3-11-1289/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 08.02.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1289 Haldusasi Paargu OÜ kaebus Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 27.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1745-2 (haldusasi nr 3-11-1289) ja 16.06.2011 korralduse nr 12.2-3/1745-7 (haldusasi nr 3-11-1779) tühistamiseks.

Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Paargu OÜ lepinguline esindaja vandeadvkaadi abi Madis Uusorg ning vastustaja Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse volitatud esindaja Merle Maks.

Resolutsioon 1. Jätta Paargu OÜ kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 180, 181 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 27.04.2011 korraldusega sunniraha tasumiseks nr 12.2-3/1745-2 kohustati kaebuse esitajat maksuhalduri 08.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1745-1 täitmata jätmise eest tasuma sunniraha 320 eurot ning ühtlasi määrati korralduses

2 märgitud kohustuste uue täitmise tähtaja 09.05.2011 kell 10.00, hoiatades, et kui korraldust nimetatud tähtajaks ei täideta, määratakse sunniraha summas 1000 eurot.

Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 16.06.2011 korraldusega sunniraha tasumiseks nr 12.2-3/1745-7 kohustati kaebuse esitajat maksuhalduri 08.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1745-1 täitmata jätmise eest tasuma sunniraha 1000 eurot.

Haldusasjad nr 3-11-1289 ja nr 3-11-1779 on liidetud ühte menetlusse, määrates asjade ühiseks numbriks 3-11-1289.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Kaebaja poole lõplikud seisukohad. Kaebaja toob esmalt välja käesolevas asjas olulised faktilised asjaolud: -Kaebaja saatis aprilli alguses Põhja maksuja tollikeskuse kontrolliosakonna VIII kontrollitalituse vanemrevident Varje Männiste palvel maksuhaldurile oma 2011 veebruarikuu sisendkäibemaksu tekkimise aluseks olevad peamised ostuarved, pangakonto väljavõtted arvete tasumise kinnituseks, Varje Männiste vastas e-kirjale märtsi lõpus ja andis tegevuse kohta lisaks selgitusi ka telefoni teel; -Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Paargu OÜ ei saanud reaalselt kätte Põhja maksuja tollikeskuse 08.04.2011 korraldust nr 12.2-3/1745-1; -Kaebaja ei saanud kätte ka teadet 08.04.2011 korralduse saabumise kohta, hoolimata sellest, et kaebaja on korraldanud oma registrijärgsel aadressil, kus asub ka kaebaja tegevuskoht, nõuetekohaselt posti vastuvõtmise; -27.04.2011 tegi maksuhaldur kaebajale korralduse nr 12.2-3/1745-2 sunniraha tasumiseks ja määras 08.04.2011 korralduses toodud kohustuste täitmiseks uue tähtaja 09.05.2011; -Kaebajale 27.04.2011 korraldust kätte toimetada ei püütud ja väidetavalt jäeti kaebaja postkasti 30.04.2011 teade tähtkirja saabumise kohta, vastavat teadet Paargu OÜ postkasti aga ei olnud; -Väidetavalt 03.05.2011 tegi maksuhaldur otsuse nr 12.2-3/1745-3 tagastusnõude täitmise tähtpäeva pikendamiseks, mis saadeti kaebajale lihtpostiga. Otsuses märgiti üldsõnaliselt, et maksuhaldur on alustanud Paargu OÜ 2011.a veebruarikuu kontrolli, viidati 08.04.2011 korraldusele ja 27.04.2011 korraldusele, kuid nende täpset sisu ja seal toodud täpseid kohustusi ei märgitud; -Kaebaja sai 03.05.2011 otsuse kätte 09.05.2011; -12.05.2011 saatis kaebaja vastustajale e-kirja, milles palus saata endale 08.04.2011 korraldus ja 27.04.2011 korraldus ning teha uus korraldus, milles maksuhaldur määrab tähtaja, mil kaebaja saab 08.04.2011 korralduses toodud kohustusi täita; -Oma vastuses kaebaja e-kirjale märkis maksuhaldur, et e-kirjal puudub esindusõigusliku isiku allkiri, ja seetõttu ei aktsepteeri Põhja maksuja tollikeskus 12.05.2011 kirja seni, kuni ei ole saanud vastavasisulist nõuetekohast kirja või taotlust. Kaebaja saatis taotluse maksuhaldurile tähitult 13.05.2011; -12.05.2011 käis kaebaja ka Maardu postkontoris ja sai sealt kätte 27.04.2011 korralduse; -06.06.2011 tegi maksuhaldur otsuse nr 12.2-3/1745-5, 08.04.2011 korralduse täitmise tähtaja ennistamata jätmise kohta. Kaebaja ei olnud 08.04.2011 korralduse täitmise tähtaja ennistamist taotlenud.

