2-11-8371/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2012.a, Tallinn, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-8371 Tsiviilasi MM ja VM hagi AM vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

2 589,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Mentluse liik Istungil osalenud isikud

Hageja I MM(isikukood XXX, XXX Hageja II VM(isikukood XXX, XXX) Hagejate seaduslik esindaja VR(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja A P (XXX) Kostja AM(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja esindaja A M (isikukood XXX, XXX) Asja arutamine 19.01.2012 toimunud kohtuistungil Hagejate esindaja AP ja kostja AM RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AM’lt igakuine elatis tütre MM(sündinud XXX) kasuks alates 10.02.2011 summas 139,01 eurot ning mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni MM täisealiseks saamiseni s.o kuni

XXX.

3. Välja mõista AM’lt igakuine elatis tütre VM(sündinud XXX) kasuks alates 10.02.2011 summas 139,01 eurot ning mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni VM täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.

4. Välja mõista AM’lt tütre MM kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku 10.02.2010- 09.02.2011 eest kokku summas 1668,12 eurot.

5. Välja mõista AM’lt tütre VM kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku 10.02.2010- 09.02.2011 eest kokku summas 1668,12 eurot. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta AM kanda.

2. Välja mõista AM’lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 12,78 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda hiljemalt päeva jooksul otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber mõlemal juhul 2900078444. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemises. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 10.02.2011 esitas VR Harju Maakohtule hagi AM vastu kaasomandi lõpetamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 25.02.2011 määrusega eraldas kohus iseseisvaks menetluseks VR nõude AM vastu elatise väljamõistmiseks. 14.04.2011 määrusega jättis kohus VR hagi AM vastu elatise väljamõistmiseks käiguta ja selgitas, et kuna 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse kohaselt ei ole alaealise lapse vanemale antud nõudeõigust sätestatud, siis on õigustatud isikuteks elatise nõude esitamisel käesoleval juhul alaealised lapsed ning VR saab olla alaealiste laste (hagejate) seaduslik esindaja, mitte hageja. 25.04.2011 kõrvaldas VR hagiavalduses esinevad puudused ning esitas MM ja VM seadusliku esindajana elatise nõude AM vastu.

Hagi aluseks olevad asjaolud VR ja AM kooselust on sündinud XXX MM ja XXX VM.

09.01.2008 VR(hagejate seaduslik esindaja) ja AM(edaspidi kostja) sõlmisid Tallinna notar Triin Lekk juures kokkuleppe elatise maksmise kohta. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja maksma oma tütrele MM-le (edaspidi hageja I) igakuiselt elatist summas 2250 krooni kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Kokkuleppe punkti 3.4. kohaselt kohustus kostja maksma tütrele VM’le (edaspidi hageja II) igakuiselt elatist 2250 krooni kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Augustikuust 2005. kostja otsustas kostja asuda eraldi elama oma ema juurde ning elab seal käesoleva ajani.

Alates jaanuarikuust 2008. kostja lõpetas oma kohustused laste (hagejate) ülalpidamisel. Hageja I palub kostjalt välja mõista elatusraha tagasiulatuvalt alates 01.01.2010 ülalpidamiseks 143,86 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. Hageja II palub kostjalt välja mõista elatusraha tagasiulatuvalt alates 01.01.2010 ülalpidamiseks 143,86 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. 28.10.2011 esitasid hagejad hagi täpsustuse. Hagi täpsustuse kohaselt elab hagejate seaduslik esindaja VR lastega Norras ning laste kulutuste suurus, mis katab laste mõistlikud vajadused on alljärgnevad:

Lapsed käivad pärast kooli pikapäevarühmas (13.00-16.00) 5 korda nädalas ning antud teenuse eest tasub hagejate seaduslik esindaja VR kahe lapse eest 140 eurot. Kuna Norra seaduse kohaselt ei või alla 12 aastaseid lapsi üksi koju jätta peab hagejate seaduslik esindaja VR palkama lapsehoidja, kuid kuna lapsehoidja palkamine Eestist on odavam kui võtta lapsehoidja Norrast, siis on hagejate seaduslik esindaja VR seda ka teinud. Kõik kulud, mis on seotud sõitmisega Norrasse ning tagasi Eestisse (isik ei saa viibida kohal rohkem kui 3 kuud) on kokku 1095 eurot kuus (piletid, söök, kindlustus jms).

