3-11-1411/20 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1411

Haldusasi

OÜ OKOK kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne

maksu-ja tollikeskuse 26.01.2011 maksuotsuse nr 12.2-

3/3181-8 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ OKOK;

Esindaja: Ingridt Allemann.

Vastustaja: Maksu-ja Tolliameti Lääne maksu-ja

tollikeskus;

Esindaja: Marika Salmistu.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 09.02.2012, esitada apellatsioon-

kaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180

lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka

juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi.

Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike

puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist

kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. OÜ OKOK deklareeris OÜ KR Grupp Baltikum ja OÜ Peterberg nimele väljastatud arvete

alusel oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu 2009 ning jaanuarikuu 2010 käibedeklaratsioonides

sisendkäibemaksu kokku summas 483 333 krooni ning luges ettevõtlusega seotud kuluks

nimetatud äriühingutele tehtud väljamaksed summas 2 900 000 krooni. Kontrolli tulemusel

tuvastas Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskus, et OÜ OKOK ei ole soetanud

raieõigusi OÜ-telt Peterberg ja KR Grupp Baltikum ning on ebaõigesti maha arvanud

eelnimetatud äriühingute nimel väljastatud arvetelt sisendkäibemaksu kokku 483 333 krooni. OÜ

OKOK on jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuluna väljamaksed OÜ-tele

Peterberg ja KR Grupp Baltikum summas 2 660 000 krooni, mille kohta puuduvad

nõuetekohased algdokumendid ning millelt on tasumata tulumaks 707 089 krooni.

2. Lääne maksu- ja tollikeskuse (edaspidi LMTK) 26.01.2011 maksuotsusega nr 12.2- 3/3181-18

vähendati OÜ OKOK maksustamisperioodide oktoober 2009 kuni jaanuar 2010

sisendkäibemaksu 483 333 kr võrra ja määrati OÜ-le OKOK täiendavalt tasumisele käibemaksu

maksustamisperioodide oktoober 2009 kuni jaanuar 2010 eest 483 333 kr (30 890,61 €) ning

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt maksustamisperioodi oktoober 2009 kuni aprill

2010 eest summas 707 089 kr (45 191,22 €). LMTK kvalifitseeris maksuotsuses OÜ OKOK ja

OÜ KR Grupp Baltikum vahel 07.09.2009 tehtud Toomase kinnistu raieõiguse võõrandamise

tehingu (müügihind 780 000 kr koos käibemaksuga) ümber I. V ja OÜ OKOK vaheliseks

tehinguks (müügihind 40 000 kr), leides, et OÜ OKOK ja OÜ KR Grupp Baltikumi vahelise

07.09.2009 raieõiguse võõrandamise tehinguga varjati teist ehk I. V ja OÜ OKOK vahelist

tehingut. Samuti kvalifitseeriti OÜ OKOK ja OÜ Peterberg vahelised 17.11.2009 ja 05.01.2010

Soo-otsa kinnistu raieõiguse võõrandmise tehingud (müügihind kokku 2 120 000 kr koos

käibemaksuga) ümber D B ja OÜ OKOK vahelisteks tehinguteks (müügihind 200 000 kr),

leides, et OÜ OKOK ja OÜ Peterberg vaheliste 17.11.2009 ja 05.01.2010 Soo-otsa kinnistu

raieõiguse võõrandmise tehingutega varjati teist ehk D B ja OÜ OKOK vahelist tehingut.

3. 23.03.2011 esitas OÜ OKOK maksuotsuse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet jättis

09.05.2011 vaideotsusega nr 6-1/161-2 rahuldamata.