3 -16.06.2011 tegi maksuhaldur korralduse sunniraha tasumiseks summas 1000 eurot; -16.06.2011 korralduse tegemise hetkeks ei olnud maksuhaldur reageerinud kaebaja 12.05.2011 e-kirjale ega 13.05.2011 tähitult saadetud taotlusele, saata Paargu OÜ-le 08.04.2011 korraldus elektroonselt ja teha korraldus, millega maksuhaldur määrab endale sobiva tähtaja, mil kaebaja saaks tulla 08.04.2011 korralduses toodud kohustusi täitma; -22.06.2011 palus kaebaja saata endale elektroonselt 08.04.2011 korralduse ja 16.06.2011 korralduse; -Esmakordselt saatis vastustaja kaebajale 08.04.2011 korralduse ja samuti ka 16.06.2011 korralduse elektroonselt 22.06.2011, kuid seda krüpteeritult, olles samas teadlik, et kaebajal puudub IT alane võimekus krüpteeritud dokumendi avamiseks ja kaebaja soovis korraldust saada .doc või .pdf file-na. Paargu OÜ hinnangul on vastustaja ja kaebaja põhimõtteliselt erimeelt selles, kas sunniraha määramine on tulenevalt sunniraha olemusest, eesmärgist ja lähtuvalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse seletuskirjas toodust võimalik olukorras, kus puudub kahtlus selles, et isik ei ole reaalselt saanud kätte korraldust, mille täitmist talt nõutakse ja milles hoiatatakse sunniraha määramise võimalikkusest. Kaebaja on seisukohal, et sunniraha on oma olemuselt mõjutusvahend, mitte aga karistus, mille rakendamisega soovitakse mõjutada isikut täitma temale pandud mitterahalist kohustust. Olukorras, kus isik ei ole oma kohustuse täpsest sisust teadlik, kuna ei ole reaalselt korraldust kätte saanud, ei oleks sunniraha rakendamine kooskõlas selle olemusega ja täidaks pigem karistuslikku eesmärki. Kuna sunniraha eesmärgiks on mõjutada isikut kohustust täitma, ei täidaks sunniraha ka sellises olukorras oma eesmärki, kuna isikul puudub teave, milliste kohustuste täitmist temalt nõutakse. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga selles, et sunniraha rakendamine on võimalik ka olukorras, kus isikule ei ole täpselt teada, milliste kohustuste täitmist temalt nõutakse ja isik ei ole reaalselt kätte saanud ka sunniraha hoiatust, kuid MKS § 54 lg 6 kohaselt võiks lugeda korraldus isikule kätte toimetatuks. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul esines objektiivne põhjendus 08.04.2011 korralduses toodud kohustuse täitmata jätmiseks nii 08.04.2011 korralduses märgitud tähtajaks kui ka 27.04.2011 korralduses märgitud tähtajaks. Nimelt ei olnud kaebaja teadlik ei kohustusest ega ka selle täitmise tähtajast ning seega oli kohustust võimatu täita. Kaebaja hinnangul ei ole objektiivsete tõenditega tõendamist leidnud vastustaja väide, et Paargu OÜ postkasti jäeti teade 08.04.2011 korralduse saabumise kohta 13.04.2011 ja 27.04.2011 korralduse saabumise kohta 30.04.2011. Kaebaja on seisukohal, et üksnes AS Eesti Post konsultant Julia Rünk vastavasisuline paljasõnaline kinnitus ei ole veel piisav väitmaks, et teated tähtkirja saabumise kohta kaebaja postkasti tõesti pandi. Ka AS Eesti Post möönab oma 20.07.2011 vastuses, et kuna teade saadetise saabumise kohta kuulub lihtsaadetise kategooriasse, siis puudub meil võimalus seda dokumentaalselt kinnitada. Kaebaja hinnangul annab aluse kahelda AS Eesti Post väites ka asjaolu, et 27.04.2011 korralduse puhul ei toimunud väljastuskatset, kuna postisorteerija eksis. Seega ei tegutse AS Eesti Post ilmselgelt veatult, mis annaks alust postiteenuseosutaja paljasõnaliste väidete uskumiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja postkasti tõesti teated 08.04.2011 korralduse ja 27.04.2011 korralduse saabumise kohta jäeti ja MKS § 54 lg 6 kohaselt võiks formaalselt lugeda korraldused kaebajale kätte toimetatuks, ei ole sunniraha rakendamine lähtuvalt sunniraha olemusest ja eesmärgist õiguspärane. Kaebaja selgitas juba punktis 2.2, et sunniraha on oma olemuselt ja eesmärgilt mõjutusvahend, millega on maksuhalduril võimalus mõjutada isikut täitma temale pandud mitterahalisi kohustusi. Sunniraha määramine eeldab aga, et isik oleks teadlik temale pandud kohustustest, nende täitmise tähtajast ja isikule oleks tehtud ka hoiatus, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Olukorras, kus isikule on küll formaalselt korraldused kätte toimetatud, kuid reaalselt ei ole isikul olnud võimalust nende sisuga tutvuda, ei saa asuda seisukohale, et isik teadis temale tehtud

4 korralduse sisust ja selle täitmise tähtajast ning et isikule oleks olnud teada, et korralduse täitmata jätmise korral võidakse tema suhtes rakendada sunniraha teatud kindlas määras. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et sunniraha rakendamine on oluline selleks, et maksukohustuslane läheks järgi temale saadetud tähitud kirjadele või tagaks posti kättesaamise. Kaebaja rõhutab, et MKS § 67 ega ka § 91 ei näe võimalust rakendada sunniraha selleks, et tagada postisaadetiste vastuvõtmine või posti vastuvõtmise korraldamine. Kaebaja on ka seisukohal, et kuna korraldus sunniraha määramiseks on kaalutlusotsus peaks 27.04.2011 korraldusest ja 16.06.2011 korraldusest nähtuma ka maksuhalduri teostatud kaalutlus nii sunniraha määramiseks, kui ka selle suuruse osas. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse seletuskirja kohaselt on üheks sunniraha rakendamise põhiprintsiibiks eeldavalt tõhusaima sunnivahendi kohaldamise printsiip. Selle kohaselt peaks sunnivahendi rakendamine toimuma võimalikult efektiivselt ja tõhusalt, nii et ettekirjutus saaks täidetud ning adressaadi mõjutamine toimub teda võimalikult vähem kahjustaval viisil. Mõningatel juhtudel võib ettekirjutuse tähtaegne täitmine adressaadi jaoks olla aga võimatu, seda siis kas täitmisele kuuluva kohustuse iseloomu või täitmise tingimuste sobimatuse (liialt lühike tähtaeg jne) tõttu. Siiski peaks sunni kohaldamisel arvesse võtma ka sunni adressaadi huve; sunni kohaldamine ei tohiks olla omaette eesmärgiks. Käesoleval juhul ei nähtu aga 27.04.2011 korraldusest ega ka 16.06.2011 korraldusest, et maksuhaldur on sunniraha rakendamisel teostanud diskretsiooniõigust. Korraldusest ei nähtu, milliseid konkreetseid asjaolusid on maksuhaldur sunniraha määramisel arvesse võtnud. Näiteks ei nähtu nimetatud korraldustest, et maksuhaldur oleks arvesse võtnud asjaolu, et 2011 veebruarikuu sisendkäibemaksu aluseks olevad peamised arved ja nende tasumist tõendavad pangakonto väljavõtted on Paargu OÜ maksuhaldurile esitanud. Samuti ei nähtu, et maksuhaldur oleks arvesse võtnud asjaolu, et Paargu OÜ juhatuse liige juba enne 08.04.2011 korralduse tegemist andis nii e-maili teel, kui ka telefoni teel selgitusi äriühingu tegevuse kohta üldisemalt ja ka 2011 veebruarikuu kohta. Samuti ei nähtu ka 16.06.2011 korraldusest, et maksuhaldur oleks sunniraha määramisel arvesse võtnud, et hoolimata kaebaja 13.05.2011 taotluses esitatust ei määranud vastustaja uut maksuhaldurile sobivat tähtaega 08.04.2011 korralduses toodud kohustuste täitmiseks ega saatnud kaebajale 08.04.2011 korraldust. Samuti ei nähtu ka korraldusest, kuidas on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et just rakendatud määras sunniraha on efektiivseim, kuid samas adressaati kõige vähemal määral koormav. Kaebaja on seisukohal, et sunniraha korraldus, millest ei ole võimalik tuvastada maksuhalduri teostatud kaalutluse arutluskäiku ja seda, kas maksuhaldur on diskretsiooniõigust rakendanud diskretsioonivigadeta on vastuolus MKS §-ga 46 ning tuleb juba ainuüksi seetõttu tühistada. Lõpetuseks peab kaebaja vajalikuks ka rõhutada, et kuna sunniraha määramise eesmärgiks on isiku mõjutamine mingit kohustust täitma, siis eeldab sunniraha määramine, et isik on teadlikult kohustust mitte täitnud. Käesoleva vaidluse faktilisi asjaolusid arvestades ei nähtu neist, et kaebaja oleks teadlikust 08.04.2011 korralduses toodud kohustusi mitte täitnud. Selleks puudus kaebajal ka huvi, kuna kontrollimenetluse võimalikult kiire läbiviimine oli ilmselgelt kaebaja huvides. Kaebaja hinnangul tõendab seda, et kaebaja eesmärgiks ei olnud 08.04.2011 korralduse mittetäitmine, ka asjaolu, et kaebaja esitas juba enne 08.04.2011 korralduse tegemist maksuhalduri e-kirja alusel 2011 veebruarikuu sisendkäibemaksu aluseks olevad peamised arved ja arvete tasumise kinnitused. Samuti tõendab kaebaja huvi 08.04.2011 korralduse täitmiseks ka asjaolu, et peale seda, kui kaebaja sai teada 08.04.2011 korralduse ja 27.04.2011 korralduse tegemisest (12.05.2011), pöördus kaebaja koheselt e-kirjaga maksuhalduri poole, et saada 08.04.2011 korraldus, 27.04.2011 korraldus ja määrata maksuhaldurile sobilik aeg 08.04.2011 korralduses toodud kohustuste täitmiseks. Kaebaja on endiselt seisukohal, et pigem püüdis maksuhaldur takistada menetluse kiiret läbiviimist, paludes saata 12.05.2011 e-kirjas esitatud taotlus tähitult või digitaalselt allkirjastatult. Hoolimata selles, et varasemalt on maksuhaldur Paargu OÜ-ga pidevalt e-maili vahendusel suhelnud. Aga isegi sellises olukorras

