2-11-55503/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-55503

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2012. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-55503 Tsiviilasi Axxxxxxxx Axxxx hagiavaldus Exxx Axxxx vastu ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Axxxx Axxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Exxx Axxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Istungimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 19. jaanuar 2012.a.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista välja Exxx Axxxxxxx elatis Axxxx Axxxxx ülalpidamiseks summas 44 (nelikümmend neli) eurot kuus alates 15.novembrist 2011 kuni kutseõppeasutuses õppimise nominaalaja lõpuni juunis 2013.a.

Ülejäänud osas jätta Axxxx Axxxxx hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused AxxxxAxxxx esitas 15.11.2011.a. kohtule hagiavalduse ExxxAxxxxxxxxelatise saamiseks. Hagiavalduse (tl 2-3) kohaselt hageja vanemad ei ela koos ning hageja on olnud kogu oma elu ema ülalpidamisel. Tartu Maakohtu 19.05.2009.a. otsusega (tl 9-15) mõisteti kostjalt Exxx Axxxxxxx hageja ema Exxx Gxxxxxx kasuks elatis 700 krooni kuus alates 01.01.2008.a. kuni hageja Axxxx Axxxxx täisealiseks saamiseni, s oxxxxxxxxxxx.a. Kostja ei ole tasunud elatist regulaarselt ja hagejale teadaolevalt on kostjal elatise võlgnevus. Pärast täiseaöiseks saamist jätkas hageja õpinguid xxxxxxxxx Ametikoolis ja on käesoleval ajal II kursuse ehituse eriala õpilane. Õpingute ajal toetab hagejat ema. Hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras , s.o. ½ kuupalga alammäärast summas 139,01 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni õpingute lõpetamiseni.

Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ning kohustas teda kirjalikult kohtule vastama. 21.12.2011.a. vastuses (tl.7) kostja haginõuet ei tunnista. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension 161,89 eurot kuus. Igakuiselt läheb sellest summast maha 31,96 eurot elatise katteks. Töövõimetuspension on tema ainus sissetulek ja tal puudub muu vara.

Kohus korraldas asja läbivaatamiseks kohtuistungi. 19. jaanuari 2012.a. istungil esindas hagejat tema ema Exxx Gxxxxx volikirja alusel. Hageja esindaja jäi hagivalduses toodu juurde, elatisenõue on 139,01 eurot kuus. Axxxx Axxxxxx peab üleval ema, annab iga kuu

100 eurot juurde. Ka täisealised vennad toetavad kui puudus käes, kogu aeg läbi raskuste. Praegu on autokooli kulud, siis hakkab kuluma praktikale sõiduks ja söögile, tasu selle eest ei maksta. Bussisõidukulu on iga päev 1.96 eurot. Axxxx Axxxxxxema Exxx Gxxxxx töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja ei olnud sellise summaga nõus. Kostja on alates 2007.a. veebruarist 60 % töövõimetu, elab sõbra juures, viletsa tervise tõttu töötada ei saa. Kostja esitas kohtule konstateerimiseks kohtutäiturilt saadetud paberid, millest nähtub, et kohtutäitur peab igakuiselt Exxx Axxxxxxx kinni kohtuotsuse 2-08-83646 täitmiseks elatisevõlga 31,96 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt PkS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Vastavalt PkS §-ile 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a. määrusega nr . 169 on ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 290 eurot alates 1.jaanuarist 2012.. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 145 eurot kuus. Kuni

01.jaanuarini 2012 oli kuu töötasu alammäär 278 eurot, elatis ½ määras töötasu alammäärast seega 139,01 eurot.

Kohus tegi kindlaks järgmised asjaolud: hageja Axxxx Axxxx on sündinud xxxxxxxxxxxxx.a. Seega sai ta täisealiseks xxxxxxxxxxxxxx.a. Tartu Maakohtu 19.mai 2009.a. otsusega tsiviilasjas 2-08-83646 mõisteti Exxx Axxxxxxx välja elatis Axxxx Axxxx ülalpidamiseks summas 700 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tartu Ringkonnakohus oma otsusega 04.06.2010 jättis maakohtu otsuse muutmata. Sellest tulenevalt kehtis kostjale kohustus tasuda elatist oma alaealisele pojale 700 krooni kuus kuni xxxxxxxxxxxxxxx ehk kuni täisealiseks saamiseni.

19.09.2011.a. on xxxxxxxxx Ametikool andnud välja tõendi (tl.5) selle kohta, et Axxxx Axxxr õpib xxxxxxxxxx Ametikoolis II kursusel ehituse eriala ja kooli lõpetamise aeg on 2013.a. juunikuu. Tõend kehtib 2011/2012 õppeaasta kohta. Kui 2011/2012 õppeaastal on hageja II kursuse õpilane, siis pidi ta selles koolis õppima (I kursusel) ka täisealiseks saamise aja. Sellega on hageja näol tegemist isikuga, kes on õigustatud oma ülenejalt sugulaselt ülalpidamist saama PkS § 97 p.2 alusel.

