3-11-2283/94 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.veebruaril 2012.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-11-2283

Haldusasi

A.L.i kaebus SA „Erametsakeskus“ 10.05.2011.a. käskkirja nr 6-

1/11/10 p 1.4 osaliseks tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

6.02.2012.a.

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

kaebaja A.L., vastustaja SA „Erametsakeskus“ esindajad Tiina Mitt

ja Gunnar Reinapu

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult tea-

tavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 15.märtsil 2012.a. Samaks

kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle

koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apel-

latsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ring-

konnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja aru-

tamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

5.05.2010.a. esitas A.L. SA-le „Erametsakeskus“(EMK) taotluse Natura 2000 erametsamaa

toetuse(edaspidi „metsatoetus“) saamiseks oma Valga maakonnas Taheva vallas Tilga maaüksusel

asuvatele metsaaladele ajavahemiku 01.01.-31.12.2010.a. eest(tl 40-46).

10.05.2011.a. EMK käskkirja nr 6-1/11/10 „Natura 2000 erametsamaale toetuse taotluste

osaline rahuldamine“ punktis 1.4 rahuldati taotlus osaliselt, summas 190,62 eurot. Käskkirja lisa 4

kohaselt vähendati toetust pindalaerinevuste tõttu 4,46%, summas 32,98 eurot ja piiride märkimise

nõuete rikkumise tõttu 15%, 33,64 eurot. Põhjendustena märgiti metsaaladel nr 2 ja 1 paiknevate

objektide jagunemine ning viited õigusaktidele: metsaala nr 1-2 ja 2-2 osas Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse(ELÜPS) § 62 lg 2 p 1 - taotleja või taotlus ei vasta

vähemalt ühele toetuse saamise nõudele; põllumajandusministri 11.03.2010.a. määruse nr 26

„Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise täpsem kord“(edaspidi „Natura-määrus“, siin ja edaspidi 2010.a. taotluse

vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis) § 3 lg 2 - metsaala on väiksem kui 0,3 ha; Natura-

määruse § 3 lg 3 p 1- samale alale taotletakse toetust põllumajandusministri 8.03.2010.a. määruse

nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013“(edaspidi „PLK-määrus“) alusel; metsaala nr 2-3

osas ELÜPS § 62 lg 2 p 1 ja Natura-määruse § 3 lg 2(tl 26-27).

Vastavalt käskkirja lisa selgituse punktidele 3, 8 ja 12 loetakse Natura-määruse § 1 lg 2

kohaselt metsaalaks metsamaa või selle osa, sealhulgas kuni 4 m laiune tee, kraav ja tuletõkestus-

vöönd ning kuni 0,1 ha suurune lagendik, mis asub ühe katastriüksuse ja sihtkaitsevööndi või ühe

katastriüksuse, hoiuala ja piiranguvööndi piires. Metsamaa jagab erinevateks metsaaladeks teda lä-

biv üle 4 m laiune tee, kraav ja tuletõkestusvöönd, üle 0,1 ha suurune lagendik ning üle 4 m laiune

või üle 0,1 ha suurune muu ala, v.a elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa, mille kohta ei või

toetust taotleda. Metsaala numbrid on kaardil ette antud või nummerdatud taotleja poolt. Kui taot-

leja poolt taotlusele märgitud metsaala pindala suurus, millele sooviti toetust, erineb kohapealse

kontrolli käigus tuvastatud toetusõigusliku metsaala pindala suurusest, vähendatakse toetust EK

määruse nr 1975/2006 art 16 alusel. Kui kohapealse kontrolli käigus tuvastati piiride märkimise

nõuete rikkumine, vähendatakse toetuse summat 5-25% määruse § 7 lg 4 ja EK määruse

1975/2006 art 18 lg 2 alusel(tl 61).

15.08.2011.a. EMK vaideotsusega nr 6-5/10/106-6 jäeti rahuldamata A.L.i vaie käskkirja

tühistamiseks teda puudutavas osas ja toetuse väljamaksmiseks täies ulatuses. Vaideotsuse kohaselt

on EMK vaide esitaja 2010.a. toetustaotluse osas läbi viinud kolm kohapealset kontrollimist:

1)valimipõhine kohapealne kontroll 25.01.2011.a., mille teostasid kaks piirkondlikku kontrollispet-

sialisti; 2)kohapealse kontrolli kvaliteedi hindamine 25.01.2011.a.(kontrolli teostas samaaegselt

EMK kontrolliüksuse juht); 3)kohapealne täiendav kontroll 29.07.2011.a.(kontrolli juures viibisid

piirkondlik kontrollispetsialist, kontrolliüksuse juht ja vaide esitaja). EMK pole kohustatud tagama

taotleja juuresolekut, vastavalt EK määruse nr 1122/2009 artiklile 27 lg 1 võib kohapealsest kont-

rollist ette teatada, kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki. Kui taotlejal pole võimalik kohapealsest

kontrollist osa võtta, ei takista see kontrolli läbiviimist. Ka Natura-määruse §-st 6 lg 6 ei tulene, et

taotlejal on õigus või ta peab viibima kohapealse kontrollimise juures.