4. 07.06.2011 esitas OÜ OKOK Lääne MTK 26.01.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/3181-8 peale

kaebuse Tallinna Halduskohtule.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

5. Kaebaja leiab, et juhul, kui maksuhaldur peab maksumaksja dokumenteeritud

majandustehingut näiliseks ja maksuhaldur väidab omakorda, et sellise tehinguga varjati teist

tehingut, eeldab see täiendava maksu määramisel MKS § 83 lg 4 kohaldamist ning sellest

tulenevalt vastavate õiguslike ja faktiliste põhjenduse esitamist maksuotsuses. Samuti juhul, kui

maksuhaldur kvalifitseerib poolte tehtud tehingu maksuõiguslikult ümber, eeldab see täiendava

maksu määramisel MKS § 84 kohaldamist ning sellest tulenevalt vastavate õiguslike ja faktiliste

põhjenduse esitamist maksuotsuses. Maksuotsuses puuduvad viited MKS §-le 83 lg 4 ja §-le 84

ning maksuotsuses puudub ka selline argumentatsioon, mis võimaldaks hinnata kaebaja

tehingute ümberkvalifitseerimise õiguspärasust MKS § 84 järgi ning tehingute näilisust ja teise

tehingu varjatust MKS § 83 lg 4 järgi.

6. Kui lähtuda maksuotsuses toodud LMTK seisukohast, et OÜ KR Grupp Baltikum ning OÜ

Peterberg ja OÜ OKOK vahelised tehingud on näilised ja nendega varjati teisi tehinguid, siis

kaebaja arvates saab varjatud tehing olla üksnes samade poolte vahel. Näilik on tehing siis, kui

pooled tegid selle kavatsusega varjata mingit teist samade poolte vahel tehtud tehingut.

Maksuotsuses ei ole nimetatud, millist OÜ KR Grupp Baltikum ja OÜ OKOK vahelist tehingut

varjati samade poolte vahel 07.09.2009 tehtud Toomase kinnistu raieõiguse müügitehinguga.

Samuti ei ole maksuotsuses nimetatud, millist OÜ Peterberg ja OÜ OKOK vahelist tehingut

varjati samade poolte vahel 17.11.2009 ja 05.01.2010 tehtud Soo-otsa kinnistu raieõiguse

müügitehingutega.

7. Kui lähtuda maksuotsuses toodud järeldusest, et näilised olid nii Toomase kinnistu raieõiguse

müügitehing kui Soo-otsa kinnistu raieõiguse müügitehing, siis on maksuotsusega tulumaksu

määratud valel õiguslikul alusel. LMTK on põhjendamatult jätnud kohaldamata MKS § 83 lg 4 ja

ei ole maksukohuste määramisel lähtunud varjatud tehingu maksustamisest. Samuti on LMTK

jätnud põhjendamatult kohaldamata TuMS § 15 lg 1 ja kohaldanud ebaõigesti TuMS § 51 lg 2 p

3. Käesoleval juhul oli maksuotsuse kohaselt varjatud tehinguteks füüsiliste isikute poolt kasvava

metsa raieõiguse võõrandamine OÜ-le OKOK. Füüsilise isiku poolt kasvava raieõiguse

võõrandamisel kohaldatakse TuMS § 15 lg 1 ja ei kohaldata TuMS § 51 lg 2 p 3. Füüsiliselt isikult

kasvava metsa raieõiguse ostmisel äriühingu poolt peab see füüsiline isik ise deklareerima

raieõiguse võõrandamisest saadava kasu ning ostjast äriühingul ei saa seetõttu tekkida sellisest

tehingust tulumaksukohustust. Seega ei olnud põhjendatud ja õiguspärane määrata kaebajale

tulumaks TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, vaid tulumaks tulnuks määrata raieõiguse müüjatest

füüsilistele isikutele TuMS § 15 lg 1 alusel kui kasu vara võõrandamisest.

8. Maksuotsuses puudub põhjendus, milles seisnes vaidlusaluste tehingute moonutatud vorm.

OÜ OKOK ostis Toomase kinnistult raieõiguse OÜ-lt KR Grupp Baltikumilt ja Soo-otsa

kinnistult raieõiguse OÜ-lt Peterberg, tasus nimetatud äriühingutele tehingute maksumused,

teostas raie ja müüs raie tulemusena tekkinud metsamaterjali edasi kolmandatele isikutele.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et nimetatud tehingute sisuks oli raieõiguse võõrandamine.