5 reageeris Paargu OÜ vastustajale viivitamatult ja saatis juba 13.05.2011 maksuhaldurile taotluse allkirjastatult. Samas, kui maksuhaldur ei saatnud kaebajale 08.04.2011 korraldust ega teinud korraldust, milles oleks määranud tähtaja, mil kaebaja saanuks selgitusi maksuhaldurile anda. Alles 06.06.2011 tegi maksuhaldur otsuse, millega jättis ennistamata 08.04.2011 korralduse täitmise tähtaja, samas, kui kaebaja nimetatud tähtaja ennistamist ei taotlenudki. 08.04.2011 korraldust ei saatnud vastustaja aga kaebajale isegi mitte enne 16.06.2011 sunniraha korralduse tegemist. Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduri seesugust käitumist võib käsitleda maksumenetluse kiire läbiviimise pahatahtliku takistamisena ja on ilmselgelt kohatu rakendada kaebaja suhtes sunniraha 08.04.2011 korralduse ja 27.04.2011 korralduse täitmata jätmise eest. Lähtuvalt eelnevast on Paargu OÜ seisukohal, et kaebaja suhtes sunniraha rakendamine on õigusvastane ning 27.04.2011 korraldus ja 16.06.2011 korraldus tuleb tühistada ning kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja lõplikud seisukohad. Faktilised asjaolud: -08.04.2011 tegi maksuhaldur Paargu OÜ-le korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks tähtajaga 15.04.2011. Korraldus sisaldas endas ka sunniraha rakendamise hoiatust. Korraldus toimetati Paargu OÜ-le kätte posti teel tähtkirjana äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile. Eesti Post kinnitas, et 08.04.2011 korraldus jõudis Maardu kandepunkti 12.04.2011, mil tehti ka väljastuskatse, mis aga ebaõnnestus põhjusel „kedagi ei olnud kohal, uks suletud“ ning teade saadetise saabumise kohta viidi postkasti 13.04.2011. Kuna Paargu OÜ 08.04.2011 korraldust 15.04.2011 ei täitnud, helistas maksuhaldur Paargu OÜ juhatuse liikmele Erkki Vapper´le, kes teatas, et on haige ning võtab ise maksuhalduriga ühendust aprillikuu 25. või 26. kuupäeval. Nimetatud kuupäevadel Erkki Vapper maksuhaldurile ei helistanud ja maksuhaldur ei saanud enam Erkki Vapper´ga ühendust. -27.04.2011 tegi maksuhaldur äriühingule korralduse nr 12.2-3/1745-2 (edaspidi 27.04.2011 korraldus) sunniraha tasumiseks 08.04.2011 korralduses sisalduvate kohustuste täitmata jätmise eest summas 320 eurot. 27.04.2011 korraldusega määrati ka uus tähtaeg 08.04.2011 korraldusega määratud kohustuste täitmiseks (09.05.2011). Ka eelnimetatud sunniraha korralduses oli hoiatus sunniraha rakendamisest. Korraldus edastati Paargu OÜ-le samuti posti teel tähtkirjana äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile. 29.04.2011 tagastati esimene tähtkiri (08.04.2011 korraldus) hoiutähtaja möödumise tõttu ning tähtkiri väljastati maksuhaldurile 02.05.2011. Eesti Post kinnitas, et väljastuskatset 27.04.2011 puhul ei tehtud, kuid teade tähtkirja saabumise kohta viidi postkasti 30.04.2011. -03.05.2011 tegi PMTK otsuse nr 12.2-3/1745-3 (edaspidi 03.05.2011 otsus) käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva pikendamiseks. Eelnimetatud otsus saadeti Paargu OÜ-le lihtkirjaga äriregistrisse märgitud aadressil, mille Paargu OÜ sai kätte väidetavalt 09.05.2011. Otsuses oli välja toodud ka kogu eelnev menetluskäik, sh ka 08.04.2011 korralduse ning 27.04.2011 korralduse sisu. -12.05.2011 saatis OÜ Paargu maksuhaldurile e-kirja, milles teavitas maksuhaldurit, et ei ole 08.04.2011 korraldust ning 27.04.2011 korraldust kätte saanud ning palus korraldused saata ekirja teel ja teha uus korraldus, millega määrata uus tähtaeg kohustuste täitmiseks. Samas soovis Paargu OÜ, et maksuhaldur saadaks edaspidi kõikide kirjade ja haldusaktide koopiad elektroonselt. 12.05.2011 läks Paargu OÜ ka Maardu postkontorisse, kus ta sai kätte 27.04.2011 korralduse.