Vaide esitaja on taotlenud osale metsaalast ka PLK-toetust, kuid Natura-määruse § 3 lg 3 p

1 järgi ei või taotleda toetust metsaalale, millele taotletakse toetust PLK-määruse alusel. Võrreldes

metsaala ja PLK keskkonnaregistri kaarte, tuvastas EMK, et vaide esitaja on taotlenud osale

metsaalast ka PLK-toetust. Käskkirja lisa 4 kohaselt on kattuvus metsaala ja PLK osas

katastriüksuse 77901:004:0344 metsaalal 1-2 0,05 ha ja katastriüksuse 77901:004:0343 metsaalal

2-2 0,13 ha. A.L.il endal lasus kohustus välja selgitada, et kattuvusi poleks. PLK ja metsaala

kattuvat maa-ala 0,18 ha ei võeta arvesse toetuse vähendamisel pindala erinevuste tõttu, selles osas

maksti vaide esitajale PLK-toetust ja jäeti maksmata metsatoetus. Vaide esitaja taotles 2010.a.

PLK-toetust alale, mis asus metsaala sees ja poolitas selle, jagades metsaala kaheks, millest üks on

väiksem kui 0,3 ha(katastriüksusel 77901:004:0343 metsaala 2-3)(tl 80). Natura-määruse § 3 lg 2

kohaselt võib aga toetust taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse metsaala kohta. Vaide esitaja väide, et

tema taotluse õigsuse eest ei vastuta, sest EMK-s kästi taotlus nii koostada, pole asjakohane, kuna

taotlejal lasub vastutus andmete õigsuse eest. Seega vähenes A.L.i metsatoetuse summa kattuva ala

võrra ning selle ala võrra, mis jäi alla 0,3 ha.

Metsaala tähistamise nõuded tulenevad Natura-määruse §-st 3 lg 3-5. Kui metsaala käänu-

punktidel puudub vajalik märgistus ja metsaala piiri pole võimalik visuaalselt tuvastada, hinnatakse

rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust EMK protseduuri lisas 13 näidatud maatriksi alusel. Hinna-

tava nõude rikkumisega kaasneb taotlejale toetussumma vähendamine määratud protsendi võrra.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub tühistada vaidlustatud käskkirja p 1.4 osas, millega jäeti talle arvestamata

maksimaalses ulatuses toetust. Toetust sai kaebaja 190,62 eurot, kuid pidanuks saama umbes 62

eurot rohkem. Lahkheli vastustajaga tekkis poolloodusliku ala ja metsaala väidetavas kattuvuses.

Maa-ameti poolt 5.10.2011.a. teostatud mõõtmisel sellist kattuvust ei leitud. Kaebaja maadel on

kokku kolm metsaala, mitte neli, nagu väidab vastustaja – üks katastriüksusel nr 77901:004:0344

ja kaks katastriüksusel nr 77901:004:0343 nr 43. Väär on vastustaja väide, et katastriüksusel nr

77901: 004:0343 jagab poollooduslik ala metsaala kaheks. Maa-ameti koostatud kaardilt on näha,

et poollooduslik ala ei jaga katastriüksusel 77901:004:0343 väiksemat metsaala kaheks(tl 120).

Kaebaja maid kohapeal üle ei mõõdetud, vastustaja lähtus kontrollimisel katastriplaanist,

piiriprotokollist ja Natura 2000 metsaala kaardist. Keskkonnaministeeriumi 30.09.2011.a. kiri

selgitab, et kohapealse kontrolli käigus tuleb mõõta alad looduses üle, katastrikaardile võib toetuda

ainult siis, kui ei teata piire(tl 47). Kaebaja metsaalade piirid olid märgistatud, käänupunkt

(metsaala lõppemise tähistus) oli puudel olemas ja piir sihiga tähistatud. 29.07.2011.a. kontroll-

aruande lisast 1 nähtub aga, et kontrolli teostamisel võeti aluseks katastrikaart ja keskkonnaregistri

Natuura 2000 metsaala kaart, millega rikuti kontrollimise eeskirju. Kontrollaruandes puudub märge

metsaala kattuvuse kohta poolloodusliku alaga 0,05 ha ulatuses, mis loeti rikkumiseks vigasele

katastrikaardile tuginedes. Maa-ameti 26.10.2011.a. kirjast nähtuvalt erineb Tilga katastriüksuse

asukoht maastikul asukohast kaardil kuni 30 m ning katastrikaardil on maa-ala 0,1 ha väiksem ehk

piiripunktist 16-17 5,73 m lühem, sellest ka väidetav rikkumine 0,05 ha(tl 115-117). Mõõdistus-

firma väitel pole looduses võimalik midagi 0,05 ha täpsusega tuvastada. Pindala erinevuse tõttu

saab toetust vähendada üksnes siis, kui erinevus taotluses märgitust selgub toetuskõlbliku metsaala

kohapeal ülemõõtmisel.