9. Vaidlustatud maksuotsuses ega ka vaideotsuses ei ole tuginetud asjaolule, et LMTK või MTA

oleksid vähendanud OÜ KR Grupp Baltikumi tasumisele kuuluvat käibemaksu Toomase

raieõiguse müügihinnalt arvestatud käibemaksu 130 000 krooni võrra seoses väidetava tehingu

näilisusega või OÜ Peterberg tasumisele kuuluvat käibemaksu Soo-otsa kinnistult raieõiguse

müügihinnalt arvestatud käibemaksu 353 333 krooni võrra seoses väidetava tehingu näilisusega.

Kaebaja leiab, et kui maksuhalduril on andmed, et OÜ-de KR Grupp Baltikumi ja Peterbergi

poolt tasumisele kuuluv käibemaks on väiksem kui nende poolt deklaratsioonides esitatud, oli

maksuhalduri kohustuseks tulenevalt MKS § 11 korrigeerida nende äriühingute maksukohustust.

Maksuotsuses ega ka vaideotsuses ei ole OÜ-de KR Grupp Baltikumi ja Peterbergi

maksukohustuse vähendamise asjaolule tuginetud. Nimetatud asjaolu välistab kaebajal samadelt

tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise.

10. LMTK arvates sai OÜ OKOK raieõiguse ostmisel OÜ KR Grupp Baltikumilt ja OÜ

Peterbergilt maksueelise. Maksuotsusest ei nähtu, et LMTK oleks tuvastanud kaebaja tahtluse

saada nimetatud tehingutest maksueelist. Kaebaja on seisukohal, et ta ei saanud mingit

maksueelist sellega, kui arvas oma maksustatavalt käibelt maha raieõiguse ostmisel OÜ KR

Grupp Baltikum ja OÜ Peterberg arvetel näidatud sisendkäibemaksu, sest sama summa

käibemaksu tasumise kohustus tekkis sellelt tehingult nii OÜ-l Peterberg kui OÜ KR Grupp

Baltikumil.

11. OÜ KR Grupp Baltikum soetas OÜ-le OKOK edasimüüdud raieõiguse eelnevalt I. Vlt ja

OÜ Peterberg D Bilt. Selline järeldus tuleneb OÜ KR Grupp Baltikum juhatuse liikme R. K

01.06.2010 seletusest maksuhaldurile, kus ta selgitas, et vahendas raieõiguse müüki OÜ-le

OKOK. Ka OÜ Peterberg juhatuse liikme J. N 25.05.2010 seletusest maksuhaldurile nähtub, et

OÜ Peterberg ostis edasimüüdud raieõiguse eelnevalt D Bilt ja müüs raieõiguse OÜ-le OKOK.

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud LMTK väide, et OÜ OKOK ja KR Grupp Baltikum

07.09.2009 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 070909 alusel tehtud

tehing ning OÜ OKOK ja OÜ Peterberg vahel 17.11.2009 ja 05.01.2010 kasvava metsa

raieõiguse võõrandamise lepingud on näilised ja nendega varjati raieõiguse ostmist vastavalt I.

Vlt ja D Bilt. Kaebaja leiab, et vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma on määratud

ilma õigusliku ja faktilise aluseta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maksuhaldur on

kontrollimise käigus faktilisi asjaolusid ja kogutud tõendeid analüüsides ning kogumis ja

vastastikkuses seoses hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et OÜ OKOK ei teinud

reaalseid tehinguid OÜ-tega KR Grupp Baltikum ja Peterberg, mistõttu ei saanud OÜ OKOK

OÜ-de KR Grupp Balticum ja Peterberg arvete alusel raieõigust ning kaebuse esitajal puudub

õigus OÜ-de KR Grupp Baltikum ja Peterberg nimel koostatud arvete alusel maha arvata

sisendkäibemaksu ning ta on jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuluna

väljamaksed OÜ-dele KR Grupp Baltikum ja Peterberg.