6 12.05.2011 vastas maksuhaldur kaebaja 12.05.2011 e-kirjale ning märkis, et Paargu OÜ peab tegema nõuetekohase ning allkirjastatud taotluse, kui ta soovib, et maksuhaldur saadaks dokumentide koopiad edaspidi ka kaebuse esitaja elektroonsele e-posti aadressile. -16.05.2011 saabus maksuhaldurile Paargu OÜ allkirjastatud kiri, milles taotletakse dokumentide koopiate saatmist e-posti teel ning uue tähtaja määramist 08.04.2011 korralduses nimetatud kohustuste täitmiseks. -25.05.2011 esitas Paargu OÜ kaebuse Tallinna Halduskohtule 27.04.2011 korralduse tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-1289). -02.06.2011 tegi maksuhaldur otsuse nr 12.2-3/1745-4 (edaspidi 02.06.2011 otsus) käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva pikendamiseks 30 päeva võrra. Otsus saadeti Paargu OÜ-le lihtkirjaga, mille Paargu OÜ on samuti kätte saanud. 06.06.2011 tegi maksuhaldur otsuse nr 12.2-3/1745-5 (edaspidi 06.06.2011 otsus), millega jäeti ennistamata 08.04.2011 korralduse täitmise tähtaeg. Otsus saadeti lihtkirjaga ning kaebuse esitaja sai selle kätte. -PMTK saatis 07.06.2011 Paargu OÜ-le ka e-kirja, mille manuses oli krüpteeritult kaks dokumenti – 27.04.2011 korraldus ja 06.06.2011 otsus. 16.06.2011 tegi maksuhaldur uue korralduse sunniraha tasumiseks summas 1000 eurot. 20.06.2011 toimus telefonvestlus Paargu OÜ ning maksuhalduri vahel. Maksuhaldur saatis samal päeval Paargu OÜ-le ka e-kirja, kus maksuhaldur selgitab, et haldusakte saab saata ainult krüpteeritult. 20.06.2011 e-kirjaga selgitas Paargu OÜ, et soovib siiski saada haldusaktid elektronkirjadena pdf. või doc. failidena, mitte krüpteeritult. 22.06.2011 saadeti maksuhaldurile Paargu OÜ poolt täiendav e-kiri, mille saatmise põhjuseks oli asjaolu, et e-maksuametist nähtus Paargu OÜ-le, et maksuhaldur on teinud Paargu OÜ-le uue korralduse sunniraha tasumiseks. Kaebuse esitaja palus elektroonselt saata nii 08.04.2011 korraldus kui ka 16.06.2011 korraldus. -22.06.2011 e-kirjaga saatis maksuhaldur Paargu OÜ-le kaks krüpteeritud dokumenti - 08.04.2011 korralduse ning 16.06.2011 korralduse. 27.06.2011 vastas Paargu OÜ maksuhaldurile, et kahjuks tema arvutis ei avane saadetud kiri ja seega puudub tal võimalus tutvuda e-kirjaga. Sellest tulenevalt soovis kaebuse esitaja saada kirja teises formaadis, mitte krüpteeritult. 28.06.2011 vastas maksuhaldur kaebuse esitajale, et kui tal ei ole võimalik edastatud dokumente dekrüpteerida, siis on tal võimalik tulla maksuhalduri ametiruumidesse nende dokumentidega tutvuma. 29.06.2011 vastas kaebuse esitaja, et on 01.07-07.07 ja 08.07- 11.07 komandeeringus ja saaks tulla korraldustele järele alates 13.07.2011. 13.07.2011 tuli kaebuse esitaja PMTK-sse 08.04.2011 korraldusele järgi. -18.07.2011 esitas Paargu OÜ kaebuse Tallinna Halduskohtule 16.06.2011 korralduse tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-1779). Maksuhaldur peab oluliseks selgitada ja lisada järgnevat: Nimelt Paargu OÜ leiab, et maksuhaldur tahab jätta muljet, et kaebaja ei ole huvitatud 08.04.2011 korralduse täitmisest ning on sellest teadlikult ja tahtlikult kõrvale hoidnud, vastustaja aga jätab tähelepanuta asjaolu, et juba 12.05.2011 e-kirjas ja 13.05.2011 tähitud kirjas palus kaebaja saata endale 08.04.2011 korraldus ja määrata uus tähtaeg, et oleks võimalik korralduses toodud kohustusi täita, vastaja aga ei ole uut tähtaega kohustuste täitmiseks määranud. PMTK selgitab, et kui maksuhaldur annab korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks ning määrab tähtaja kohustuste täitmiseks, siis kohustus tuleb täita maksukohustuslase poolt esimesel võimalusel. Dokumente saab maksukohustuslane esitada igal ajal. Suulist teavet saab loomulikult tulla andma eelnevalt maksuhalduriga kokku leppides ning ka siinjuhul ei ole keelatud (vaid pigem oodatud) maksukohustuslasepoolne initsiatiiv kohustuste varasemaks täitmiseks. Ehk kui maksuhaldur on andnud tähtaja korralduse täimiseks, siis see tähtaeg tähendab seda, et kui hiljemalt selleks kuupäevaks ei ole kohustused täidetud, on maksuhalduril õigus määrata sunniraha (kui selline hoiatus ka korralduses seisneb). Kui isik kohustusi ei täida ning maksuhaldur teebki sunniraha, siis sunniraha korralduses