Kaevatud käskkirjas ja vaideotsuses toetutakse 25.01.2011.a. kontrollaktile, mille tühistas

29.07.2011.a. kontrollaruanne. Viimases väidetakse, et ei leitud katastriüksuse piire tähistavaid

ristikive. Tegelikult oli tähistus punktis 13 olemas, kivi oli lihtsalt maa sees, kuid seda ei saa veaks

lugeda. Et punktis 13 oli ristikivi olemas, tõendab Maa-ameti kaart, mis oli kaasas 26.10.2011.a.

kirjaga. Punktis 12 oli kupits, millel ei pea lisatähistust olema, piirikivi seal polnud ega pidanudki

olema. Katastrikaardi järgi pidi seal olema kivi, kuid tegemist on katastrikaardi veaga, Maa-ameti

väitel puudub ka varasematel kaartidel selles kohas piiritähisena ristikivi. Erinevalt esimesest kont-

rollaktist tunnistatakse 29.07.2011.a. aruandes, et piir on visuaalselt tuvastatav, kuna tegemist on

noorendikuga kolmelt poolt ümbritsetud vana metsaga, neljas külg on poollooduslik ala.

Teist kontrollakti on võltsitud - lahtri nr 14 oleks pidanud täitma kaebaja, kuid temal seda

teha ei lubatud, peale kaebaja poolt akti allkirjastamist on sinna aga ilmunud lisaks esimesele

lausele lause, mis on vale ja pole kirjutatud kaebaja poolt. Allkirjastamise ajal oli lahter nr 16 tühi

ja lahter 11 poolenisti täidetud. Lisatud on katastriüksusel nr 77901:004:0344 väidetav käänu-

punktitähise puudumine(metsaala nr 1 puudub üks käänupunkt looduses(16 ja 17 katastritähiste

vahel) ja ca 20 m piiri pole looduses tähistatud(pole üheselt arusaadav)) - mis on vale, kuna

tähistus on puudel, pleekinud küll, kuid nähtav. Lahter 12 on millegipärast täitmata. Aladelt lah-

kudes taheti kaebajalt allkirja, et ta nõustub puuduste hilisema kirjapanekuga, kuid kaebaja

keeldus, sest kõik nõuded olid täidetud.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud käskkirjas ja vaide-

otsuses toodule järgmised põhjendused. Kaebaja on esitanud PRIA-le alates 2008.a. igal aastal

Natura 2000 PLK hooldamise toetuse taotlusi. Nii metsatoetust kui ka PLK-toetust reguleerivate

õigusaktide kohaselt ei või Natura 2000 alal maksta toetust samaaegselt nii PLK-le kui ka metsa-

alale. Tegemist on eri õigusaktidega ja erinevate nõuetega taotlejale nii toetuse taotlemisel kui ka

toetuse saamisel, samuti on toetuse summad(määrad) erinevad. Kaebaja 2010.a. taotlusvooru PLK-

toetuse taotlus on PRIAs registreeritud 17.05.2010.a. ning selles olevale kaardile on kaebaja oma-

käeliselt kirjutanud ja allkirjastanud kinnituse: „Kaardil olevate piiride eest vastutan ise.“ Nagu

kaardilt näha, lõikab PLK taotletav ala parempoolse katastripiiri läbi(PLK massiiv nr 6433864922

014) ning poolitab PLK alade vahel olevaid metsaalasid(tl 182-185). PLK toetuse menetlemisel

PRIA või Keskkonnaameti poolt maa-alade kattuvust ei kontrollita, sest see toetus makstakse aja-

liselt varem välja, toetuseaasta lõpus ehk detsembris 2010.a., metsatoetus aga toetuse aastale järg-

neva aasta mais-juunis, seega pidi toetuskõlblike alade kattuvust kontrollima EMK. Keskkonna-

ameti arvamus ei oma asjas tähendust - kaebajal endal lasub vastutus andmete õigsuse eest. Nii

PLK-toetuse kui metsatoetuse taotlustel kinnitab kaebaja oma allkirjaga taotlustes esitatud andmete

õigsust. Keskkonnaametil puudub õigus otsustada PLK ja Natura-metsa kattuvuste üle - tema pä-

devuses on ainult PLK kaardi koostamine. Kattuvuste väljaselgitamine kuulub EMK pädevusse.