Ajal, kui toimub lapsehoidja vahetus, peab lapsevanem võtma palgata puhkuse ning sõitma tagasi Eestisse, kuna lapsi ei saa üksinda kodus hoida. Seoses sellega on täiendavad kulud, mis on seotud sõitmisega Norrast Eestisse ja tagasi. Need kulud moodustavad 1600-2000 eurot. Koolis lapsed osalevad ringides ning iga lapse ees tuleb maksta 50 eurot. Igakuiselt laste toitmisele kulub keskmiselt 256 eurot. Antud juhul toob lapsevanem võimalusel toitu Eestist, kuna see on odavam. Kõik üritused, mis toimuvad väljaspool kooli – kinos käimine, laste sünnipäevad jne, on mõlemale lapsele kokku 100 eurot.

Kulud riietumisele mõlemale lapsele on 120 eurot kuus. Kohas, kus elavad lapsed koos seadusliku esindaja VR(M ), ei ole lastepolikliinikut ning haigestumise korral (sõltuvalt vajadusest) on vanem sunnitud neid viima lähimatesse linnadesse, kas Kirkines’i, Haerfest’i või Tromso’sse. Lisaks eelnevale peab hageja I käima ortodondi juures ning hagejale II on jalgade haiguse tõttu vajalikud ortopeedilised jalatsid. Mõlemale lapsele on igakuiselt ravimite kulud kokku 50 - 85 eurot. Kostja vastus 16.06.2011 Harju Maakohtusse saabunud vastuse kohaselt on kostja arvamusel, et hagejate nõue kostja vastu elatise saamiseks hagiavalduses nimetatud suuruses on põhjendamatu kuna PKS §

99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagiavalduse lisatud dokumentides puuduvad faktilised tõendid laste vajaduste ja kulutuste kohta. Võttes arvesse ülalnimetatud asjaolusid ning fakti, et kostjal on raske materiaalne olukord, kostja ei tunnista hagi elatise nõudes hagiavalduses nimetatud suuruses.

14.12.2011 esitatud kostja seisukoha kohaselt kostja leiab, et mõistlikud kulud kahe lapse ülalpidamiseks moodustavad umbes 490-500 eurot igakuiselt. Kostja põhjenda oma seisukohta alljärgnevalt: Hagejate kulud söögile moodustavad minimaalselt 10 eurot päevas. (10*30=300.00 eurot kuus), seega on kokku 300 eurot igakuiselt kahele. Kulud riietusele on alljärgnevad: Aluspesu: 10 komplekti aastas, hind 1 tk 15 eurot, kokku 150 eurot aastas. Sokid: 40 paari aastas, hind 1 paari 2 eurot, kokku 80 eurot aastas. Sukkpüksid: 12 tükki aastas, hind 1 tk 3 eurot, kokku

36 eurot aastas. Teksapüksid: 4 tükki aastas, hind 1 tk 30 eurot, kokku 120 eurot aastas. Spordidressid: 2 tükki aastas, hind 1 tk 60 eurot, kokku 120 eurot aastas. Talvejope: 2 tükki aastas, hind 1 tk 70 eurot, kokku 140 eurot aastas. Sügis/kevad jope: 2 tükki aastas, hind 1 tk 70 eurot, kokku 140 eurot aastas. Suvejope: 2 tükki aastas, hind 1 tk 30 eurot, kokku 60 eurot aastas. Džemperid: 4 tükki aastas, hind 1 tk 25 eurot, kokku 100 eurot aastas. Jalatsid: 8 paari aastas, hind 1 paari 25 eurot, kokku 200 eurot aastas. Minimaalsed kulud hagejate riietele moodustavad 1000 eurot aastas ehk keskmiselt 85 eurot igakuiselt, seega kulud riietusele kokku on 85 eurot igakuiselt kahele. Kostja on arvamusel minimaalsed koolikulud moodustavad 270 eurot 9 kuu eest s.o 30 eurot igakuiselt, seega on koolikulud kokku 30 eurot igakuiselt kahele. Hagejate hügieeniga seotud kulud moodustavad keskmiselt 15 eurot igakuiselt. Kulud sidele on

10 eurot igakuiselt. Kulud huvialadele on 60 eurot igakuiselt. Seega on teised kulud kokku 75 eurot igakuiselt kahele. Ülaltoodu alusel ning juhindudes seadusest on kostja seisukohal, et mõistlikud kulud kahe lapse ülalpidamiseks moodustavad 490 eurot igakuiselt. Kuna Perekonnaseaduse alusel laste vanematel on võrdsed õigused ja kohustused, peab laste ema ka oma lapsi osaliselt ülal pidama. Kostja on nõus maksma elatist lastele seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtuistung

19. jaanuaril 2012 toimunud kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet ja hageja nõuab elatist kostjalt seadusest tulenevas miinimummääras, milleks on alates 2010. aasta veebruarist 139,01 eurot kuus lapse kohta ning edaspidiselt vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras. Kostja nõustus maksma elatist miinimummääras. Kostja vaidles vastu hagejate nõudele välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.02.2010. Kostja kinnitas, et maksis elatist hagejatele kuni juuni 2010, kostja võttis omaks, et alates juunist 2010 ei ole kostja hagejatele elatist maksnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja AM on oma tütardele MM ja VM, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§

101 lg 1). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laste elukoht on ema VR elukoht. Asjas puudub vaidlus ka selles, et kostja alates 01.07.2010 hagejatele elatist tasunud ei ole ning lapsed on olnud täielikult oma ema VR ülalpidamisel. Kostja väidab, et kuni juuni 2010 on kostja tasunud hagejatele elatist. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal.

Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Hagejate väitel ei ole kostja andnud hagejate ülalpidamiseks elatist alates 2008. aasta jaanuari kuust. Kostja väidab, et on andnud hagejate ülalpidamiseks elatist kuni 2010. aasta juuni kuuni, edaspidiselt kostja hagejatele elatist andnud ei ole. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud ei ole, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.

Järgnevalt kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumääras. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kuni 31.detsember 2010.a moodustas ühe vanema poolt tasutava elatise miinimumsumma 139,01 eurot, alates 01.01.2012.a on nimetatud summa 145 eurot. Nimetatud seaduses sätestatud elatise miinimummäär eeldab, et iga lapse normaalseks arenemiseks ja kasvamiseks kulub vähemalt selline summa mõlema vanema poolse panusena (kuni 31.12.2011.a. 2x139,01 eurot ja alates 01.01.2012.a. 2x145 eurot).

Kostja on 14.12.2011 esitatud vastuses ning 19.01.2012 toimunud kohtuistungil andnud nõusoleku maksta hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd kostja on nõus maksma hagejatele elatis seaduses sätestatud miinimummääras ning vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole vaja tõendada miinimumsuuruses elatise nõuet, siis leiab kohus, et on põhjendatud välja mõista kostjalt hagejate kasuks elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Perekonnaseaduse § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hagejad paluvad, et kohus määraks kostjalt välja mõistetava elatusraha suuruse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suurusena. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hagejate ülalpidamiseks kummagi hageja kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest s.o. 10.02.2011 summas 139,01 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Järgnevalt kontrollib kohus kas kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist on põhjendatud.

Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt alates 01.02.2010- 10.02.2010 PKS § 101 sätestatud miinimumsummas. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostja väidab, et tasus hagejatele elatist kuni 2010. aasta juunini, alates 2010. aasta juulist kostja hagejatele elatist ei ole tasunud. Kuigi kostja väidab, et on tasunud kuni 2010. aasta juunini elatist, ei ole ta selle kohta kohtule ühtegi tõendit esitanud.

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väide, et ta on elatist tasunud kuni 2010. aasta juunini on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja on 14.12.2011 esitatud vastuses ning 19.01.2012 toimunud kohtuistungil andnud nõusoleku maksta hagejatele elatist PKS § 101 sätestatud miinimummääras, sellest tulenevalt on põhjendatud kohtu hinnangul kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist PKS § 101 sätestatud miinimummääras. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt ajavahemiku 10.02.2010-09.02.2011 eest välja mõista elatise võlgnevus hageja I kasuks kogusummas 1668,12 eurot (12 x 139,01 euro) ning hageja II kasuks kogusummas 1668,12 eurot (12 x 139,01 eurot).

Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamisekohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte rohkem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hagejad esitasid kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis kummagi hageja kasuks igakuiselt 143,86 eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 2 589,48 eurot (2 x

9 x 143,86). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMs § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluses kasutas kohtu tõlgi abi kostja. Riigilõivuseaduse § 58 1 lg 2 järgi kohtuistungi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tasutakse riigilõivu 12,78 eurot tunni eest, lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud riigilõivu tasutakse poole lehekülje või pooletunnise täpsusega. Kuna kohtuistung kestis 53 minutit, tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 12,78 eurot.

Marget Henriksen kohtunik