3-11-2713/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koh Haldusasja number Haldusasi

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatam

2. Kohtumääruse tõlge saa Edasikaebamise kord: Määr Tartu Halduskohtu kaudu 15 p

ASJAOLUD

1. 22.11.2011 laekus Tartu Ha „taotlus“, milles taotluse esi Tallinna Vanglast ümber Viru end saata tagasi Viru Vanglass

2. 24.11.2011 määrusega jätt osundatud puuduste kõrvalda põhjendatud huvi ning tasuda kohta.

15.12.2011 saabus kohtusse R märgib, et üleviimise otsusega halvendatakse tema sotsiaalse Justiitsministeeriumi otsust selgitataks, mille alusel teda vabastamiseks maksejõuetuse

KOHTUMÄÄRUS

Tartu Halduskohus Mare Krull ht

07. veebruar 2012.a, Jõhvi kohtu 3-11-2713

R.S`i kaebus Justiitsministee seoses tema ümberpaigutam Vanglast Viru Vanglasse mata; ata kaebuse esitajale ja koopia Justiitsminis ruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetam alduskohtu Jõhvi kohtumajja R.S`i pöördumi itaja palub kohtul välja selgitada, mis põ u Vanglasse, kaugele tema tuttavatest ja sugu se. tis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebaja amiseks (kaebajal tuli esitada nõuetekohane a riigilõiv või esitada taotlus riigilõivu tasu

R. S puuduste kõrvaldamine pealkirjastatuna a tekitatakse talle ja tema perele ebamugavus et olukorda ühiskonnas. Kaebaja märkis, et tema ümberpaigutamise kohta, et teda v etapeeriti. Lisaks esitas kaebaja taotluse ri tõttu ning märkis, et soovib osaleda kohtuistu 3-11-2713 umaja eriumi tegevusele misega Tallinna steeriumile. u Ringkonnakohtule misest. ine pealkirjastatuna õhjusel paigutati ta ulastest. R. S palub alae aega kaebuses kaebus, tuua välja misest vabastamise a „taotlus“. Kaebaja si, lõhutakse pere ja soovib vaidlustada viidaks tagasi või iigilõivu tasumisest ungil.

3-11-2713

3. 06.01.2012 määrusega halduskohus vabastas kaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Justiitsministeeriumi ja kohustas Justiitsministeeriumit kaebusele vastama.

4. 19.01.2011 esitas Justiitsministeerium kohtule kirjaliku seisukoha haldusasjas nr 3-11- 2713, Tallinna Vangla taotluse R.S`i ümberpaigutamiseks, Justiitsministeeriumi 23.08.2011 otsuse „Kinnipeetava ümberpaigutamise taotluse rahuldamine“ ja väljavõtte kinnipeeturegistrist. Justiitsministeerium vaidleb vastu õigusvastasuse tuvastamise kaebuse lubatavusele ja leiab, et kaebaja ei ole toonud välja põhjendatud huvi. Justiitsministeerium selgitab, et kinnipeetaval puudub õigus valida vanglat, kus ta karistust kannab ning ka ümberpaigutamise otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale soovitud tulemust, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei muuda haldusakti kehtetuks. Justiitsministeerium on seisukohal, et käesoleval juhul ei saanud kaebaja ümberpaigutamine tuua talle kaasa perekonnaelu sellist riivet, millele viitab kaebaja oma kaebuses, kuna kaebaja ei ole enne Viru Vanglasse paigutamist lähedastega kokkusaamiste teel aktiivselt suhelnud.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning sama lõike p 2 kohaselt, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohus nõustub selles osas vastustajaga ja on ka eelnevalt selgitanud, et kinnipeetaval ei ole õigust valida, millises vanglas ta viibib või nõuda ümberpaigutamist ning kohus ei teosta kinnipeetava ümberpaigutamise raames antud haldusaktide kontrollimisel ise kaalutlusõigust, vaid hindab sisuliselt vaid seda, kas otsus jääb kaalutlusõiguse piiresse ja kas ei ole tehtud kaalutlusvigu.