Kostja kirjalikus vastuses ja kohtuistungil antud seletuses on nõus sellega, et tal tuleb lapsele ülalpidamist anda, kuid ta on nõus tegema seda senisel viisilpensionist 31.96 eurot mahaarvamisena. Tema sissetulek rohkemat ei võimalda, ta on ise alatoitlustatud, tervis ei võimalda tööle minna. Tal on haiged jalad, selg, käed, silmad. 60% töövõimetu. Kostja esitas kohtule konstateerimiseks kohtutäitur Reet Rosenthali ettepaneku, millest nähtuvalt on kostja elatisevõlg seisuga 14.11.2011 583.03 eurot koos täitekuludega, täiteasi 186/2011/2191. Kostja arvates peaksid tema poega toetama rahaliselt ka vanemad vennad ja emal ehk kostja lahutatud abikaasal on piisavalt raha. Kostjal ei ole olnud võimalust hagejaga ehk oma lapsega kokku saada. Kohus TsMS § 230 lg.4 alusel küsis andmeid Sotsiaalkindlustusametilt. Tõendist (tl.8) nähtub, et Exxx Axxxxx töövõimetuspension on määratud kuni 29.02.2012. Alates 01.jaanuarist 2011 kuni 31.detsembrini on makstud pensioni 161,89 eurot, millest maha arvestatud elatise võlg 31.96 eurot. Kätte saanud 129.93 eurot.

Kohus, võtnud aluseks hagiavalduses esitatu, kostja seletuse kohtuistungil ja kirjalikus vastuses, Sotsiaalkindlustusameti tõendi ja eelmise kohtuotsuse, millega on hagejale elatis välja mõistetud kuni tema täisealiseks saamiseni, on seisukohal, et kostja vabastamiseks oma lapse ülalpidamise kohustusest ei ole seaduslikke aluseid.

PkS § 102 lg.1 sätestab: Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

(2) Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Asjas ei esine ka PkS § 103 loetletud ülalpidamisnõude piiramise aluseid. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension kuusummaga 161.89 eurot.

Kuna hageja elatisenõue on seadusega ettenähtud minimaalsumma, siis kujunenud praktika kohaselt ei pea hageja oma vajalikke elamiskulusid tõendama. Kohus leiab, et äsja täisealiseks saanud õppiva noormehe vajalikud elamiskulud on sellised, mille kandmiseks tuleb tema vanematel anda ülalpidamist vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. Seni on neid kulusid kandnud hageja ema, lisaks saab hageja kohtutäituri vahendusel seni maksmata elatisevõlana 31.96 eurot kuus kostjalt. Asjas on vaidlus selle üle, kas kostja peaks temal saada oleva sissetuleku (teadaolevalt pension 161. 89 eurot) arvel tegema hageja ülalpidamiseks veel väljaminekuid lisaks praegusele elatisevõla maksmisele.

Selle vaidluse lahendamiseks lähtub kohus faktist, et kostjal ei oleks praegu elatisevõla maksmise kohustust kui ta oleks oma lapse ülalpidamises osalenud jooksvalt ja pidevalt. Elatisevõlg, mida peetakse kinni kohtutäituri vahendusel, on tekkinud sellest, et kostja ei maksnud ettenähtud viisil ja koheselt temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatist. Seetõttu ei pea kohus õiglaseks arvestada kostjalt elatise väljamõistmisel asjaoluga, et kostja tasub varasemat elatisevõlga. Küll on kohtu arvates aga ilmne, et kostja ei ole tema väikese sissetuleku tõttu võimeline maksma pojale elatist seaduses ettenähtud miinimummääras ehk 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest (15.11.2011), seejärel alates 01.01.2012 summas 145 eurot kuus kuni õppeasutuses õppimise lõpetamiseni ehk juunini 2013.

Siinkohal kuulub rakendamisele PkS § lg.1, mille järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole võimeline – arvestades tema varalist seisunditandma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Võttes arvesse Exxx Axxxxx pensioni suuruse, tuleks E.Axxxxxx maksta oma poja ülalpidamiseks elatist PkS § 102 lg.2 teises lauses nimetatud ulatuses ehk pooles ulatuses pensionist ehk 80.95 eurot. Elatise maksmisel sellises ulatuses ja samaaegselt elatisevõla (31.96 eurot) maksmisel jääks kostjal enda kasutada vahendeid 48.98 eurot.

Selline olukord kahjustab kostjat ebaproportsionaalselt. Nii hageja kui ka kostja on mõlemad täisealised ja mõlemal tuleb endal leida vahendeid paremaks toimetulekuks. Kostja ei ole täielikult töövõimetu ja ka temal on kohustus panustada oma poja koolitamisse. Kõiki neid asjaolusid arvestades määrab kohus kostjalt hagejale makstavaks elatisesummaks summa, mille maksmise järel jääb ka kostja enda kasutusse vahendeid umbes samataoliselt kui läheb hageja kasutusse – 44 eurot kuus (ehk võrdselt eelmise kohtuotsusega väljamõistetuga).

Siis saab hageja kostjalt 44+31.96 eurot kuus ja kostjale jääb 85.93 eurot kuus. Elatis tuleb vastavalt hagiavalduses nõutule välja mõista alates hagi esitamisest kuni kutseõppeasutuses nominaalajaga õppimise lõpuni ehk juunis 2013.a. Selleks ajaks ei ole hageja saanud veel 21-aastaseks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seni ei ole menetluskuludest teatatud.

Ülle Raag Kohtunik