3-12-260/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-260 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa saamiseks J.J.i ja A.M.i vara suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Maksuja Tolliamet; Isikud, kelle suhtes loa andmist taotletakse – J.J. ja A.M. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus osaliselt.

2. Anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu) A.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) nimele

1.1 kinnistusraamatusse kantud kinnistule, registriosa nr xxxxxxxxx, Harjumaa, xxxxxxxx, hüpoteegi seadmist summas 88 123,97 (kaheksakümmend kaheksa tuhat ükssada kakskümmend kolm eurot ja 97 senti) eurot;

1.2 liiklusregistris registreeritud sõidukitele Toyota Yaris registreerimismärgiga xxxxxx ja Honda VT 750CDA registreerimismärgiga xxxx käsutamise keelumärke seadmist.

3. Jätta taotlus A. J. nimele kinnistusraamatusse kantud vara osas rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib maksuhaldur ja maksukohustuslane esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (edaspidi PMTK) esitas 7. veebruaril 2012. a Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palub anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu) hüpoteegi seadmist summas 88 123,97 eurot A.M. nimele kinnistusraamatusse kantud kinnistule, registriosa nr xxxxxx, Harjumaa, xxxxxxxxx; käsutamise keelumärke kandmist A. J. nimele kinnistusraamatusse kantud xxxxxx mõttelisele osale kinnistust ja reaalosa eluruumile nr 13, registriosa nr xxxxxxxxx, Tallinna linn, xxxxxxxxxx; ning käsutamise keelumärke seadmist A.M.

2(4) nimele registreeritud sõidukitele Toyota Yaris registreerimismärgiga xxxxxx ja Honda VT 750CDA registreerimismärgiga xxxx. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

Maksuhaldur kontrollis 8. oktoobri 2009. a korralduse nr 12.2-3/8184-1 alusel OÜ Tehnoliin (registrikood 11385144) käibeja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust maksustamisperioodil jaanuar kuni august 2008. a. Kontrollimisel selgus, et OÜ Tehnoliin deklareeris OÜ Nelisoc, OÜ Laitekar ja OÜ Italchif poolt väljastatud arvete alusel jaanuarikuni augustikuu 2008. a käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu kokku summas 232 942 krooni ning on lugenud ettevõtlusega seotud kuluks nimetatud äriühingutele tehtud väljamaksed summas 1 348 976 krooni. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Tehnoliin ja viidatud äriühingute vahel tehingute toimumine ei ole tõendatud, kuna äriühingute kohta kogutud andmed viitavad „variühingute“ tunnustele: äriühingud ei ole äriregistris registreeritud aadressil kättesaadavad, nad ei ole alates 2006. a esitanud majandusaasta aruandeid, pangakontole laekunud raha võetakse kohe sularahas välja ning pangakontolt ei nähtu majandustegevuse toimumisele viitavaid kulusid. Maksumenetluses kogutud andmete põhjal ei oma OÜ Nelisoc tööjõudu; ehitustööde päevik ei kinnita OÜ Nelisoc töötajate viibimist OÜ Tehnoliin objektil; OÜ Nelisoc aktide kohaselt osutas ettevõte OÜ-le Tehnoliin prügi äraveo teenust, kuid OÜ Tehnoliin juhatuse liikme J.J.i kinnituse kohaselt tegelesid nad pürgi äravedamisega ise; ning OÜ Nelisoc ehitustööde akti kohaselt andsid nad objekti üle 10. jaanuaril 2008. a, kuid tööde tellija selgituste kohaselt lõpetati objektil tööd juba 2007. aastal. OÜ Laitekar töötajad eitavad OÜ Tehnoliin objektil töötamist; äriühingu juhatuse liige kinnitas enda kasutamist variisikuna; ning hinnapakkumise kohaselt osutas OÜ Laitekar paigaldustöö teenuseid, kuid OÜ Tehnoliin juhatuse liikme J.J.i seletuste kohaselt tegeles paigaldusega OÜ Tehnoliin ise. OÜ-l Italchif puudub tööjõud; juhatuse liikme selgituste kohaselt tegeles teenuste osutamisega M. R., kellele ei ole äriühing väljamakseid deklareerinud; ning OÜ Italchif deklareeris 2008. a augustikuu käivet väiksemas summas kui oli OÜ-le Tehnoliin väljastatud arve.