6. Kohus selgitab, et tõlgendas kaebaja kaebust tuvastamiskaebusena, milles kaebaja soovib tuvastada Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasust tema Tallinna Vanglast Viru Vanglasse ümberpaigutamisel ning kohus pidas põhjendatud huvina märgitud peresiseste suhete rikkumise põhjendatuks.

Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on põhjendatud huvina käsitatav preventiivne huvi vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09 ja 3-3-1-24-10). 21. juuni 2010.a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 on preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamisel piisavaks põhjendatud huviks juhul, kui kaebuse rahuldamine võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Preventiivset huvi ei saa aga piisava põhjendatud huvina käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse kaasa aidata kaebuse eesmärkide saavutamisele.

7. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-100-09 p 19 kohaselt on õigusvastasuse tuvastamise kaebuse aluseks kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga, rikkumine hõlmab õigusvastasuse. Kuna tulenevalt Justiitsministeeriumi vastusest kaebusele ja esitatud

3-11-2713 kinnipeeturegistri väljavõttest nähtub, et kaebaja ei ole enne Viru Vanglasse paigutamist lähedastega kokkusaamiste teel aktiivselt suhelnud, (vaid 1 kord aastas, t.lk.36), siis ei saanud kaebaja Tallinna Vanglast Viru Vanglasse paigutamine rikkuda ka tema perekonnasuhteid tema kirjeldatud viisil ning seega ei ole perekonnasuhete lõhkumine antud juhul põhjendatud huvina aktsepteeritav.

Justiitsministeeriumi ümberpaigutamise otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale ka soovitud tulemust, tema paigutamist tagasi Tallinna Vanglasse, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei muuda haldusakti (kinnipeetava ümberpaigutamise otsust) kehtetuks. Kui kaebaja eesmärgiks on tema ümberpaigutamine, tulnuks tal esitada kaebus haldusakti tühistamiseks 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavakstegemisest. Et kaebajale tehti kõnealune haldusakt teatavaks 25.08.2011, kuid kaebaja esitas kaebuse 22.11.2011, ei olnud tema kaebus tähtaegne. Kohus saab tähtaja ennistada vaid mõjuval põhjusel, kuid kaebaja ei ole seda taotlenud, ega esitanud mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks. Kohus, vaadanud läbi kaebuse materjalid ja leidnud, et kaebajal puudub põhjendatud huvi ümberpaigutamise vaidlustamiseks, ei pea otstarbekaks kaebuse veelkord käiguta jätmist ja kaebajalt lisapõhjenduste küsimist.

8. Kohus selgitab, et kaebaja on ise oma käitumisega viinud end olukorda, kus tema õigused on piiratud ning vanglas kinnipidamisega ja ümberpaigutamisega paratamatult kaasnevad ebamugavused. VangS § 41 lg 2 kohaselt piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele. Nähtuvalt Justiitsministeeriumi 23.08.2011 otsusest nr 11- 5/11305 „Kinnipeetava ümberpaigutamise taotluse rahuldamine“ on R. S ümberpaigutamise otsustamisel lähtutud julgeolekukaalutlustest ning eesmärgiks on olnud vangistuse täideviimise eesmärkide parem saavutamine edasise karistuse kandmiseks kuni julgeolekuriskide äralangemiseni. Seega on ümberpaigutamine tingitud kinnipeetavast endast tulenevatest asjaoludest, mille äralangemisel võidakse kaebaja uuesti ümber paigutada.

9. Tulenevalt eeltoodud selgitustest on kohus seisukohal, et R. S ümberpaigutamisel ei ole tema õigusi rikutud ja R. S puudub põhjendatud huvi, mis oli kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS-i redaktsiooni kohaselt tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks. Seega puudub kaebajal kaebeõigus, samuti ei ole tema kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

Mare Krull kohtunik