Selleks edastab Keskkonnaamet vastustajale peale Natura 2000 PLK-toetuse taotluste esitamist

andmed toetuse taotlemise kohta(kaardimaterjali), mille alusel EMK selgitab välja kattuvused, sest

EK määruste kohaselt on topeltrahastamine keelatud.

Alates 5.01.2011.a. pakkus vastustaja kaebajale kohapealse kontrolli läbiviimiseks(ees-

märgiga tuvastada, kas metsaala, millele toetust taotleti, vastab õigusaktides sätestatud nõuetele)

korduvalt erinevaid aegu, millest kaebaja, kes oma sõnul soovis kontrollimise juures viibida, keel-

dus iga kord põhjusel, et oma tervisliku seisundi tõttu ei saa ta paksus lumes jalgsi kohale tulla ja

nõudis, et vastustaja transpordiks ta kohale. EMK pole kohustatud tagama taotleja kohalolekut

metsaalal, vaid üksnes teavitama teda kontrollist, EK määruse nr 1122/2009 art 27 lg 1 järgi ei pea

taotlejat isegi teavitama. Seepärast viidi kaebaja metsaaladel 25.01.2011.a. läbi valimipõhine koha-

pealne kontroll ilma tema osavõtuta; samas teostati ka selle kontrolli kvaliteedi hindamist. 25.01.

2011.a. kontrolli tulemused on üle kontrollitud kahel korral: kvaliteedikontrollis ja 29.07.2011.a.

kohapealsel kontrollil. Viimasel tuvastati metsaalal küll lisamärgistusi, mis olid sinna aga paigal-

datud hiljem, sest õigusaktide kohaselt peab piir olema looduses visuaalselt tuvastatav ka suure lu-

mega ja olenemata aastaajast.

Metsaala tähistamise nõuded tulenevad Natura-määruse §-st 3 lg 3-5(õige: lg 2-6): Toetust

võib taotleda metsaala kohta, kui taotleja tagab, et metsaala piiripunktid on tähistatud kohapeal

visuaalselt tuvastatavate piirimärkidega(lg 2). Piirimärk paigaldatakse piiri käänupunkti ning piiri-

lõigu alg- ja lõpp-punkti, arvestades katastriplaanil olevate piirimärkide asukohtadega. Kui metsa-

ala piir on ebakorrapärane või piirilõiku ei saa üheselt tuvastada, tähistatakse piir kogu ulatuses.

Metsaalal asuva sellise ala piir, mille kohta ei või toetust taotleda, peab olema tähistatud või peab

seda olema võimalik üheselt tuvastada. Piirimärk paigaldatakse selliselt, et piiri kulgemine maas-

tikul oleks üheselt arusaadav(lg 6).“

Kui metsaala käänupunktidel puudub vajalik märgistus ja metsaala piiri pole võimalik

visuaalselt tuvastada, hinnatakse rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust EMK protseduuri lisa 13

näidatud maatriksi alusel(tl 78 pöördel-79). Rikkumisega kaasneb toetussumma vähendamine mää-

ratud protsendi võrra vastavalt Natura-määruse §-le 7 lg 4 ja EK 7.12.2006.a. määrusele(EÜ) nr

1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse(EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud

eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse

kohta 1975/2006, art 18 lg 2. Katastriüksuse 77901:004:0344 metsaalal 1-1 selgus 25.01.2011.a.

kohapealsel kontrollil, et katastri piirimärkide 16-17 vahel olev käänupunkt puudus ja metsaala piir

polnud looduses üheselt tuvastatav 7% ulatuses metsaala ümbermõõdust. 29.07.2011.a. kontrollil

saadi sama tulemus.

Katastriüksuse 77901:004:0343 metsaala 2-1 ülevaatusel jaanuaris puudus tähistus piiri-

punktis 14 ning 13-14 piiritähise vahel olev piir polnud looduses visuaalselt tuvastatav. Nõue-

tekohane käänupunkti tähistus puudus(13.1). Teisel kontrollil juulis leiti üles piirikivi piiripunktis

14, muld värskelt ära kraabitud; siin oli ka juures lisatähistus - ca 1,3 m puutokk ja valge nööriga

kinnitatud punane tähis, mida esimese kontrolli ajal polnud. Kuna piirikivi leiti ja see asus met-

saalale suhteliselt lähedal(5 m kaugusel), oleks võinud seda tähistusena arvestada, kuid kuna see

kahe kontrolli lõpptulemust ei muutnud ja selgelt oli tuvastatav, et lisatähistus oli alles hiljuti pai-

galdatud, siis kontrolli tulemused jäid samaks. Juulikuist kontrolli alustati katastripunktide 12 ja 15

vahelisest piirilõigust. Selgus, et PLK poolitas metsaala, millest ühe suurus oli alla 0,3 ha ega

olnud seetõttu abikõlblik. Samale tulemusele jõuti ka jaanuarikuises kontrollis. PLK-ga kattuval

alal ei kasvanud metsa, vaid oli niidetud heinamaa ning taotleja oli välikontrollis nõus, et üks

jagunenud ala jääb alla 0,3 ha, et on heinamaa ja et vahe kahe metsaala vahel on üle 4 m.

