3-10-2486/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-2486

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2486 Haldusasi R.R.i kaebus Harku ja Murru Vanglalt kahju väljamõistmiseks summas 12 910 krooni ja 50 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: R.R.; Vastustaja: Harku ja Murru Vangla. RESOLUTSIOON 1.Jätta taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. 2.Lõpetada haldusasja nr 3-10-2486 menetlus.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Sekretäril saata käesolev määrus teadmiseks kaebuse esitajale koos vastustaja 09.02.2012 vastusega ja vastustajale.

Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 155 lg 5; § 204 lg 2).

I ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu 23.01.2012 määrusega võeti menetlusse R.R.i kaebus Harku ja Murru Vanglalt kahju väljamõistmiseks summas 12 910 krooni ja 50 senti. Viidatud määruse punktiga

3 andis kohus kaebuse esitajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks 15-päevase tähtaja kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

2. Kaebaja esitas kohtule 01.02.2012 taotluse tähtaja ennistamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 01.02.2012 määrusega anti vastustajale 15-päevane tähtaeg kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusele omapoolse seisukoha esitamiseks.

4. 09.02.2012 esitas vastustaja omapoolse seisukoha tähtaja ennistamise taotlusele, paludes jätta selle rahuldamata.

II KAEBUSE ESITAJA TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS

5. Kaebuse esitaja märgib tähtaja möödalaskmise põhjustena järgmist: 1) soov lahendada asi kohtuväliselt, mis tundus kaebuse esitaja hinnangul ka vangla soov olevat, kuid hiljem sai esmasest lahendamissoovist kaebajast sõltumatu arusaamatu viivitus; 2) kaebaja ei teadnud, milliste tähtaegade ja protseduuridega peab ta arvestama oma õiguste ja huvide kaitsmisel; 3) kaebaja teadis, et tal on võimalik pöörduda halduskohtusse kolme aasta jooksul, mistõttu ei kiirustanud kaebuse esitamisega. Ühtlasi selgitab kaebaja, et kohtu poole pöördumine tekitas hirmu kaasnevate vangla repressioonide suhtes. Kaebuse esitaja palub kohtul rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

III VASTUSTAJA HARKU JA MURRU VANGLA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebuse esitaja väidetega ei nõustu. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles viivitus seisnes ning kuidas see tekkis. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta soovis kohtuväliselt asja lahendada, kuna vanglale esitatud kahjunõudes on kaebaja selgelt toonud välja asjaolu, et vanglale esitatud pöördumine on vaid kohustusliku kohtueelse menetluse nõude täitmiseks. Vastustaja ei ole teinud midagi, mis takistaks kaebajal halduskohtusse pöörduda. Vastustaja ei ole jaganud kaebajale mingeid lubadusi asja kohtuväliseks lahenduseks.

6.1. Vanglale Riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahjunõude esitamine tõendab, et kaebaja on tuttav RVastS sätetega, kus on kehtestatud halduskohtusse pöördumise tähtaeg. Kuni 31.12.2011 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 3 sätestab kohtusse pöördumise tähtaja. Kaebaja pole väitnud, et tal ei olnud võimalust õigusaktidega tutvuda, mistõttu ei ole kaebaja ise olnud piisavalt hoolas oma õiguste ja huvide kaitsmisel. Kaebaja väide, et tal oli hirm vangla repressioonide suhtes on alusetu ning põhjendamatu.

6.2. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, mis annaks alust arvata, et kaebajal puudusid võimalused kaebust õigeaegselt esitada või esinesid mingid muud objektiivsed takistused, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Õiguskindlus on haldusakti andja, täitja ja kolmandate isikute jaoks väärtus, mida ei tohiks riivata, kui haldusakti vaidlustamisest huvitatud isik ise ei teosta oma õigusi heauskselt ja hoolikalt. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal olid kõik võimalused kaebuse õigeaegseks esitamiseks ning tähtaja rikkumine on tingitud kaebaja enda hooletusest. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata.

IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 124 lg-st 1 kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Käesoleval juhul on esitatud hüvitamiskaebus tähtaja rikkumisega, mille on tuvastanud Tallinna Ringkonnakohus oma 08.12.2011 otsuses nr 3-10-2486. Ringkonnakohus märkis, et kaebaja pidi kohtusse pöörduma hiljemalt 17.05.2010 või eeldusel, et vangla vastus ei olnud nõuetekohane, hiljemalt 15.07.2010; kaebus on kohtule esitatud 24.09.2010.

8. Tulenevalt HkMS § 71 lg-st 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium on 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 selgitanud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Viidatud olulised ja kestvad takistused peavad olema objektiivsed, st isiku mõjusfäärist väljaspool olevad asjaolud.