7 hoiatatakse isikut, et kui isik hiljemalt ka selles korralduses märgitud kuupäevaks ei täida kohustusi, määratakse isikule uus sunniraha peale tähtaja möödumist. PMTK selgitab, et maksukorralduse seadusest ei tulene, et maksuhaldur peab korraldusega määratud tähtaja möödumisel määrama isikule uue tähtaja kohustuste täitmiseks. Kui vaadata käesoleval juhul viimast sunniraha korraldust (16.06.2011), siis ka seal on selgitatud isikule, et sunniraha tasumine ei vabasta Paargu OÜ-d PMTK 08.04.2011 korralduse täitmisest. Samas ei ole määratud ka uut tähtaega kohustuste täitmiseks, millist kohustust seaduse järgi maksuhalduril ka ei tulene. Paargu OÜ-le on käesolevaks hetkeks oma kohustused teada ning ta pole maksuhaldurile vajalikke dokumente edastanud ega võtnud ühendust ja leppinud kokku uut tähtaega ka suuliste selgituste andmiseks. Käesoleval juhul on jätkuvalt täitmata 08.04.2011 korraldus, mille täitmise tähtaeg oli 15.04.2011. See, et korralduse täitmise tähtaeg on möödunud ei tähenda, et korraldus ei ole enam kehtiv. Kõiki kehtivaid haldusakte tuleb aga täita. Vastustaja märgib, et kaebajale on jäänud arusaamatuks, kuidas on 16.06.2011 korralduse õigusvastasuse kontrolliga seotud fakt, et vastustaja väite kohaselt 27.04.2011 korralduse tegemisel oli maksuhalduril põhjendatud eeldus, et 08.04.2011 korraldus on maksukohustuslasele kätte toimetatud. Kaebuse esitaja viitab, et maksuhaldurile oli tegelikkuses 16.06.2011 korralduse tegemise hetkel teada fakt, et kaebaja ei ole reaalselt tutvunud 08.04.2011 korraldusega. PMTK selgitab, et 08.04.2011 korraldus toimetati Paargu OÜ-le nõuetekohaselt, millele Paargu OÜ postkontorisse aga järele ei läinud. Kuna isik tähtaegselt oma kohustusi ei täitnud, tehti Paargu OÜ-le 27.04.2011 korraldus sunniraha määramiseks. Esimene korraldus tagastati maksuhaldurile alles 02.05.2011. Ka 27.04.2011 korraldus edastati Paargi OÜ-le nõuetekohaselt. Paargu OÜ väitis jätkuvalt, et ta ei saanud teatist tähtkirja saabumisest. Samas selgitab Paargu OÜ, et sai eelviidatud korraldustest teada PMTK 03.05.2011 otsusest, mis saadeti talle lihtkirjaga. 27.04.2011 korraldusele läks Paargu OÜ peale 03.05.2011 otsuse kättesaamist postkontorisse järele ning sai selle kätte 12.05.2011. Järgmine sunniraha korraldus tehti alles 16.06.2011, mil Paargu OÜ-l oli olemas juba 27.04.2011 korraldus ning tema kohustused teada, mida ta jätkuvalt ei täitnud. Kaebaja on seisukohal, et 16.06.2011 korraldus on motiveerimata ning tehtud kaalutlusvigadega, kuna sealt ei nähtu kõik asjaolud, nt ei nähtu 16.06.2011 korraldusest see, et maksuhaldurile on teada, et kaebaja ei ole 08.04.2011 korraldust reaalselt kätte saanud ning kaebaja on korduvalt palunud korralduse väljastamist elektroonselt ning palunud määrata uus tähtaeg, kuid seda ei ole tehtud. PMTK on seisukohal, et 16.06.2011 korraldus on piisavalt motiveeritud ning sellest selguvad kõik asjas olulised faktid ning asjaolud õiguspärase korralduse tegemiseks. PMTK leiab, et sellise informatsiooni (nagu kaebuse esitaja eelpool kirjeldas) aset leidmine sunniraha määramise korralduses ei ole vajalik ning seda ei nõua ka seadus. Vastustaja märgib, et kaebaja väitel Paargu OÜ on juba veebruaris 2011 sisendkäibemaksu aluseks olevad dokumendid esitanud, s.o enne 08.04.2011 korraldust ning sisuliselt on maksuhalduril dokumendid olemas, seega on põhjendamatu ka väita, et kaebaja eesmärgiks oli pahatahtlik menetlus venitamine. PMTK nõustub kaebajaga, et teatud dokumendid on Paargu OÜ edastanud maksuhaldurile enne 08.04.2011 korraldust. Paargu OÜ saatis e-posti teel dokumentide koopiad, kuid maksuhaldur vajab siiski originaaldokumente, et neid arvesse saaks võtta. Paargu OÜ saatis 07.04.2011 maksuhaldurile e-posti teel 2 arvet ja 3 arvelduskonto väljavõtet (lisa), kuid Paargu OÜ jättis esitamata pearaamatu sisendkäibemaksukonto väljavõtte, mida maksuhaldur temalt korduvalt küsis. Samas on teada, et arved ning tasumised (kui seda tehti) ei tõenda tehingute toimumist. Seega puudus maksuhalduril vajalik informatsioon sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse tuvastamisel. Kuna arvetel näidatud tehingute suhtes tekkis kahtlus, siis alustatigi 08.04.2011 korraldusega üksikjuhtumi kontrolli seoses 2011 veebruarikuus arvestatud ja deklareeritud käibemaksu osas. 08.04.2011

8 korraldusega sooviti täiendavaid dokumente ning selgitusi seoses 2011 veebruarikuu käibedeklaratsiooniga. PMTK kokkuvõtlik seisukoht: -PMTK viitab, et MKS § 67 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur MKS §-s 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 136 lg 1 sätestab, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmatajätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Sama sätte lõige 2 märgib, et hoiatus vormistatakse kirjalikult ning hoiatuse võib teha ka haldusaktis, mille täitmise tagamiseks sunnivahendit rakendatakse. -Käesoleval juhul on isikule esmalt väljastatud 08.04.2011 korraldus, millega kohustati teda esitama dokumente ja andma teavet (MKS §-d 60, 62). Maksuhaldur oli nimetatud korraldusse märkinud ka hoiatuse sunniraha rakendamise võimalusest, kui kohustused jäetakse maksukohustuslase poolt täitmata. Samas oli kohustuste täitmiseks antud ka tähtaeg, peale mida oli maksuhalduril seaduslik alus ja õigus väljastada kaebuse esitajale sunniraha tasumise korraldus. -Kuna Paargu OÜ ei täitnud 08.04.2011 korraldust, väljastati talle 27.04.2011 korraldus sunniraha määramiseks. Samas märgib PMTK, et 27.04.2011 korraldusega määrati 08.04.2011 korralduses sisalduva kohustuste täitmiseks ka uus tähtaeg. Ka selles korralduses sisaldus hoiatus sunniraha rakendamise võimalusest. Korraldusega määratud tähtajaks jättis isik järjekordselt kohustused täitmata. -Kaebuse esitaja selgitab, et ta ei saanud 08.04.2011 korraldust täita, kuna ta pole seda kätte saanud ning sunniraha saab määrata ainult siis, kui isik on reaalselt saanud korraldusega tutvuda ning peale mida jäetakse korraldus täitmata. PMTK on seisukohal, et ebaõige on kaebuse esitaja väide, mille kohaselt peab maksuhaldur enne sunniraha tasumise korraldust tuvastama, kas maksukohustuslane on reaalselt kätte saanud haldusakti, millega on talle pandud kohustused. PMTK selgitab, et sellist nõuet ei ole seaduses sätestatud ega tulene ka praktikast. Samas on maksuhaldur käesoleval juhul täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded ja kohustused haldusaktide koostamisel ning väljasaatmisel, ehk maksuhaldur on käitunud õiguspäraselt ja nõuetekohase hoolsusega. -MKS § 54 lg 6 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Siinkohal peab PMTK oluliseks ka viidata Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2011 lahendile nr 3-3-1-100- 10, kus kolleegium toob välja (punktis 16), et „Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endal riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani“. Samas leiab kolleegium (punktis 17), et „juriidilisel isikul ei ole võimalik täita oma kohustust hoolitseda registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest üksnes sellel aadressil postkasti paigaldamisega. Maksuhaldur ei pea juriidilisest isikust maksumaksjale dokumente saates arvestama võimalusega, et registrijärgsel aadressil asub ainuüksi maksumaksja nimeline postkast. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt MKS § 54 lg-st 6 olema võimalik aadressijärgselt üle anda“. -PMTK viitab, et käesoleval juhul on maksuhaldur 08.04.2011 korralduse (ja ka 27.04.2011 korralduse) saatnud kaebuse esitajale posti teel tähtkirjana äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile. Eesti Posti poolt saadetud vastusest maksuhalduri päringule selgub, et maksuhalduri poolt 08.04.2011 väljastatud korraldus on jõudnud Maardu kandepunkti 12.04.2011. Saadetise väljastuskatse samal päeval ebaõnnestus põhjusel “kedagi ei olnud kohal, uks suletud“ ning teade saadetise saabumise kohta viidi saaja postkasti 13.04.2011. Seega tuleb tähtkiri lugeda