Katastriüksuse 77901:004:0343 metsaala kontrollimisel jaanuaris olid piirikivid nr 12 ja 13

puudu ning piirimärkide 12-13 ja 12-15 vaheline piir polnud looduses üheselt tuvastatav; vaide-

otsuse lisas kontrolliaruandele lisatud kaardil on katastri piirimärk 12 märgitud eksikombel numbri

14 all(tl 80). Neid kahte piirikivi ei leitud ka juulikuisel kontrollil. Katastri piirimärgi nr 12

ligiduses(ca 50 m teise katastriüksuse sisse) leiti nii esimesel kui teisel kontrollil tähistus(puutokk

ca 1,7 m, vana värvi paistis all). Teisel kontrollil tuvastati, et sinna tähistuse juurde tokile oli

seotud ka uus punane lint, mida talvel polnud. Seda tähistust aga ei arvestatud kummalgi kontrollil,

kuna nihe oli suur ja see märk võis olla hoopis naaberkatastriüksuse tähistus (naaberkinnistu

piiripunktini ca 13 m). Kaebaja nõustus kohapeal, et piirikive ei leitud - ei tuvastatud, teatas et

enne pidid need olemas olema. Esimene kontroll viidi läbi 25.01.2011.a. sügava lumega(kohati

lume paksus 1 m), siis polnud PLK ja metsaala vaheline piirimärk(12.1) tuvastatav ehk käänu-

punkt(metsaala lõppemise punkt) oli puudu. Metsaala tegelik asukoht oli nihkes ka katastrikaardil.

Tähiste puudumise tõttu viidi talvel mõõdistamine läbi keskkonnaregistri kaardikihi alusel ja selle

põhjal hinnati ka muid Natura-määruses sätestatud nõudeid(metsa mõiste, metsaseaduse ja loodus-

kaitseseaduse nõuded jms). 29.07.2011.a. tuvastati PLK ja metsaala vahelises käänupunktis

(piirijoonel 12 ja 15 vahel) puutokk punase lindiga(ca 1,5 m), mis oli nihkes katastrikaardi piirist

sissepoole ca 10 m. Kuna juulikuus polnud võimalik tuvastada, kas see oli ka talvel olemas või

paigaldati alles peale esimest kontrolli, otsustati teha erand ja tähistust siiski arvestada. Nimetatud

puutokk ja ka kõik eelpoolnimetatud tokid olid otsast värskelt raiutud, arvatavasti mõned nädalad

tagasi, kuid kindlasti mitte jaanuaris 2011.a. Kui kaebajalt küsiti, kas ta paigaldas uued tähised, siis

ta ei kinnitanud ega eitanud seda, vaid teatas, et võib-olla on uuendatud, kuid tema ei tea, kes seda

tegi. Kõik leitud uued piiritähistused olid sarnased: punane lint kinnitatud peene nööriga ümber

puu. Kuna teisel kontrollil leiti tähistus 12.1, millest oli lähtunud Keskkonnaamet PLK piiride

mõõdistamisel ning samuti kinnitas piiride kulgemist kaebaja, otsustati lugeda piirimärkide 12-13

ja 12-15 vaheline piir tuvastatuks põhjusel, et seda sai looduses tuvastada noorendiku, kunagise

uuendusraie piiri ja vana metsa piiri järgi. Taotleja metsaalal kasvas noorendik. Teise kontrolli

käigus leiti, et piiri on võimalik tuvastada loodusliku piiri kaudu, mis vähendas küll rikkumise suu-

rust, kuid kuna piirikive(katastriseaduses sätestatud piiritähiseid) siiski polnud, ei mõjutanud see

toetuse vähendamise osakaalu(%) - metsaala piir polnud tähistatud ja puudusid kaks katastri-

piirimärki(kaks piirikivi).

