Legislator Case Law & Legislation
3-11-805/31 AI generated

3-11-805/31 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-11-805/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XXX esitas 27. jaanuaril 2011. a, 1. veebruaril 2011. a, 10. veebruaril 2011. a, 11. veebruaril 2011. a ning 16. veebruaril 2011. a Tartu Vanglale taotlused, milles palus Tartu Vangla direktorilt selgitust, miks ei ole Tartu Ringkonnakohtu poolt 5. oktoobri 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2120 XXX kasuks välja mõistetud rahasumma (76,69 eurot) laekunud tema vanglasisesele arvele. Nimetatud taotlustest neljas taotluses palus XXX saada õigust selle rahasumma kasutamiseks kas summa tema vanglasisesele arvele kandmise teel või selle summa maksmise teel otse vangla kauplusele.

Legislator headnote

AI generated

3-11-805/31 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

Keywords

AI generated
health insurance costs hardship exception right to higher insurance cover disability-related expenses cost coverage guarantee causal fee scheme
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-11-805 Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla kohustamiseks maksma kaebajale välja tema kasuks kohtuotsusega välja mõistetud summast 50 protsenti Menetlustoiming Tähtaja ennistamise taotluse lahendamine. Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata XXX taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetada haldusasja nr 3-11-805 menetlus.

2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. XXX esitas 27. jaanuaril 2011. a, 1. veebruaril 2011. a, 10. veebruaril 2011. a, 11. veebruaril 2011. a ning 16. veebruaril 2011. a Tartu Vanglale taotlused, milles palus Tartu Vangla direktorilt selgitust, miks ei ole Tartu Ringkonnakohtu poolt 5. oktoobri 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2120 XXX kasuks välja mõistetud rahasumma (76,69 eurot) laekunud tema vanglasisesele arvele. Nimetatud taotlustest neljas taotluses palus XXX saada õigust selle rahasumma kasutamiseks kas summa tema vanglasisesele arvele kandmise teel või selle summa maksmise teel otse vangla kauplusele.

2. Tartu Vangla vastas XXX pöördumistele 18. veebruari 2011. a kirjaga, milles selgitas, et Tartu Vangla ei ole XXX midagi välja maksnud ja ka ei maksa, sest vanglal oli vanglasse saabunud kohtutäituri rahalise nõude arestimise aktist tulenevalt kohustus tasuda nende poolt XXX võlgu olev summa kohtutäituri arvelduskontole.

3. 22. veebruaril 2011. a pöördus XXX uuesti Tartu Vangla direktori poole ning palus selgitust, miks on vangla tema arvelt kohtutäiturile kandnud 76,69 eurot, kui seadusega on ette nähtud, et kohtutäiturile võib kanda üksnes 50 protsenti arvel olevast summast.

4. Tartu Vangla direktor jättis oma 25. veebruari 2011. a vastusega XXX 22. veebruari 2011. a taotluse rahuldamata, selgitades kaebajale uuesti, miks seda summat ei ole talle edastatud ja ei edastata.

5. XXX esitas 29. märtsil 2011. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist kanda haldusasjas nr 3-09-2120 kohtuotsusega välja mõistetud summa (76,69 euro)

50 protsendi ulatuses üle tema isikuarvele. Kaebuse kohaselt on kogu summa kantud õigusvastaselt kohtutäituri arvelduskontole.

6. Tartu Halduskohus tagastas XXX kaebuse 19. mai 2011. a määrusega põhjendusega, et kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 24. novembri 2011. a määrusega Tartu Halduskohtu 25. mai 2011. a määruse ning saatis asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Tartu Ringkonnakohtu arvates ei ole halduskohus analüüsinud, kas mõni XXX poolt pärast 10. jaanuari 2011. a (s.o haldusasjas nr 3-09-2120 kohtuotsuse jõustumise aeg) Tartu Vangla direktorile esitatud taotlus on käsitletav vaidena ehk nõudena vangla direktorile ettekirjutuse tegemiseks kanda 50 protsenti 76,69 eurost XXX arvele. Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud, kas Tartu Vangla on kõigepealt keeldunud toimingu sooritamisest ehk XXX 76,69 eurost osa ülekandmisest ning kas mõni XXX pöördumistest Tartu Vangla direktori poole, mis on tehtud pärast võimalikku keeldumist, on käsitletav vaidena.

