2-07-21630/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-07-21630 Tsiviilasi Jevgeni Pahhomovi hagi AS SEB Pank vastu pandilepingu tingimuste muutmiseks ja hüpoteegi seadmise tühistamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3515,14 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 15. juuli 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jevgeni Pahhomovi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Jevgeni Pahhomov (isikukood: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): AS SEB Pank (registrikood: XXXXXXX), esindaja Valentina Nefjodova RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Jätta Viru Maakohtu 15. juuli 2011 otsus muutmata käesolevas otsuses esitatud põhjendustel.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jevgeni Pahhomov esitas hagi AS SEB Pank vastu pandilepingu tingimuste muutmiseks ja hüpoteegi seadmise tühistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 30.06.1997 kostja õiguseellase AS Tallinna Pank ja hageja ning veel 11 erineva korteri omanikud pandilepingu. Pandilepingu esemeks oli hagejale vallasasjana kuuluv korter asukohaga XXX ja veel 11 erinevate isikute korterid vallasasjana. Vastavalt lepingule olid pandilepingu poolteks olevad korteriomanikud kohustatud ehitise muutumisel kinnisasjaks seadma kinnisasjale hüpoteegi pandipidaja kasuks esimesele järjekohale. Hageja korteriomandile seati kostja kasuks hüpoteek 10.05.2007. Hageja väitel on ta seisuga 20.10.2005 täitnud kõik kohustused korteriühistu Suur 7 (likvideerimisel) ees, kusjuures mõned pandilepingu sõlminud korteriomanikest ei ole võlgnevust korteriühistu Suur 7 (likvideerimisel) ees tasunud. Kuna hageja ei ole võlgnik panga või korteriühistu Suur 7 (likvideerimisel) ees, on hüpoteegi seadmine hageja korteriomandile ebaõiglane.

2. Kostja AS SEB Pank vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt sõlmisid 30.06.1997 kostja õiguseellane AS Tallinna Pank ja korteriühistu Suur 7 (likvideerimisel) laenulepingu summas 505 000 krooni lõpptähtajaga 01.07.2012. Hageja pantis 30.06.1997 sõlmitud pandilepinguga AS Tallinna Pank kasuks hagejale kuuluva korteri asukohaga XXX AS Tallinna Pank ja korteriühistu Suur 7 (likvideerimisel) vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Vastavalt pandilepingu p-le

4.5. seati 10.05.2007 hageja korteriomandile hüpoteek. Kostja väitel puuduvad hageja ja kostja vahel pandiga tagatud võlasuhted ning seega ei saa hageja väita, et ta on kostja ees täitnud lepingust tulenevad kohustused; võlasuhte poolteks on kostja ja korteriühistu Suur 7 (likvideerimisel).

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 15. juuli 2011 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis kõik menetluskulud J. Pahhomovi kanda. Otsuse kohaselt lahendab kohus menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt kohus tuvastas, et hageja ja veel 11 isiku ning AS Tallinna Pank vahel oli 30.06.1997 sõlmitud pandileping, millega hageja ja teised lepingu sõlminud isikud tagasid korteriühistu Suur 7 (likvideerimisel) ja kostja vahel 30.06.1997 sõlmitud laenulepingust nr 002-8117 tulenevate korteriühistu Suur 7 (likvideerimisel) kohustuste täitmist. Laenu summa moodustas 505 000 krooni intressiga 12,2% aastas laenu jäägilt. Pandi esemeks olid hageja ja veel 11 isiku korteriomandid. Nõude suurus, mida pandilepinguga tagati, moodustas krooni.

Hageja korter, asukohaga XXX, kanti kinnisasjana kinnistusraamatusse 16.08.2002. Kooskõlas pandilepingu p-ga 4.5. seati 10.05.2007 hageja korteriomandile ühishüpoteek summas 505 000 krooni kostja kasuks. Vastavalt AS Tallinna Pank ja AS Eesti Ühispank vahel sõlmitud ühinemislepingule läksid laenulepingust ja pandilepingust tulenevad nõudeõigused üle AS-le Eesti Ühispank, praeguse nimega AS SEB Pank ehk kostjale. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Maakohus leidis, et korteriühistul Suur 7 (likvideerimisel) on laenulepingust tulenev võlgnevus kostja ees.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks korteriühistu asemel täitnud kostja ees korteriühistu ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse. Seega ei saa lugeda, et korteriühistu kohustus kostja ees, mille tagamiseks oli poolte vahel 30.06.1997 sõlmitud pandileping, oleks täidetud. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et poolte vahel 30.06.1997 sõlmitud pandileping on kehtiv ja hageja nõue tunnistada 30.06 1997 pandileping hageja suhtes lõpetatuks seoses hageja poolt põhikohustuse täitmisega tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et kuna hüpoteegiga tagatud nõue ei ole täidetud, siis ei ole hagejal õigust nõuda hüpoteegi kustutamist.

Samuti ei ole pandilepingu p 4.5 vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus leidis, et hageja nõudeks oli tunnistada 30.06.1997 pandileping hageja suhtes lõpetatuks seoses hageja poolt põhikohustuse täitmisega ning kustutada hageja korteriomandile kostja kasuks seatud hüpoteek summas 505 000 krooni. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja, s.o 06.07.2007, seisuga. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg 3 kohaselt nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega.

Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. Vastavalt 30.06.2006 pandilepingu p-le 1.1 on pandiga tagatud nõude suuruseks 505 000 krooni. Hagihind on seega 505 000 krooni (32 275,38 eurot). Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Maakohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud vähem kui seaduses sätestatud. Hagihind moodustab 505 000 krooni, hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

Vastavalt RLS lisale 1 tuli hagilt hinnaga kuni 550 000 krooni tasuda riigilõivu

24 250 krooni. Hageja tasus riigilõivu 1 000 krooni, s.o 23 250 krooni vähem kui seaduses sätestatud. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Maakohus otsustas, et ta lahendab tasumata riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J. Pahhomov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. juuli 2011 otsuse tühistamist osas, milles maakohus otsustas, et kohus lahendab menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus leidnud, et hagihind moodustab 505 000 krooni ja hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, s.o 23 250 krooni vähema seaduses sätestatust. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1 000 krooni kooskõlas Viru Maakohtu 18.10.2007 määrusega, mille kohaselt on hageja nõude puhul tegemist mittevaralise nõudega. Maakohus on oma määruses viidanud TsMS § 132 lg-le 1 ja määras hagininna summaks

15 000 krooni ning lähtuvalt riigilõivuseadusest tuli tasuda riigilõivu 1 000 krooni. Viru Maakohtu 18.10.2007 määrus on jõustunud ja kohtumenetluse käigus ei ole maakohus tõstatanud küsimust riigilõivu juurdemaksmise või hagihinna muutumise kohta; 2) on TsMS § 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kui hagi esitamisel oleks kohus kohustanud hagejat tasuma riigilõivu summas 24 250 krooni, siis hageja ei oleks kohtuvaidlust pidanud. Otsustades, et hageja peab pärast kaevatava kohtuotsuse jõustumist tasuma riigilõivu rohkem kui hagi esitamisel, käitus maakohus ebaõiglaselt. Hageja ei ole Viru Maakohtu 18.10.2007 määruse seaduslikkuses kahelnud ja täitis selle heauskselt. Samuti ei ole menetluse käigus tekkinud uusi asjaolusid, mis võiksid mõjutada riigilõivu suurust.

5. AS SEB Pank vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) sätestas hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg 3, et nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. Kostja leiab, et antud asjas hagihinna määramisel tuleb juhinduda TsMS § 126 lg 3 esimesest lausest. Kostja nõustub maakohtu järeldusega, et käesolevas asjas hagihind moodustab 505 000 krooni ja riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt hagilt hinnaga kuni 550 000 krooni tuleb tasuda riigilõivu

24 250 krooni. Hageja huvi oli suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks ning hagi rahuldamise korral ei peaks hageja rahuldama täitedokumendis märgitud summat ja sundtäitmise kulusid. Järelikult hagihind ja riigilõivu suurus tuleb määrata ühishüpoteegi summa järgi; 2) võib kohus TsMS § 136 lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Seega oli maakohtul õigus muuta kohtumäärusega määratud hinda ning muuta riigilõivu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu

15. juuli 2011 otsus tuleb jätta muutmata käesolevas otsuses esitatud põhjendustel. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus otsustas lahendada menetluskulude riigi kasuks väljamõistmiseks eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist (resolutsiooni punkt 3) ja määras otsuse põhjendavas osas tsiviilasja hinnaks 505 000 krooni ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas.

7. Apellandi väite kohaselt tasus ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu kohtu poolt nõutud suuruses ning seetõttu on maakohus vaidlustatud otsuses alusetult tuvastanud, et hageja on tasunud riigilõivu vähem 23 250 krooni ning jätnud riigilõivu väljamõistmise riigi kasuks lahendamiseks eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Nähtuvalt asja materjalidest esitas hageja hagiavalduse AS SEB Pank vastu pandilepingu tingimuste muutmiseks ja hüpoteegi seadmise tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 126 lg-le 3 nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtuses. Antud juhul on nõude väärtuseks 505 000 krooni, kuid hageja poolt panditud korteriomandi väärtus on asja materjalide kohaselt 55 000 krooni (tl 3-6). Seega lähtudes TsMS § 126 lg-st 3 tuli hagihinna suuruse määramisel aluseks võtta panditud korteriomandi väärtus 55 000 krooni. Hagihinna 55 000 krooni korral tuli hagiavalduse esitamise ajal maksta RLS lisa 1 kohaselt

8 500 krooni. Lähtudes eeltoodust on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, kuid vähemmakse ei ole maakohtu poolt tuvastatud suuruses.

8. TsMS § 136 lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kuigi Viru Maakohtu 18. oktoobri 2007 määruse ei ole teinud kohtunik, on see sisuliselt käsitletav tsiviilasja hinna määramisena kohtu poolt. Antud juhul oli viidatud määrusega tsiviilasja hind määratud ebaõigesti ning kohus võis iseenesest muuta hinda asja lahendava kohtulahendiga. Samas käesoleva otsuse punktis 7 märgitud põhjustel ei ole maakohtu poolt määratud tsiviilasja hind õige ning seetõttu määrab ringkonnakohus ise tsiviilasja hinna, milliseks on 55 000 krooni, s.o 3 515,14 eurot.

9. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Maakohus on vaidlustatud otsustas otsustanud, et lahendab tasumata riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Kuna TsMS § 179 lg 1 seda võimaldab, siis puudub alus maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 tühistamiseks. Samas peab maakohus hagejalt riigi kasuks väljamõistetava riigilõivu suuruse üle otsustamisel lähtuma ringkonnakohtu poolt määratud hagihinnast 55 000 krooni (s.o 3 515,14 eurot).

10. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt maakohtu poolt tsiviilasja hinna määramise osas, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson