2-11-4770/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi osalisel õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Kohtuotsuse avalikult avaldamise aeg ja koht

10. veebruaril 2012. a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-4770 Tsiviilasi E.P. ja P.P. hagi alusetult omandatud vara tagastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad E.P. , P.P. , volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal

Kostja A-E.P. Hagi hind 8419,08 € . Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses põhinedes hagi õigeksvõtmisele kohaldades TsMS § 440 lg 1 (tl. 86-87, 108-109). RESOLUTSIOON Juhindudes VÕS § 1028 lg. 1 ja TsMS § 434, § 436 lg 1, 2, 3, §

438 lg 1 ja 2, § 439, § 440 lg 3, § 444 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas. Rahuldada E.P. ja P.P. hagi alusetult omandatud vara nõudes osaliselt Kohustada kostjat A-E.P. isikukood xxxxxxxxxxx tagastama hagejatele sõiduauto xxxxxxx xx xxx kood xxxxxxxxxxxxxxxxx registrinumbriga xxx xxx ja videokaamera hagejatele, E.P. isikukood xxxxxxxxxxx P.P. isikukood xxxxxxxxxxx Jätta rahuldamata hagi varalise nõude 6821,29 € osas. Menetluskulud jätta poolte kanda

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise

2 (2) kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu õiguslik põhjendus.

Kostja võttis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 3 kohaselt osaliselt õigeks oma vastavasisulise kirjaliku korduva avaldusega kohtule sõiduauto ja videokaamera tagastamise osas. Hagejate nõue rahaliste vahendite osas pole tõendatud. Pole tõendatud , et vara oleks vara omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastasel, maksed on tehtud vara omaniku eluajal, puuduvad tõendid, et vara omanik oleks maksed teinud oma tahte vastaselt eksimuse või pettuse mõjul või oleks vara omaniku üle seatud eestkoste. Näiteks nagu nähtub hagejate esitatud vara omaniku pangakonto väljavõttest on vara omanik teinud samal ajal ülekande hageja E.P-le. Lisaks on vara omanik enne laenude maksmist teinud vastavad sissemaksed sama summa ulatuses oma kontole, seega on teadmata raha päritolu ja näitab vara omaniku teadliku tegevust oma konto kasutamisel. Vara omanik ja kostja elasid ühise perekonnana, nagu märgivad hagejad oli kostjal suhe vara omanikuga. Sellest tulenevad pole välistatud, et tegemist on nimetaud isikute ühisvaraga või ühise tegutsemise kaudu saadud varaga. Asjaolu, et vara omanik on kasutanud oma vara kostja kasuks ei anna hagejatele nõudeõigust kostja vastu.

Rein Pokk

Kohtunik