada, et tegemist on käibemaksukohustuslasega. Seega puudus R OÜ-l L OÜ arvel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna arvestamiseks.

2(3)

Kontrollimise ajal müüd juhatuse liige ja osanik K. F R OÜ osad J. Ple. Alates novembrist 2011. a on R OÜ-l uus registrijärgne aadress, millele edastatud kirjad tagastatakse hoiutähtaja möödumisel. R OÜ osakapitali suurus on 2500 eurot, äriühingul puuduvad kinnistud, sõidukid ja kontol raha. Kassaarvestuse järgi oli 30. septembril 2011. a kassas 17 eurot. Kontrollitaval perioodil toimusid tehingud valdavalt sularahas ning arvete tasumiseks andis äriühingule K. F sõnade kohaselt laenu tema ise, laenates raha oma tuttavatelt.

Maksuhaldur pikendas käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 34 lg 2 alusel tagastusnõude täitmise tähtaega seoses tagastusnõude kontrollimisega kuni 90 päevani, s.o 17. veebruarini 2012. a. Maksuhaldur koostas kontrollimise tulemusel 7. veebruaril 2012. a kontrollakti nr 12.2-3/4562-10, millele on maksukohustuslasel võimalik esitada vastuväiteid 20. veebruarini 2012. a, s.o pärast tagastusnõude täitmise pikendamise tähtaja saabumist. Kuna R OÜ ei ole L OÜ-ga tehinguid teinud ja puudus seaduslik alus sisendkäibemaksu deklareerimiseks summas 3250 eurot, on maksuhalduril alus arvata, et pärast tagastusnõude täitmist ja isikule rahalise nõude määramist võib nõude sundtäitmine muutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskendatuks või võimatuks.

MKS § 130 lg 1 p 6 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. Äriühingu varaks võivad olla ka rahalised nõuded kolmandate isikute, s.h riigi vastu. MKS § 34 lg 1 kohaselt saab enammakstud maksusumma tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele. Kuna R OÜ-l puudub vara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri tulevikus esitatava nõude rahuldamine, on tagastusnõude arestimine vajalik ja põhjendatud. Nõude arestimine piirab äriühingu õigusi vaid eeldatava maksusumma ulatuses.

Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui R OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 3250 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule. Maksuhaldur on tagatise esitamise võimalust selgitanud ka käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamise otsustes. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 284 lg 4 ls 1). Lihtmenetluse sätete, HKMS §-d 134-136, kohaselt tuleb menetlusosalist teavitada õigusest olla ära kuulatud. Menetlusosaliseks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse (HKMS § 264 lg 3 ls 2). MKS § 1361 ei nimeta menetlusosalisena isikut, kelle vara suhtes loa andmist taotletakse, samuti oleks isiku eelnev ärakuulamine vastuolus viidatud normi eesmärgiga sooritada täitmist tagavad toimingud enne rahalise nõude määramist ja vältida nõude sissenõudmise võimatuks muutumist. Eeltoodust tulenevalt ei kuula kohus loa andmisel ära isikut, kelle suhtes loa andmist taotletakse.

3(3) 3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib LMTK teha halduskohtule taotluse MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingute sooritamiseks loa saamiseks või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (MKS § 1361 lg 2).

4. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete õigsust eeldades põhjendatud ja tuleb rahuldada. Taotleja on piisavalt tõendanud, et ilmselt puudub alus R OÜ käibemaksu tagastusnõude täitmiseks, kuna tehingu tegemine L OÜ-ga ei ole tõendatud. Arvestades maksukohustuslase majanduslikku seisu ja varasemat käitumist, m.h esitatud taotluse asjaoludest nähtuvat (tundmatu isikuga tehtud tehingult sisendkäibemaksu arvestamine, äriühingu omanike ja juhatuse liikmete pidev muutumine, arveldamine sularahas) jagab kohus maksuhalduri kahtlust, et maksuotsuse koostamise ajaks ei pruugi maksukohustuslasel olla vara, mille arvelt maksuhalduri nõuet täita. LMTK on esitanud võimaliku rahalise nõude hinnangulise suuruse ja andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

5. Maksuhaldur taotleb luba seada R OÜ tagastusnõudele arest Eesti Vabariigi kasuks ja keelata maksuhalduril tagastusnõude täitmine summas 3250 eurot. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur taotleda loa andmist MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingute sooritamiseks või kohtutäituri poole pöördumiseks loa andmist, kui MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole võimalik või tulemuslik. MKS § 130 lg-s 1 ega täitemenetluse seadustikus ei ole täitetoiminguna ette nähtud tagastusnõude täitmise keelamist. Seetõttu tõlgendab kohus taotlust nii, et LMTK taotleb vaid tagastusnõude arestimist summas 3250 eurot.

6. KMS § 34 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva. Seega tuleb pärast nimetatud tähtaja möödumist tagastusnõue reeglina täita. Analoogselt ei ole maksuhalduril MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoiminguid üldjuhul lubatud sooritada enne maksuvõi vastutusotsuse koostamist. Erand on ettenähtud MKS §-s 1361 kohtu loal, milles sätestatud eeldusi on kohus eelnevalt kontrollinud. Kuna tagastusnõuet saab arestida nagu rahalist nõuet (MKS § 34 lg 1) ning rahalise nõude arestimine on MKS §-s 131 nimetatud täitetoiming, saab maksuhaldur taotleda ka MKS § 130 lg 1 p-s 6 nimetatud toiminguna tagastusnõude arestimist. Tagastusnõude arestimine on põhjendatud ega koorma liigselt maksukohustuslast, sest piirab isiku õigusi vaid võimaliku maksunõude ulatuses. Kohus möönab, et KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtaja eesmärk on kaitsta maksukohustuslast m.h täitevvõimu võimaliku haldussuutmatuse eest maksuotsuse tegemisel, kuid käesoleval juhul on täitetoimingu ennetavat sooritamist täiendavalt kontrollitud ka kohtu poolt. Analoogsetel asjaoludel kinnitas täitetoimingu sooritamise õiguspärasust ka Tallinna Ringkonnakohus 27. jaanuari 2012. a määruses nr 3-11-2098.

Villem Lapimaa