Eeltoodud andmete alusel tuvastas maksuhaldur, et OÜ-l Tehnoliin puudus alus käibemaksu mahaarvamiseks summas 232 942 krooni ning OÜ Tehnoliin on jätnud ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 1 348 976 krooni deklareerimata ja tasumata tulumaksu summas 358 588 krooni. Nimetatud asjaoludel maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehingud saavad oma olemuselt olla ainult tahtlikud. 2. novembri 2010. a maksuotsusega nr 12.2-3/8184-20 määrati OÜ-le Tehnoliin tasumiseks 591 530 krooni ning hoiatati, et maksusumma mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmine. Kuna OÜ Tehnoliin ei ole maksuvõlga tähtaegselt tasunud, andis maksuhaldur 28. veebruaril 2011. a krediidiasutustele korraldused OÜ Tehnoliin pangakontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks maksuhaldurile. Maksuhalduri andmetel puudub OÜ Tehnoliin kontodel maksuotsuse täitmiseks piisav rahasumma, samuti puudub ettevõttel kinnisavara. Liiklusregistri kohaselt kuulub OÜ-le Tehnoliin kaks sõidukit, mille koguväärtus on kuni 5900 eurot ja millele on maksuhaldur seadnud käsutamise keelumärked. Kuna sõidukitel puuduvad kindlustuspoliisid, on alus arvata, et sõidukid võivad olla kasutamiskõlbmatud. Seega on äriühingu vara arvelt maksuvõla sissenõudmine võimatu.

MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi ehk ei ole taganud maksuseadustest tulenevate kohustuste õigeaegset ja täielikku täitmist. MKS § 96 lg 1 alusel on maksuhalduril maksuvõla sissenõudmiseks õigus teha vastutusotsus kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja kohustuste täitmise eest. Seaduslikule esindajale võib sama paragrahvi lõike 5 kohaselt vastutusotsuse teha alles siis, kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Maksuhalduri kontrollitud perioodi jaanuarist augustini 2008. a oli OÜ

3(4) Tehnoliin juhatuse liikmeteks J.J. ja A.M.. Taotleja on juhatuse liikmete suhtes algatanud maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Vastutusotsusega esitatakse nõue tasuda OÜ Tehnoliin maksuotsusest tulenev maksuvõlg, mis seisuga 31. jaanuar 2012. a moodustab

67 787,67 eurot, s.h intress 29 982,02 eurot. Arvestades J.J.i ja A.M.i õigusvastast käitumist OÜ Tehnoliin juhatuse liikmetena ning asjaolu, et tegemist oli tahtliku tegevusega, mis on käsitletav maksupettusena, on maksuhaldur seisukohal, et isikud võivad asuda enda nimel olevat vara võõrandama ja muuta maksusumma vastutusotsusega sissenõudmise võimatuks.

Kinnistusraamatu andmetel kuulub J.J.i abikaasale A. J. xxxxxxx mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruumist nr 13, registriosa nr xxxxxxx, Tallinna linnxxxxxxxxxx. Registriosale on seatud hüpoteek summas 235 000 krooni. Abielu sõlmiti xx xx xxxx. a ning abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut. Seega on tegemist ühisvaraga ning õiguslikult ei ole võimalik seada käsutamise keelumärget eraldiseisvalt J J. osale.

A.M.ile kuulub kinnistusraamatu andmetel kohaselt kinnistu, registriosa nr xxxxxx, Harjumaa, xxxxxxxxx ning liiklusregistri kohaselt sõidukid Toyota Yaris registreerimismärgiga xxxxxx ja Honda VT750CDA. Kinnistule on seatud hüpoteek summas 2 600 000 krooni.

Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui J.J. või A.M. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 88 123,97 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 284 lg 4 ls 1). Lihtmenetluse sätete, HKMS §-d 134-136, kohaselt tuleb menetlusosalist teavitada õigusest olla ära kuulatud. Menetlusosaliseks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse (HKMS § 264 lg 3 ls 2). MKS § 1361 ei nimeta menetlusosalisena isikut, kelle vara suhtes loa andmist taotletakse, samuti oleks isiku eelnev ärakuulamine vastuolus viidatud normi eesmärgiga sooritada täitmist tagavad toimingud enne rahalise nõude määramist ja vältida nõude sissenõudmise võimatuks muutumist. Eeltoodust tulenevalt ei kuula kohus loa andmisel ära isikuid, kelle suhtes loa andmist taotletakse.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib PMTK teha halduskohtule taotluse MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingute sooritamiseks loa saamiseks, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täite-

4(4) toimingud; üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (MKS § 1361 lg 2).

4. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete õigsust eeldades põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, s.o A.M.ile kuuluva vara osas. Taotleja on piisavalt põhjendanud, et tulenevalt A.M. ja J.J.i tegevusest OÜ Tehnoliin juhatuse liikmetena on ilmselt toime pandud maksupettus, sest OÜ Tehnoliin ning tema äripartnerite OÜ Nelisoc, OÜ Laitekar ja OÜ Italchif vahel tehingute toimumine ei ole tõendanud. Maksuhalduri poolt kirjeldatud tegevus saab olemuselt olla ainult tahtlik ning esitatud materjalide kohaselt ei ole vastutusotsuse koostamine õiguslikult välistatud. Arvestades A.M.i ja J.J.i käitumist juhatuse liikmena peab kohus usutavaks ohtu, et isikud võivad vastutusotsuse koostamisel asuda isiklikku vara võõrandama. PMTK on esitanud võimaliku rahalise nõude hinnangulise suuruse ja andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

5. Maksuhaldur on taotlenud A.M.i kinnistule hüpoteegi ja sõidukitele keelumärgete seadmist. Kuigi maksuhaldur ei ole konkreetsete täitetoimingute vajalikkust põhjendanud, on tegemist isikut kõige vähem koormavate toimingutega, mis teiselt poolt tagavad ka maksuhalduri nõude. Kohus rahuldab PMTK taotluse A.M.ile kuuluva vara osas.

6. Teiseks on maksuhaldur taotlenud J.J.i abikaasale kuuluvale kinnisasjale keelumärke seadmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on hagi tagamise asjades korduvalt leidnud, et rahalise nõude tagamiseks ei või üldjuhul seada käsutamise keelumärget, vaid eelistada tuleks vähem koormavat kohtulikku hüpoteeki (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2004. a määrus nr 3-2-1-48-04, 11. märtsi 2010. a määrus nr 3-2-1-9-10, 10. jaanuari 2011. a määrus nr 3-2-1-133-10). Kuna loataotluse menetluse eesmärgiks on tagada kohtulik kontroll administratiivvõimu tegevuse proportsionaalsuse üle ja isikute õiguse kaitse (HKMS § 2 lg 1), leiab kohus, et Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka käesolevas menetluses. Maksuhaldur ei ole taotluses eraldi põhjendanud, miks tuleks J.J.i ja tema abikaasa ühisvarale seada nimelt käsutamise keelumärge, mitte vähem koormav hüpoteek. Kohus ei pea võimalikuks taotletava täitetoimingu liiki erinevalt esialgse õiguskaitse abinõudest omal algatusel muuta, kuna täitetoimingu sooritamine ei ole vajalik isiku õiguste kaitseks, kohtul puudub võimalus anda luba täitetoimingu sooritamiseks omal algatusel ning seadus ei piira maksuhalduri õigust esitada uut taotlust. Seetõttu jääb PMTK taotlus J.J.i ühisvarale käsutamise keelumärke seadmiseks rahuldamata.

Villem Lapimaa