13. Vastustajale jäävad arusaamatuks kaebuse esitaja etteheiteid maksuhaldurile, et maksuotsuses

puudub viide MKS § 84 ja § 83 lg 4. MKS § 84 sätestab maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil

tehtavad tehingud ja toimingud. Maksuhaldur ei ole OÜ OKOK ja OÜ-te KR Grupp Baltikum

ja Peterberg vahelisi tehinguid ümber kvalifitseerinud. Maksuhaldur on maksuotsuses läbivalt

olnud seisukohal, et tehinguid OÜ-tega KR Grupp Baltikum ja Peterberg ei ole toimunud. Mis

puudutab MKS § 83 lõikele 4 ja MKS § 84 viitamata jätmist, siis see asjaolu ei anna iseenesest

alust maksuotsuse tühistamiseks, kui faktilised asjaolud ja nende pinnalt tehtud järeldused on

maksuotsuses arusaadavalt välja toodud. Selline seisukoht tuleneb Riigikohtu praktikast.

Riigikohus on 26.05.2011 otsuse nr 3-3-1-23-11 p-s 16 öelnud, et kolleegium on seisukohal, et

kuna maksuotsuses ei ole märgitud maksu määramiseks õiguslikku alust ja selle sisust ei nähtu

selgelt MKS § 84 kohaldamist, on maksuotsus nõuetekohaselt põhjendamata ja tuleb seetõttu

tühistada.

14. OÜ OKOK ostis tegelikult raieõiguse füüsiliselt isikult, seega puudus tal sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigus ja ka raieõiguse ostuhind oli antud juhul tunduvalt odavam. Samal

seisukohal oli maksuhaldur ka OÜ-ga Peterberg tehtud tehingute osas.

15. Maksuotsuses ei ole kordagi mainitud, et tegemist on näilise või varjatud tehinguga. Antud

juhul on tegemist nn tavalise ostja-müüja maksustamise juhtumiga, kus kaebuse esitaja ei

soetanud raieõigust käibemaksukohustuslasest ettevõtjalt vaid füüsilistelt isikutelt ja seega

puudus kaebuse esitajal OÜ-te KR Grupp Baltikum ja Peterberg arvetel näidatud käibemaksu

mahaarvamise õigus oma maksustavast käibest ning nendele ettevõtetele tehtud väljamaksed on

maksustatavad tulumaksuga, kuna tehinguid ei toimunud, siis puudub kaebuse esitajal tehingute

toimumist tõendav raamatupidamise dokument.

16. Tulumaksunõude aluseks pole niivõrd vormilised puudused kuludokumentides, kuivõrd

asjaolu,

et

väljamakseid

on

tehtud

seoses

majandustehingutega,

mille

toimumine

kuludokumentidel näidatud müüjatega pole leidnud tuvastamist. Vastavalt TuMS § 51 lg 1 ja lg 2

p 3 kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Algdokumendi nõuded on toodud raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 7 lg 1.

Kuludokument peab võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud osapoolte

vahel ja kuludokument peab vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele õigesti kajastama toimunud tehingu sisu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-07 p 15

leidnud, et nõuetekohasele algdokumendile tuleb märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui

tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase

algdokumendiga ja selline asjaolu võib olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 p 3.

17. Maksuotsuse p-s 4.2 on maksuhaldur selgesõnaliselt öelnud, et maksuhaldur käsitleb OÜ-le

KR Grupp Baltikum 780 000 kroonist ülekannet kui väljamakset, mille kohta puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument ja seega

kuulub nimetatud summa maksustamisele tulumaksuga TuMS § 51 lg 1 alusel. Aga kuivõrd OÜ

OKOK ostis raieõiguse I. Vlt 40 000 krooniga (asjaolud on toodud maksuotsuse p 1.1, 1.2, 1.3),

siis maksustatakse tulumaksuga OÜ-le KR Grupp Baltikum tehtud ülekande ja raieõiguse

ostuhinna vahe 740 000 krooni. Sama metoodika on maksuotsuses toodud ka OÜ-le Peterberg

tehtud väljamaksete osas. OÜ-le Peterberg tehtud väljamakseid summas 2 120 000 krooni

vähendati D Bile tasutud 200 000 krooni võrra. Tulumaksuga maksustati 1 920 000 krooni.