8. Tartu Halduskohus luges 27. jaanuari 2012. a määrusega XXX kaebuse esitatuks mittetähtaegselt ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotluse. Käesolevas asjas kaebuse esitamise hetkel kehtinud HKMS-i § 9 lg 3 kohaselt tuli kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebus esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2011. a määrusele käesolevas haldusasjas saab XXX poolt Tartu Vanglale 22. veebruaril 2011. a esitatud pöördumise lugeda vaideks. Tartu Vangla direktor jättis oma 25. veebruari 2011. a vastusega XXX 22. veebruari 2011. a pöördumises sisalduva taotluse rahuldamata, selgitades kaebajale teistkordselt, miks kõnealust summat ei ole talle edastatud ja ei edastata. Nimetatud 25. veebruari 2011. a vastuse sai XXX allkirja vastu kätte samal päeval. Seega tuli XXX kuni 31. detsembrini 2011. a kehtinud HKMS § 9 lg-st 3 tulenevalt esitada halduskohtule kaebus 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil talle tehti teatavaks Tartu Vangla direktori 25. veebruari 2011. a vastus ehk hiljemalt 28. märtsil 2011. a. Kuna XXX esitas kaebuse halduskohtule 29. märtsil 2011. a, siis on ta rikkunud 30-päevast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaega.

9. XXX esitas 1. veebruaril 2012. a Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja leiab, et ainult ühe päevaga hilinemine ei ole nii suur tähtaeg, et kohus saaks tähtaja ennistamisest keelduda. Samuti märgib kaebaja, et 26. märtsil 2011. a tundis ta õues jalutades jalas valu. Kuna keegi teda jalutusboksist ära ei viinud, siis pidi ta valu tõttu ja külma käes kannatama. Pärast seda kannatas kaebaja väidetavalt mitu päeva valude käes ning vaatamata valuvaigistitele ei saanud ta normaalselt dokumentidega tegeleda. Peale valude kannatas kaebaja väidetavalt ka nahaprobleemide ägenemise ja teiste terviseprobleemide käes. Arsti vastuvõtule pääses kaebaja alles 28. märtsil 2011. a ning pärast seda ta kirjutaski kohtule kaebuse. Pealegi pole kaebajal arvutit tähtajaliseks töötamiseks. Lisaks märgib kaebaja, et ta ootas vanglalt V1 1041, V1 1808, V 2246, V1 2430 jt koopiaid, et need kohtule saata.

10. Tartu Halduskohus võttis 6. veebruari 2012. a määrusega XXX kaebuse menetlusse ning küsis Tartu Vanglalt vastust kaebetähtaja ennistamise osas.

11. Tartu Vangla oma 7. veebruaril 2012. a Tartu Halduskohtule esitatud seisukohas leiab, et kuna XXX ei ole esitanud ühtegi põhjust, mida on kohtupraktikas käsitletud arvestatava mõjuva põhjusena, siis tuleb tema taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. XXX ei ole kohtu hinnangul esitanud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis tooks kaasa kaebetähtaja ennistamise. XXX oli aega kaebust kohtule esitada 25. veebruarist 2011. a kuni 28. märtsini 2011. a. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna XXX oli ise veendunud, et tema 22. veebruaril 2011. a vanglale esitatud pöördumine oli vaie, kuigi vangla seda vaidemenetluse normide järgi ei menetlenud, siis saades vanglalt 25. veebruaril 2011. a vastuse oli kaebaja teadlik sellest, et halduskohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul haldusakti kättesaamisest arvates ning kaebaja väide, et ta ületas kaebuse esitamise tähtaega ainult ühe päeva võrra, ei ole XXX puhul arvestatavaks põhjuseks. Kohtu hinnangul ei saa pidada kaebetähtaja ennistamisel arvestatavaks põhjuseks kaebajal 26. märtsil 2011. a tekkinud jalavalu ning muid terviseprobleeme. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud kirjavahetuse väljavõtetest nähtuvalt ei takistanud terviseprobleemid XXX esitamast muid kirjalikke pöördumisi. Peale väidetava jalavalu tekkimist on XXX 27. märtsil 2011. a saatnud kirja kohtutäitur A. Böcklerile ning 28. märtsil 2011. a Tartu Halduskohtule. Vangla poolt tehtavate dokumentide koopiate ootamist ei pea kohus samuti arvestatavaks põhjenduseks kaebetähtaja möödalaskmisel, kuna kaebusele lisatud dokumendid oleks XXX saanud kohtule esitada ka hiljem. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et XXX taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning kohustamisnõude esitamise tähtaeg ennistamata.

HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Tulenevalt eelnevast lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 3-11-

805 menetluse.

13. Kohus selgitab, et HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel.

Maare Aloe kohtunik