9 vastavalt seadusele kättetoimetatuks 13.04.2011. 27.04.2011 korralduse puhul pandi teade tähtkirja saabumise kohta postkasti 30.04.2011. Kaebuse esitaja käis ka 12.05.2011 27.04.2011 korraldusel Maardu postkontoris järel. -27.04.2011 korralduses oli sisuliselt märgitud info, mida maksuhaldur kontrollib ja mis on Paargu OÜ kohutused – Paargu OÜ-d kohustati ilmuma PMTK-sse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks maksustamisperioodi 2011 veebruarikuu kohta. Veelgi enam viitab PMTK sellele, et 03.05.2011 otsuses oli veelgi täpsemalt ning põhjalikumalt kirjas, mida maksuhaldur kontrollib, mis perioodi ja mis on Paargu OÜ kohustused. Selle otsuse sai Paargu OÜ kätte väidetavalt 09.05.2011. Seega oli maksukohustuslasele teada alates sellest ajast, mis on tema kohustused. Kuid maksukohustuslane ei näidanud üles hoolsust ega tahtlust seda täitma tulla, vaid venitas menetlust. -Tähtis ei ole ka see, et kohustuste täitmise tähtaeg, esimesel juhul 15.04.2011 ning teisel juhul 09.05.2011, oli juba möödas, kuna 08.04.2011 korraldus oli jätkuvalt kehtiv ning seda tuli täita, olenemata täiendava tähtaja puudumisest. Seadusest ei tulene maksuhaldurile ka kohustust anda maksukohustuslasele kogu aeg uusi tähtaegu kohustuste täitmiseks. Tähtaeg on antud selleks, et peale tähtaja möödumist on maksuhalduril õigus määrata sunniraha. -PMTK ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et 27.04.2011 korraldus ning 16.06.2011 korraldus ei ole piisavalt motiveeritud. PMTK selgitab, et vaidlusalused haldusaktid vastavad seaduses sätestatud nõuetele, mis on toodud MKS §-s 46. Samas on haldusaktides ka õiged viited MKS §-dele 46 ja 67. Haldusaktide motiveerimise koha pealt tuleks vaadata MKS § 46 lg 3 p 5, mille kohaselt peab maksuhalduri haldusaktis sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Käesoleval juhul on maksuhaldur kirjeldanud haldusakti andmisel faktilisi asjaolusid ning toonud õigusliku aluse. Seega on tegemist seadusliku ning piisavalt motiveeritud haldusaktiga. PMTK leiab, et 27.04.2011 ja 16.06.2011 korraldused on õiguspärased ning antud eesmärgiga mõjutada Paargu OÜ-d täitma oma kohustusi. -Kokkuvõtlikult võib öelda, et Paargu OÜ-le oli juba 03.05.2011 otsusega teada, mida maksuhaldur kontrollib, mis perioodi ja mis on Paargu OÜ kohustused. Seaduse järgi sai maksukohustuslane eelviidatud otsuse kätte 08.05.2011 ning kohustustuste täitmise tähtaeg oli 09.05.2011. Isegi kui kaebuse esitaja suudab tõendada, et ta sai 03.05.2011 korralduse kätte hiljem, ei täitnud ta ka hilisemalt talle määratud kohustusi, vaid venitas teadlikult menetlust - soovis haldusaktide koopiaid e-mailile, kuid hiljem väitis, et ei saa neid avada jne. Ka 27.04.2011 korralduses, mis lisaks tähtkirjaga saatmisele, avaldati ka Ametlikes Teadaannetes ning isik käis ka 12.05.2011 postkontoris sellel järel, oli avaldatud Paargu OÜ kohustused. Kuid olenemata sellest jättis Paargu OÜ oma kohustused täitmata, seetõttu väljastati talle ka kolmas 16.06.2011 korraldus. Ning ka peale seda ei ole ta astunud samme selleks, et esitada vajalikud dokumendid ning anda selgitusi. Eeltoodud arvestades on PMTK seisukohal, et 27.04.2011 korraldus nr 12.2-3/1745-2 ning 16.06.2011 korraldus nr 12.2-3/1745-7 on motiveeritud ja õiguspärased ning kaebuse esitaja poolt esitatud seisukohad ei anna alust nende tühistamiseks. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg 1 kohaselt maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada

10 maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Menetletavas asjas Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse (PMTK) 08.04.2011 korraldusega nr 12.2-3/1745-1 kohustati Paargu OÜ, asukoht Fosforiidi 4, Maardu, esitama dokumente (loetelu korralduses) ja andma teavet. Dokumentide esitamise tähtajaks määras maksuhaldur 15.04.2011 kell 14.00. Korralduses hoiatati, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse Paargu OÜ-le kohaldada sunniraha, esimesel korral 320 eurot. Määratud tähtajaks Paargu OÜ korralduses loetletud dokumente ei esitanud. Maksuhaldur võttis 15.04.2011 telefoni teel ühendust Paargu OÜ ainsa juhatuse liikme Erkki Vapper´ga (äriregistri andmetel kuni 28.06.2012), kes teatas, et on haige ning võtab ise maksuhalduriga ühendust ajavahemikus 25.-26.04.2011. E. Vapper ühendust ei võtnud ning nõutud dokumente samuti ei esitanud. Vastustaja nõustub kaebajaga, et teatud dokumendid on Paargu OÜ maksuhaldurile edastanud enne 08.04.2011 korraldust, samas Paargu OÜ saatis posti teel dokumentide koopiad, kuid maksuhaldur vajab originaaldokumente, et neid arvesse saaks võtta. Paargu OÜ saatis maksuhaldurile 07.04.2011 e-posti teel 2 arvet ja 3 arvelduskonto väljavõtet, kuid jättis esitamata pearaamatu sisendkäibemaksukonto väljavõtte, mida maksuhaldur kaebajalt korduvalt küsis. PMTK tegi 27.04.2011 Paargu OÜ-le korralduse sunniraha tasumiseks nr 12.2-3/1745-2, millega kohustati kaebuse esitajat maksuhalduri 08.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1745-1 täitmata jätmise eest tasuma sunniraha 320 eurot ning ühtlasi määrati korralduses märgitud kohustuste uueks täitmise tähtajaks 09.05.2011 kell 10.00, hoiatades, et kui korraldust nimetatud tähtajaks ei täideta, rakendades sunniraha summas 1000 eurot. Määratud tähtajaks jäi korraldus jätkuvalt täitmata. Seejärel PMTK tegi 16.06.2011 Paargu OÜ-le korduva korralduse sunniraha tasumiseks nr 12.2- 3/1745-7, millega kohustati kaebuse esitajat maksuhalduri 08.04.2011 korralduse nr 12.2- 3/1745-1 täitmata jätmise eest tasuma sunniraha 1000 eurot. Korralduses muuhulgas märgitakse, et sunniraha tasumine ei vabasta Paargu OÜ PMTK 08.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1745-1 täitmisest.

Käesolevas asjas vaidlust ei ole selle üle, et PMTK 08.04.2011 korraldus nr 12.2-3/1745-1 on Paargu OÜ poolt jäänud täitmata. Kaks vaidlusalust sunniraha tasumise korraldust on tehtud just sellest asjaolust tingituna.

Kohus võtab lühidalt kokku poolte seisukohad: Kaebuse esitaja põhjendab PMTK 08.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1745-1 täitmata jätmist sellega, et ei ole seda kätte saanud ning et sunniraha saab määrata ainult siis, kui isik on reaalselt saanud korraldusega tutvuda ja siis peale seda jäetakse see täitmata. Samuti leiab kaebuse esitaja, et nimetatud korraldus on motiveerimata, sellest ei nähtu, et maksuhaldur on sunniraha rakendamisel teostanud diskretsiooniõigust. Kaebaja arvates maksuhalduri käitumist võib käsitleda maksumenetluse kiire läbiviimise pahatahtliku takistamisena. Vastustaja on seisukohal, et kui maksuhaldur annab korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks ning määrab tähtaja kohustuste täitmiseks, siis kohustus tuleb täita maksukohustuslase poolt esimesel võimalusel. Kui maksuhaldur on andnud tähtaja korralduse täimiseks, siis see tähtaeg tähendab seda, et kui hiljemalt selleks kuupäevaks ei ole kohustused täidetud, on maksuhalduril õigus määrata sunniraha (kui selline hoiatus korralduses sisaldub). Kui isik kohustusi ei täida ning maksuhaldur rakendab sunniraha, siis sunniraha korralduses hoiatatakse isikut, et kui isik hiljemalt ka selles korralduses märgitud kuupäevaks ei täida kohustusi, määratakse isikule uus sunniraha peale tähtaja möödumist. PMTK selgitab, et maksukorralduse seadusest ei tulene, et maksuhaldur peab korraldusega määratud tähtaja möödumisel määrama isikule uue tähtaja kohustuste täitmiseks. Viimases sunniraha korralduses (16.06.2011) on isikule selgitatud, et

11 sunniraha tasumine ei vabasta Paargu OÜ PMTK 08.04.2011 korralduse täitmisest. Samas ei ole määratud ka uut tähtaega kohustuste täitmiseks, millist kohustust seaduse järgi maksuhalduril ei ole. Vastustaja märgib, et käesoleval juhul on jätkuvalt täitmata 08.04.2011 korraldus, mille täitmise tähtaeg oli 15.04.2011. PMTK arvates see, et korralduse täitmise tähtaeg on möödunud ei tähenda, et korraldus ei ole enam kehtiv ning kõiki kehtivaid haldusakte tuleb täita. PMTK väitel 08.04.2011 korraldus toimetati Paargu OÜ-le nõuetekohaselt, millele aga Paargu OÜ postkontorisse järele ei läinud. Kuna isik tähtaegselt oma kohustusi ei täitnud, tegi maksuhaldur Paargu OÜ-le 27.04.2011 korralduse sunniraha rakendamiseks. Esimene korraldus tagastati maksuhaldurile alles 02.05.2011. Vastustaja on seisukohal, et ka 27.04.2011 korraldus edastati Paargu OÜ-le nõuetekohaselt. Paargu OÜ väitis jätkuvalt, et ta ei saanud teatist tähtkirja saabumisest, samas selgitab Paargu OÜ, et sai eelviidatud korraldustest teada PMTK 03.05.2011 otsusest, mis saadeti talle lihtkirjaga. 27.04.2011 korraldusele läks Paargu OÜ peale 03.05.2011 otsuse kättesaamist postkontorisse järele ning sai selle kätte 12.05.2011. Järgmine sunniraha korraldus tehti alles 16.06.2011, mil Paargu OÜ-l oli juba olemas 27.04.2011 korraldus, mida ta jätkuvalt ei täitnud. Vastustaja arvates on just kaebaja see, kes on teadlikult venitanud menetlust. Ka peale kolmanda 16.06.2011 korralduse saamist ole kaebaja astunud samme selleks, et esitada maksuhaldurile vajalikud dokumendid ning anda selgitusi.

MKS §-s 52 on sätestatud dokumentide kättetoimetamise kord. Selle sätte lõike 1 kohaselt dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Seega seadusest tulenevalt on maksuhalduril õigus valida, kuidas menetlusdokumenti selle adressaadile kätte toimetada. MKS § 54 lg 3 kohaselt menetlusosalise soovil saadetakse dokument tema poolt näidatud elektronposti aadressil. Maksuhaldur on Paargu OÜ-le edastanud menetlusdokumendid ka elektrooniliselt kaebaja palvel, kuid nagu hiljem selgus kaebuse esitaja ei saanud neid krüpteeritud manuseid avada (dekrüpteerida). Maksuhaldur selgitas Paargu OÜ-le, et kui seda ei ole tal võimalik teha, siis saab dokumentidega tutvuda maksuhalduri juures, mida kaebaja seaduslik esindaja ka tegi.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur on pahatahtlikult takistanud menetluse läbiviimist. Maksuhaldur on tegutsenud vastavalt seadusele vaidlusaluste menetlusdokumentide kättetoimetamisel Paargu OÜ-le. Kaebuse esitaja on kohustatud teavitama maksuhaldurit sellest, millisel postiaadressil ta reaalselt oma posti kätte saab. Kaebaja peab korraldama oma posti tähtaegse kättesaamise vältimaks korduvat dokumentide saatmist. Äriühing, jättes oma posti vastuvõtmise korraldamata, võtab endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri jm menetlusdokumendid, ei jõua temani. Äriregistrisse on kantud ainult üks Paargu OÜ aadress- Fosforiidi 4, Maardu, kuhu maksuhaldur ka menetlusdokumendid saatis. Maksuhaldur ei ole äriühingu aadressiga eksinud. Maksuhaldur ei tea ega peagi teadma, kuidas menetlusdokumentide adressaat korraldab oma postisaadetiste kättesaamise äriregistrisse kantud juriidilise isiku aadressil (muud postiaadressi maksuhaldurile ei ole antud). Vastavalt Riigikohtu seisukohale maksumaksjast juriidiline isik peab hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt MKS §-st 54 lg 6 olema võimalik aadressijärgselt juriidilisele isikule üle anda. Samuti leiab Riigikohus, et mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele.

MKS § 54 lg 2 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena

12 saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta (lõige 6). Haldusasja materjalist nähtub, et maksuhaldur on 08.04.2011 korralduse (sh 27.04.2011 korralduse) saatnud kaebuse esitajale posti teel tähtkirjana äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile Fosforiidi 4, Maardu (äriregistri andmetel alates 24.07.2006 kuni käesoleva ajani). Eesti Posti poolt saadetud vastusest maksuhalduri päringule selgub, et maksuhalduri 08.04.2011 korraldus on jõudnud Maardu kandepunkti 12.04.2011. Saadetise väljastuskatse samal päeval ebaõnnestus põhjusel, et “kedagi ei olnud kohal, uks suletud“ ning teade saadetise saabumise kohta viidi saaja, Paargu OÜ, postkasti 13.04.2011. Kohus nõustub vastustajaga, et seega tuleb tähtkiri lugeda vastavalt seadusele kättetoimetatuks 13.04.2011. 27.04.2011 korralduse saatmise kohta pandi teade tähtkirja saabumise kohta Paargu OÜ postkasti 30.04.2011. Maksuhalduri andmetel kaebuse esitaja käis ka 12.05.2011 27.04.2011 korraldusel Maardu postkontoris järel.

Riigikohtu halduskolleegium 10.03.2011 kohtumääruses asjas nr 3-3-1-100-10 on asunud järgnevale seisukohale: “/…/ 14. MKS § 54 lg 2 kohaselt saadetakse dokument juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil. MKS § 54 lg 6 teine lause sätestab, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. TsÜS § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 2 kohaselt kantakse äriregistrisse osaühingu asukoht ja aadress. ÄS § 62 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub. ÄS § 62 lg 5 kohaselt esitatakse isiku aadressina registripidajale täpsed andmed asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber)/…/. 16. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 14, ja 13. oktoobri 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-65-09, p 13). Seega peab juriidiline isik tagama registrile tema aadressi kohta esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksumaksjast juriidiline isik peab hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-65-09 ja 19. detsembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07)/…/. 17. /…/ Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt MKS § 54 lg-st 6 olema võimalik aadressijärgselt üle anda/…/“. Riigikohtu halduskolleegium 26.09.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-42-11 leiab järgmist: „/…/11. /…/ MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Dokumentide posti teel kättetoimetamist reguleerib MKS § 54. MKS § 54 lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. MKS § 54 lg 6 kohaselt (2007. aastal kehtinud redaktsioonis) juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Eelpool viidatud MKS sätted ei reguleeri, millal loetakse dokument kättetoimetatuks selle tähtkirjana saatmise korral. Kolleegium viitab siinkohal Riigikohtu halduskolleegiumi 20. mai 2003. a määrusele asjas nr 3-3-1-37-03 ja 3. märtsi 2004. a otsusele asjas nr 3-3-1-10-04, mille kohaselt tuleb juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel dokument lugeda

13 kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Arvestades asjaolu, et kassaatorile jäeti 7. detsembril 2007 postiasutuse teatis tähitud kirja kohta, tuleb lugeda haldusakt kättetoimetatuks enne aegumistähtaja möödumist/…/“.

MKS § 67 lg 1 kohaselt maksuhaldur võib käesoleva seaduse §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust. Lõige 2 ütleb, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. Lõige 3 näeb ette, et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. Kohtu arvates maksuhaldur on sunniraha tasumise korraldusi tehes järginud seaduse nõudeid, sh sunniraha suurust määrates.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud korraldused ei ole motiveeritud. Kohtu hinnangul on kaevatavad korraldused sunniraha tasumiseks piisavalt motiveeritud. Neis sisalduvad faktilised asjaolud ja viited õiguslikule alusele, korraldused on oma sisult selged ja arusaadavad ning seadusega kooskõlas.

Kaebuse esitaja põhjendab PMTK 08.04.2011 korralduse nr 12.2-3/1745-1 täitmata jätmist sellega, et ei ole seda kätte saanud ning et sunniraha saab määrata ainult siis, kui isik on reaalselt saanud korraldusega tutvuda ja siis peale seda jäetakse see täitmata. Kohus käesolevas asjas leiab, et maksuhalduri poolt korralduste tegemine Paargu OÜ-le sunniraha tasumiseks on põhjendatud ning tulenevad 08.04.2011 maksuhalduri korralduse täitmata jätmisest ja seda ka pärast kaebaja poolt nimetatud korralduse kättesaamist ja sellega tutvumist.

Kohus kokkuvõtvalt asub seisukohale, et kaebuse motiivid ei ole piisavad vaidlustatud korralduste tühistamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Elle Kask Kohtunik

14