Maksuhaldur rakendas maksumenetluses uurimisprintsiipi ja võttis arvesse maksukohustust

vähendava asjaoluna raieõiguse eest I. Vle tasutud 40 000 krooni ja D Bile tasutud 200 000

krooni.

18. OÜ OKOK arvestas OÜ-de KR Grupp Baltikum ja Peterberg nimel koostatud arvetel

näidatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas, milleks tal puudus õiguslik alus. Suurendades

õigusliku aluseta sisendkäibemaksu, vähenes maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluv käibemaks.

OÜ OKOK on jätnud OÜ-dele KR Grupp Baltikum ja Peterberg tehtud väljamaksetelt

deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu.

19. Kauba edasimüümine ei tõenda kauba soetamist OÜ-delt KR Grupp Baltikum ja Peterberg.

Ainuüksi arvete eest tasumine, sõltumata sellest, kas tasutakse sularahas või pangaülekandega, ei

tõenda tehingute toimumist. Riigikohus on 06.03.2002 lahendis nr 3-4-1-1-02 p 16 öelnud: „Kui

ostja arvab käibemaksu maha tehingutelt, mida ei ole toimunud, siis on sisendkäibemaksu

mahaarvamine välistatud KMS § 18 lg 1 p 1 või § 18 lg 6 kohaselt, sest kaupa või teenust ei ole

soetatud või puudub nõuetekohane arve. Ka selline pettus ei sõltu arve tasumise ajast ja viisist.“

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused

on järgmised.

21. Asjas on vaja tuvastada, kas tegelikult võõrandasid kaebajale raieõigused arvetel märgitud

äriühingute asemel hoopis füüsilised isikud, kas maksuhaldur kohaldas õigesti varjatud tehingu

maksustamise regulatsiooni, kas neid tehinguid pidi arvestama ettevõtlusega seotud tuluna ja kas

asjaolu, et raieõigusi võõrandanud äriühingute käibeandmed ei ole korrigeeritud, mõjutab

kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist.

22. Maksuotsuses on adekvaatselt põhjendatud ja tõendatud, miks Toomase kinnistul raieõiguse

võõrandaja olid hoopis selle kinnistu omanik I. V. Esiteks ei ole tõenäoline, et I. V, kes oli ise

tegutsev metsaäris ja kahtlemata kursis raieõiguse turuhindadega, võõrandas kinnistu OÜ-le KR

Grupp Baltikum 40 000 krooniga ja sama äriühing võõrandas selle 6 päeva hiljem edasi kaebajale

780 000 krooniga. 40 000 kroonine võõrandamishind on tõenäoliselt näidatud selleks, et

võimalik füüsilise isiku tulumaksukohustus oleks minimaalne. Et aga vaidlust ei ole selles, et I. V

oli varasemalt samuti kaebaja osanik, hetkel on osanikuks T. E, oli tegemist tehinguga omavahel

seotud isikute vahel. Samuti on mõlemad seotud OÜ-ga Logging, mis tegutses metsaraiega ja

mille osas maksuotsuses (lk 3 II lõik alumine osa) ja kontrollakti punktis 1 on maksuhaldur

veenvalt põhjendanud, et OÜ Logging ettevõtluse on järkjärgult võtnud üle OÜ OKOK. OÜ

KR Grupp Baltikum esindaja R. K on aga ise selgitanud maksuhaldurile 21.07.2009, et nii I. V

kui T. E kuulusid tema tutvusringkonda ning et tema vormistas OÜ KR Grupp Baltikum nimel

müügidokumendid vaid katastritunnuse alusel, ise kohapeal metsa olukorda vaatamas käimata.