Pindala erinevus tulenes metsaalade jagunemisest PLK toetusõiguslike aladega kattuvuse

tõttu, mis lõikas metsaalad väiksemaks ja vähendas sellega toetusõigusliku ala pinda. Kohapealne

kontroll viiakse läbi kohapeal ehk looduses, läbiviimise nõuded on sätestatud EK määrustes(EK

määrus 1975/2006, 1122/2009) ja Natura-määruses, samuti on Euroopa Komisjoni poolt esitatud

erinevad detailsed suunised, mis on EMK-le kohustuslikud. Kui metsaala piire on võimalik loo-

duses tuvastada - piirimärgid on paigaldatud vastavalt maakatastriseadusele ja piir tähistatud

vastavalt Natura-määrusele -, siis määratakse pindala selle järgi. Kui piire pole võimalik tuvastada,

määratakse pindala keskkonnaregistri kaardi alusel, mis omakorda põhineb maakatastriplaanile.

Kaebaja esitatud Maa-ameti kiri, kus märgitakse katastrikaardi ja looduses oleva pindala erinevust,

ainult kinnitab vastustaja kontrollitulemuste õigsust, sest pindalaerinevus ongi tulenenud katastri-

kaardi erinevustest. EMK-l puudub pädevus muuta katastripiire - EMK saab piiride määramisel

lähtuda vaid katastri piirimärkidest looduses. Kuna metsaalal osaliselt piirimärke ei leitud ja ka

omanik ei osanud kohapeal piiripunkte ette näidata, määrati metsaala pindala kindlaks keskkonna-

registri toetusõigusliku kaardi alusel.

Käskkirja lisas on põhjendatud, miks kaebaja taotlus on rahuldatud niisuguses ulatuses.

Kaebaja pole suutnud endale selgeks teha, kus looduses või kaardil asuvad metsaalad millele ta on

toetust taotlenud ja kus asuvad PLK alad, millele ta on samuti toetust taotlenud ning kust jookseb

toetusõigusliku ala piir. Ka Maa-amet ei tuvastanud piiripunktides 12 ja 13 piirikive. Nr 12 juures

leidis ta suure kupitsa(siinkohal ei tähenda see puuposti, vaid kohalikust mullast hunnikusse aetud

mullakuhjatist, mis tähistab piiripunkti), mille asukoht aga erineb nähtuvalt Maa-ameti kirjale

lisatud kaardist(77901:004:0343) ja kirja punktist 1.8 katastriplaanil märgitud asukohast 50,55 m

võrra. Asjaolu, et Maa-amet tuvastas, et piirimärk on märgitud vastuoluliselt, võrreldes 1929.a.

kaardiga, ei oma vastustaja jaoks tähtsust ega muuda käskkirja ja kohapealse kontrolli tulemusi.

Piirimärgi nr 13(vana ristikivi) leidis Maa-amet üles, kuid katastriplaaniga võrreldes ca 50 m erine-

vas asukohas(vt kirja lisa 1 katastriüksuse 77901:004:0343 piiri). Seega vastustaja ei saanud ega

pidanudki seda leidma. Oluline on ka märkida, et Maa-ameti kontrollmõõdistamine ja kameraalne

analüüs on läbi viidud 28.09.2011.a., s.o. ca 9 kuud hiljem kui teostas kontrolli EMK. Pealegi pole

Maa-ameti kirjast nähtuvalt seal esitatud seisukohad veel lõplikud, sest katastrimõõdistamine pole

lõpule viidud. Kirja viimases lõigus soovitatakse kaebajal OÜ-lt "Elker RMT" tellitud katast-

rimõõdistamine lõpuni viia ja koostöös piirinaabritega taastada maastikul puuduolevad piirimärgid.

Maa-ameti kirjas viidatakse maakatastriseaduse §-dele 8 lg 5 ja 10 lg 1, mille kohaselt vastutab

katastripidaja kande vastavuse eest ning katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride asukohta

tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Seega polnud EMK-l põhjust kohapealse

kontrolli teostamise ajal kahelda Tilga maaüksuse osas katastriplaanis ja selle piiriprotokollis

märgitus(tl 196-197). Nimetatud kaartide alusel on Maa-amet koostanud keskkonnaregistri ehk

toetusõiguslike alade kaarti. Kui aga tegemist on piirinihetega ja piirimärgid pole nende asukohas

leitavad, siis on EMK tuginenud taotleja enda poolt näidatule. Kaebaja väidab, et piirimärgid olid

olemas, kuid kohapealses kontrollis juulis ei suutnud ta leida ega kontrollijale näidata piirikive ja

piiripunkte, mida ta on ka ise oma kaebuses tunnistanud. Tulenevalt Natura-määruse §-st 3 lg 5-7

peavad piirid olema looduses visuaalselt tuvastatavad; isegi kui piirimärke pole, oleks kaebaja

pidanud vastavalt Natura-määrusele märgistama metsaalad.