9. Kaebuse esitaja on märkinud kaebuse õigeaegse esitamise ühe takistusena soovi lahendada vaidlus kohtuväliselt. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva objektiivse põhjusega, kuivõrd vaidluse lahendamise viis on kaebaja enda vaba valik. Kuigi kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb sellise põhjuse analüüsimisel arvestada ka haldusorgani käitumist, siis ei nähtu ei tähtaja ennistamise taotlusest ega ka vastustaja vastusest sellele, et kaebajale oleks antud vangla poolt lubadusi või muid lootusi küsimuse positiivsele lahendusele kohtuväliselt. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud 15.11.2004 määruses nr 3-3-1-58-04, et katsed kasutada kohtuvälise õiguskaitse abinõusid ei saa kaasa tuua kaebuse esitamise tähtaja ennistamist olukorras, kus täitevvõim kohtuvälise lahenduse otsimisel ei viinud haldusakti adressaate eksitusse või ei andnud neile mõistlikku lootust lahendada olukord kohtuväliselt. Käesoleval juhul sellist eksitamist ega mõistliku lootuse andmist asja materjalidest ei nähtu, mistõttu ei ole tegemist mõjuva põhjusega kaebetähtaja ennistamiseks.

10. Kaebuse esitaja on toonud teise põhjusena esile oma ebapiisavad õigusteadmised. Kohus nõustub, et teatud juhtudel võib tähtaja ennistamiseks olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (RKHK 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08). Seda eriti olukorras, kus vastuses taotlusele on jäetud selgitamata edasikaebamise kord. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole vangla selgitanud oma vastuses kahju hüvitamise taotlusele edasikaebekorda. Nimelt on kohtupraktikas asutud seisukohale, et olukorras, kus vaidlustamisviite olemasolu oleks tinginud vaidlustatud haldusakti õigeaegse vaidlustamise, on selline puudus kaebetähtaja ennistamise aluseks. Käesoleval juhul aga ei saanud vaidlustamisviite märkimata jätmine olla selliseks asjaoluks, mis tingis kaebuse esitamise hilinemisega. Riigikohtu halduskolleegium on oma 08.10.2008 määruses nr 3-3-1- 41-08 selgitanud, et eriregulatsioonina tuleneb RVastS § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Riigikohus lisab, et isegi juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlusele ei vastatud nõuetekohaselt (nt puudus vaidlustamisviide), oleks isik pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul haldusorganile taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Lisaks on vastustaja õigesti märkinud, et kaebaja ei ole ise olnud piisavalt hoolas oma õiguste kaitsel. Nimelt oleks kaebaja saanud õigusaktidega tutvuda ning selgitada välja kohase kaebetähtaja. Vastavalt Vangistusseaduse §-le 311 on kinnipeetavatele võimalus tutvuda selleks kohandatud arvutite kaudu vanglateenistuse järelevalve all ametlike õigusaktide andmebaaside ja kohtulahendite registriga. Kaebuse esitaja ei ole märkinud, et tal seda teha ei võimaldatud. Eeltoodust lähtuvalt ei ole ka kaebaja ebapiisavad teadmised õiguslikust regulatsioonist selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise.

11. Viimaks on kaebaja selgitanud, et ta kartis vanglapoolseid repressioone, mistõttu viivitas kaebuse esitamisega. Vastustaja leiab, et tegemist on paljusõnalise väitega ning see tuleks tähelepanuta jätta. Kaebetähtaja ennistamise taotluses ei ole viidatud ühelegi tõendile, mis annaks alust pidada esitatud väidet usutavaks. Seetõttu on kohus seisukohal, et ka selle argumendi puhul ei ole tegemist mõjuva põhjusega tähtaja ennistamiseks.

12. Tulenevalt HkMS § 152 lg 1 punktist 2 lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HkMS § 124 lg-le 2. HkMS § 124 lg-e 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eeltoodust lähtuvalt, kuivõrd kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning esitatud tähtaja ennistamise taotlus rahuldamisele ei kuulu, lõpetab kohus käesoleva asja menetluse.

13. Kaebuse esitaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 650 krooni (tl 18). Tulenevalt HkMS § 104 lg 5 p-st 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HkMS §

152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Käesoleval juhul lõpetab kohus menetluse HkMS § 152 lg 1 p 2 alusel, mistõttu on kaebuse esitajal õigus taotleda kohtult tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb kaebuse esitajal kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Taotlus peab vastama Riigilõivuseaduse § 13 lg 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Selliseks määruseks on rahandusministri 21.09.2010 määrus nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“.

Lea Kuuse kohtunik