Metsa äraveo tellis I. V ja äraveo juures olid nii I. V kui T. E. OÜ KR Grupp Baltikum ei ole ka

vaidlusaluselt käibelt deklareeritud tulumaksu tasunud. Maksuotsuse lk 4 ja 5 toodud järeldused

tehingu osas OÜ KR Grupp Baltikum on õiged. Kokkuvõtlikult näidati OÜ-d KR Grupp

Baltikum vahel puhvrina selleks, et I. V pääseks tulumaksukohustusest ja OÜ-l OKOK oli

majanduslik huvi OÜ-ga KR Grupp Baltikum tehingute kajastamiseks, sest nii sai OÜ OKOK

kasu maksustatavalt käibelt alusetult maha arvatava sisendkäibemaksu näol ja ka võimaluse

ettevõttest maksuvabalt raha välja viia. Muud majanduslikku loogikat peale maksupettuse sellise

puhvri kasutamiseks ei olnud, sest see oleks muidu olnud kahjulik nii I. Vle (ebamõistlikult

madal müügihind) kui kaebajale (miks mitte osta otse omanikult 40 000 krooni eest kui ta on hea

tuttav ja on teada, et raieõigus on müügis).

23. Ka raieõiguse ost Soo-otsa kinnistult OÜ-lt Peterberg ei ole tegelikkuses aset leidnud, selle

asemel omandas kaebaja raieõiguse sama Soo-otsa kinnistu omanikult D Bilt. OÜ Peterberg

juhatuse liige on J. N, kes samuti oli puutumises OÜ Logging majandustegevusega. OÜ

Peterberg raamatupidamisdokumendid ei toeta lepingujärgse 695 000 krooni maksmist kahes

osas D Bile detsembris 2009 ja jaanuaris 2010, samuti ei nähtu sellises ulatuses väljamaksete

tegemiseks sularaha olemasolu OÜ-l Peterberg, lisaks viibis D B ühe väidetava väljamakse

tegemise ajal Soomes, mistõttu ei saanud ta ka 28.01.2010 kassa väljamineku orderit allkirjastada.

Ka MTA allkirjaekspert on leidnud, et nimetatud allkiri ei ole kirjutatud ilmselt D Bi poolt. J. N

ei ole enne raieõiguse ostmist D Bilt metsa üle vaadanud, seega puudusid OÜ-l Peterberg

ostmiseks vajalikud andmed. Kogu raieõiguse omandamine toimus T. E ja I. V kontrolli all.

Puudus majanduslik loogika, miks kaebaja ei saanud omandada raieõigust otse D Bilt 695 000

krooni eest, vaid ostis selle OÜ-lt Peterberg vahetult peale D Bi ja OÜ Peterbergi vahelist

tehingut 2,1 miljoni krooni eest. Maksuotsuse lk-del 12-14 toodud järeldused on kohtu arvates

loogilised ja piisavad väitmaks seda, et raieõiguse võõrandajaks ei saanud olla OÜ Peterberg.

24. Seega puudus kaebajal alus arvata vaidlusaluste OÜ KR Grupp Baltikum ja OÜ Peterberg

arvete alusel maha sisendkäibemaksu.

25. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla seda, et võõrandamistehingute asemel oleks leidnud

aset mingid muud liiki tehingud. Seetõttu puudus vajadus lähtuda MKS §-st 83 ja §-st 84.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise õiguslikuks aluseks on käeoleval juhul KMS § 37 lg 1

– puudus mahaarvamiseks vajalik nõuetekohane arve. Arved ei vastanud aga RPS § 7 lg 1

nõuetele, kuna kaebaja ei soetanud neid arvetel märgitud äriühingutelt (OÜ-lt Peterberg ja OÜ-lt

KR Grupp Baltikum). Kuna OÜ OKOK ei ole soetanud OÜ-delt KT Grupp Baltikum ja OÜ

Peterberg nimetatud äriühingute nimel väljastatud arvete alusel kaupu ega teenuseid, puudus

OÜ-l OKOK õiguslik alus KMS§ 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 alusel neid arveid sisendkäibemaksu

hulgas kajastada. Vastustajal on õigus selles, et maksuhaldur ei ole kohaldanud ega pidanudki

kohaldama MKS § 83 ja § 84 sisalduvat näilise ja varjatud tehingu maksustamise regulatsiooni.