Kaebaja maaüksus on mõõdistatud aerofotogeodeetilise mõõdistamise teel, s.o. piiride

märkimiseks loodusesse võeti aerofotoplaanilt piirijoonte pikkused ning piiripunktide sidemed

aerofotoplaanil olevate ja looduses tunnetatavate objektidega; mõõdistatud on ainult joonepikku-

sed, katastriüksuse sisenurgad on mõõtmata, pindalad on määratud aluskaardilt planimeetriga või

palletiga ja on ligilähedased. Seega on maa-ala pindala ainult ligilähedane tegelikkusele ning kae-

bajal pole sisuliselt võimalik vaielda pindalade üle, sest EMK kasutab kontrollil spetsiaalset mõõt-

misvahendit(GPS PROMARK 3, kasutab RTK reaalaja parandit, mis tagab looduses mõõtmistule-

mused ca 2 m täpsusega), võttes aluseks keskkonnaregistri kaardikihi, mis on täpsem kui Tilga

maaüksuse plaan. Igal kohapealsel kontrollil rakendatakse vastavalt Natura-määruse §-le 6 lg 3

metsaala pindala mõõtmisel EK määruse nr 1975/2006 art-s 15 p 2 sätestatud kahekordset mõõt-

mishälvet. Seega on ka mõõtmise täpsusaste rangelt EMK-le ette kirjutatud, et vältida toetuste

topeltmaksmist.

Kaebaja on korduvalt(vt EMK kontrolliaruanne 29.07.2011.a.) looduses oma katastriüksuse

ja metsaala piiri märgistust muutnud. Oma 11.11.2011.a. kaebuse täienduses kirjutab ta:

„Mõõdistusfirma tuleku ajaks kõrvaldas vend kõik piiritähised, mida vähegi oli võimalik kõrval-

dada, et näha kuhu nemad piiritähise soovitaksid panna, kuna teenus oli tasuline.“ Natura-

määruse kohaselt aga pidi olema metsaala piiri visuaalse tuvastamise nõue täidetud toetuseaasta

osas ehk ajavahemikus 1.01.-31.12.2010.a. Piirimärkide rikkumine, hävitamine ja omavoliline

teisaldamine on karistusseadustiku § 371 järgi väärtegu. Maaomanikul lasub kohustus vastutada

piirimärgi alalhoiu eest vastavalt AS-le §-le 128 lg. Selline ebaseaduslik tegevus võis, aga ei

pruukinud, mõjutada Maa-ameti kontrollmõõdistamise tulemusi.

Kaebaja süüdistused 29.07.2011.a. kontrolliaruande võltsimise kohta tuleb jätta tähele-

panuta, sest vaidlustatud käskkirjas on tuginetud 25.01.2011.a. kontrolli andmetele ning politsei

uurimise tulemusena leiti, et võltsimist pole toimunud ega alustatud kriminaalmenetlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise alused ja korra, neid

rakendavad asutused ning täiendavate otsetoetuste saamise nõuded ja korra sätestab 1.01.2010.a.

jõustunud ELÜPS, mille §-d 57 lg 5; 58 lg 5; 59 lg 5; 60 lg 4 volitavad põllumajandusministrit

kehtestama määrus(t)ega maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused, toetuse taotluse

hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise täpsema korra ning täpsemad nõuded taotleja, kavan-

datava tegevuse ja taotluse kohta, aga samuti taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks

tunnistamise korra. Selle seaduse ning Euroopa Komisjoni määruse(EÜ) nr 1975/2006 ja Euroopa

Nõukogu määruse(EÜ) nr 1698/2005 alusel 11.03.2010.a. vastu võetud(jõustunud 22.03.2010.a.)

Natura-määruse § 3 lg 1 ja 2 kohaselt võib toetust taotleda erametsaomanik enda omandis oleva

metsaalana keskkonnaregistrisse kantud vähemalt 0,30 ha suuruse metsaala kohta, mis asub loo-

duskaitseseaduse § 91 lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud "Natura 2000 võrgustiku alade –

linnualade ja loodusalade nimekirja" kantud Natura 2000 alal ning vastab metsaseaduse § 3 lg 2

punktis 1 sätestatud maakatastrisse kandmise nõudele või punktis 2 sätestatud puittaimede kõrguse

ja puuvõrade liituse nõudele. Kui EMK teeb kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et metsaala

tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, otsustab ta taotletud

toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16 kohaselt(Natura-määruse § 7

lg 1).

Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja 2010.a. PLK-toetuse ja metsatoetuse taotlustes esitatud

andmetest lähtudes kattuvad mõningal määral tema katastriüksustel poollooduslik ala ja metsaala,

kas kaebaja maadel on kokku kolm või neli metsaala ning kas kõik need metsaalad olid nõuete-

kohaselt tähistatud 25.01.2011.a., kui vastustaja teostas kohapealset kontrolli. Vastustaja on kaeba-

jale vaidemenetluses üksikasjalikult selgitanud, mis põhjustel ja millisel õiguslikul alusel tema

toetustaotlust täies ulatuses ei rahuldatud.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning

kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arves-

tamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda

põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega

nõustumisele. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et osa maa eest, millele kaebaja taotles metsa-

toetust, oli ta juba saanud PRIA-lt PLK-toetust, mistõttu need maatükid tuleb metsaalade hulgast

välja arvata. Kohus nõustub käskkirjas, selle lisas ja vaideotsuses nimetatud seisukoha kin-

nitamiseks esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Asjaõigusseaduse § 128 lg 2

kohaselt peab kinnisasja omanik tagama piirimärgistuse säilimise. Tulenevalt Natura-määruse §-st

3 lg 5(taotleja tagab, et metsaala piiripunktid on tähistatud kohapeal visuaalselt tuvastatavate

piirimärkidega) ja §-st 6 lg 6(kui taotleja või tema esindaja viibib kohapealse kontrolli tegemise

juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette metsaala

piirimärgid või piiri) vastutab metsaalade märgistamise eest toetuse taotleja. Kaebaja on nii

metsatoetuse taotluses kui ka PLK-toetuse taotluses oma allkirjaga kinnitanud, et vastutab esitatud

andmete õigsuse eest(tl 40-46, 182-185). Neid andmeid 25.01.2011.a. kohapeal kontrollides

tuvastas vastustaja kaebaja taotlustes esitatud PLK-alade ja metsaalade osalist kattumist ning kuna

kaebaja oli PLK-toetuse juba kätte saanud, siis polnud tal õigust samade alade eest enam

metsatoetust saada. Samuti selgus, et üks niisugune kattuvusega maatükk katastriüksusel 77901:

004:0343, mille eest kaebaja sai PLK-toetust, lõikas kaheks kaebaja metsatoetustaotluse kaardil

ühe maa-alana näidatud metsaala, mille kahest tükist üks osutus väiksemaks kui 0,3 ha(metsaala 2-

3) ega olnud seega toetuskõlblik(tl 13-14, 80, 190).

Ekslik on kaebaja arvamus, et 29.07.2011.a. kontrollaruanne tühistas 25.01.2011.a. kont-

rollaruande. Kuivõrd vaidlustatud käskkiri koostati 25.01.2011.a. kontrolli tulemuste põhjal, siis

pole oluline, kas ja millised katastripiiride ja metsaalade piiride tähised leiti samade maatükkide

kontrollimisel 29.07.2011.a. Muidugi oli suvisel ajal kergem maas asuvaid piirikive leida ja kae-

bajal mugavam kohale minna kui talvel paksu lumega, kuid arvestades asjaolu, et toetatav periood

kestis 1.01.-31.12.2010.a., pidigi vastustaja kontrollimise teostama vahetult peale selle perioodi

lõppu, mitte 7 kuud hiljem, mis kõnealustel aladel võisid olla toimunud juba olulised muutused

võrreldes toetatava perioodiga. Ent ka juulikuus kontrollimisel tuvastati samad toetuse vähen-

damise alused, mis jaanuaris - pindala erinevused ja metsaalade piiride tähistuse osaline puudu-

mine. Pindalade erinevused ja mõnede piiritähiste mitteleidmine oli osaliselt kindlasti põhjustatud

ka sellest, et - nagu tuvastati Maa-ameti poolt 5.10.2011.a. läbi viidud kontrollmõõdistamisel -

erines katastriüksuse 77901:004:0343 asukoht maastikul katastriüksuse asukohast katastrikaardil

kuni 30 m(tl 115-120). Alusetu on kaebaja nõudmine, et vastustaja oleks ise pidanud katastri-

üksused mõõdistama ja koostama tegelikkusele vastava katastrikaardi. Kohus nõustub vastustajaga,

et viimasel polnud mingit põhjust kahtlustada, et katastrikaart ei vasta tegelikkusele. Et maatüki

asukoht kaardil vastaks selle tegelikule asukohale looduses, peab tagama maaomanik.

Kaebaja väited 29.07.2011.a. kontrolliaruande võltsimise kohta jätab kohus tähelepanuta,

nõustudes Lõuna Prefektuuri 12.10.2011.a. teatises kriminaalmenetluse algatamisest keeldumise

kohta toodud seisukohaga, et väidetavad võltsimised ei mõjuta kuidagi kontrolliaruande, vaidlus-

tatud käskkirja ja vaideotsuse tulemusi ega muuda kehtetuks ühtegi EMK poolt tehtud toimingut(tl

91-92).

Eeltoodust nähtuvalt on kaevatud käskkiri vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud,

mistõttu selle osaliseks tühistamiseks puudub alus.

Kohtunik: D.Maastik