Vaidlus on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse üle võõrandamistehingult ja see õigus

puudub nõuetekohase algdokumendi (arve) puudumisel. Enamat maksuhaldur sel juhul

tuvastama ei pea.

26. Vastavalt TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed,

mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastav algdokument. Algdokumendi nõuded sätestab RPS § 7 lg 1. Kuludokument peab

võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud osapoolte vahel ja kuludokument

peab vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele õigesti kajastama

toimunud tehingu sisu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-07 tehtud otsuse p-s 15 leidnud, et

nõuetekohasele algdokumendile tuleb märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui tehingu

majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga ja

selline asjaolu võib olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 p 3.

27. Kaebaja väited varjatud tehingu maksustamise vajaduse osas ei ole asjakohased, kuna

maksuhaldur on füüsilistele isikutele tõenõoliselt tehingu eest tasutud summad arvestanud

ettevõtlusega seotud kuluna. Nii on võetud arvesse maksukohustust vähendava asjaoluna

raieõiguse eest I. Vle tasutud 40 000 krooni ja D Bile tasutud 200 000 krooni. Kuivõrd OÜ

OKOK ostis raieõiguse I. Vlt 40 000 krooniga (maksuotsuse p 1.1, 1.2, 1.3), siis maksustatakse

tulumaksuga OÜ-le KR Grupp Baltikum tehtud ülekande ja raieõiguse ostuhinna vahe 740 000

krooni. Sama metoodika on maksuotsuses toodud ka OÜ-le Peterberg tehtud väljamaksete osas.

OÜ-le Peterberg tehtud väljamakseid summas 2 120 000 krooni vähendati D Bile tasutud 200

000 krooni võrra. Tulumaksuga maksustati 1 920 000 krooni. Seega on OÜ OKOK jätnud

deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuluna väljamaksed OÜ-tele Peterberg ja KR Grupp

Baltikum summas 2 660 000 krooni, mille kohta puuduvad nõuetekohased algdokumendid ning

millelt on tasumata tulumaks 707 089 krooni.

28. Kuna kaebus on esitatud kaebaja enda subjektiivsete õiguste kaitseks, ei ole OÜ-de KR

Grupp Baltikumi ja Peterbergi käibeandmete korrigeerimine nende käibemaksukohustuse

vähendamiseks käesoleva vaidluse teemaks. Kohus juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kui

maksuarvestuses selgub, et kajastatud tehingut ei ole toimunud, kuid müüja on ostjale esitanud

siiski arve, tuleb arve tühistada, sest muidu tekiks müüjal käibemaksukohustus KMS § 38 lg 1

teise lause alusel. KMS § 29 lg 7 alusel saab müüja oma maksukohustust vähendada arve

tühistamise kuul. Aegumistähtaega selliseks toiminguks ei ole kehtestatud. Kui müüjale on sellise

arve alusel määratud tasumisele kuuluv käibemaks maksuotsusega, mida pole vaidlustatud või

mis on jõustunud, ning maksuhaldur määrab sama käibemaksu ostjale, siis võib tegemist olla

MKS § 103 lg 1 p-s 3 nimetatud alusega, mis võimaldab maksuotsust muuta. MKS § 33 lg 4

annab küll tagastusnõude aegumistähtajaks 3 aastat alates haldusakti kehtetuks tunnistamisest,

kuid samas puudub tähtaeg, mille jooksul saab esitada MKS § 103 lg 1 p-st 3 tulenevat

maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõuet.

29. Kokkuvõtlikult on maksuotsus õiguspärane, seejuures äramärkimist väärivalt põhjalik, ja selle

tühistamiseks puudub alus.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Kadriann Ikkonen

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2012 kohtuotsuse resolutsioon:

Jätta OKOK OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.02.2012 otsus

haldusasjas nr 3-11-1411 muutmata.

Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.