2-11-45725/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 08.veebruar 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-45725 Tsiviilasi AI`e hagi HV vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind

Hageja – AI (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja – HV(isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur

3 250 eurot

Istungi toimumise aeg

27.01.2012.a Istungile ilmunud isikud Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja HV Kostja lepinguline esindaja Viive Kaur Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata.

Hageja menetluskulud jätta tema enda kanda, kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja 16.12.1976.a. Kuna nad tahtsid suuremat elamispinda muretseti korter asukohaga XXX/XXX, Tallinn. Suurema korteri saamiseks loobus kostja temale eraldatud korterist asukohaga XXX, Tallinnas. Alates 14.04.1985 on kostja ja hageja sisse kirjutatud aadressil XXX (endine XXX), Tallinn. 10.02.1996.a erastas kostja nimetatud korteri. Abielu lahutati XXX.a. Abielu lahutamisel ühisvara jagamist ei toimunud. Korterit on alates abielu lahutamisest kasutanud üksnes kostja. Hageja on korduvalt proovinud lahendada varaline vaidlus poolte vahel kohtuväliselt, kuid seda ei ole saavutatud. Vara väärtuseks hinnati 2011.a juuni alguses 65 000 eurot. Hageja palub jagada ühisvara selliselt, et jätta kostja omandisse korteriomand ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 32 500 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Vaidlus puudub selles, et poolte abielu sõlmiti 16.12.1976 ning abielu lahutati XXX.a. Vaidluse eseme suhtes ei oma mingit tähendust ega tähtsust hageja poolt esile toodud järgmised faktilised asjaolud ning neid kinnitavad tõendid: 1) pärast abiellumist, so siis eelmise sajandi 70-ndate aastate teises pooles loobus hageja oma elamispinnast asukohaga XXX, Tallinn.2) hageja oli arvates 14.04.1985.a sisse kirjutatud aadressile XXX .3)hageja elukohaks oli registriandmete kohaselt kuni 24.05.2000.a XXX, Tallinn. Vaidluse eseme seisukohalt on oluline see, kas 10.02.1996.a erastatud eluruum kui vallasasi oli omandatud abielu kestel või mitte. Kostja on seisukohal, et eluruum XXX, Tallinn omandati pärast abielusuhete lõppemist ja on seega kostja lahusvara. Poolte abielu lahutati küll alles XXX.a, kuid poolte abielusuhted lõppesid 1989.a lõpus, 1990.a alguses. 1989.a detsembris oli kostja lühikest aega Saksamaal ning hageja oli juba selleks ajaks olnud pikemalt koos oma tänase abikaasaga, sealhulgas veetnud viimati nimetatuga ja tema lähedastega koos aastavahetuse. Kui jaanuarikuu alguses sai hageja teada, et ta on saamas isaks, siis elas hageja vaheldumisi kord XXX tn korteris, kord lapse ema J korteris XXX. Nii toimus see kuni 1990.a aasta veebruarini, mil hageja lahkus alaliselt korterist XXX tänaval ja asus elama seal ajal veel sündimata lapse emaga. Hageja laps sündis 1990.a septembris. Seega lõppesid poolte abielusuhted hiljemalt 1990.a veebruaris. XXX eluruum on 2-toaline. Kostja juures elas 1992.a alguses mõnda aega kostja õde ning 1992. augustist kuni 1999.a oktoobrini õepoeg MV. Eluruumi erastas kostja enda erastamisväärtpaberite ja oma emalt saadud erastamisväärtpaberite arvelt. Hageja erastamismenetluses oma varaga ei osalenud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevas: - Poolte abielu sõlmiti 16.12.1976.a - Alates 14.04.1985. kasutasid hageja ja kostja üürilepingu alusel korterit aadressil XXX (end XXX), Tallinn. - Kostja erastas korteri aadressil XXX , Tallinn 02.10.1996.a.Tallinna Kesklinna Valitsusega sõlmitud ostu-müügilepinguga.

3 - Poolte abielu lahutati XXX.a. - XXX/XXX on kinnistusraamatusse korteriomandina sisse kantud 01.03.2004.a.

Poolte vahel on vaidlus selles, millal lõppesid poolte abielusuhted. Hageja väitel lõppesid abielusuhted abielu lahutamisega, kostja väitel hiljemalt 1990 a veebruaris.

Kohus on seisukohal, et tunnistajate ER ja MV ütlustega on tõendamist leidnud, et poolte kooselu katkes ning abielusuhted lõppesid 1990 aastal. ER`i ütlustest nähtuvalt on ta kostja pikaajaline tuttav ja ta suhtles kostjaga tihedalt ka siis, kui kostja hagejast 1990.a lahku läks. Tunnistaja MV ütlustest nähtuvalt elas ta kostja e tädi juures põhikoolis õppimise ajal 1991.a aprillismais ja kuna ta külastas oma tädi tihti, siis ta teab, et vähemalt aasta enne seda perioodi ei elanud hageja koos tädiga. Asjaolu, et poolte abielusuhted ei taastunud ka peale 1991.a on tõendatud MV ütlustega, kelle ütluste kohaselt elas ta koos tädiga XXX tänava korteris alaliselt 1992-1999.aastani. Veenvust kostja väidetele, et abielusuhted lõppesid 1990.a lisab asjaolu, et hagejal sündis XXX.a laps J , kes ei põlvne kostjast.

Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb ühisvara kooseisu kindlaksmääramiseks kohaldada kuni 30.06.2010.a kehtinud seadust. Kuni 30.06.2010.a kehtinud PKS § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvaraks ka vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Kuna korter aadressil XXX , Tallinn omandati ostu-müügilepinguga peale abielusuhete lõppemist, siis moodustus sellest kostja lahusvara.

Hageja poolt kirjaliku nõusoleku (tlk 110) andmine selle kohta, et eluruumi ostab kostja, ei muutnud korterit kui vallasasja ühisvaraks. Hageja oli nimetatud eluruumi sisse kirjutatud ja kuigi poolte abielusuhted olid lõppenud, oli erastamiseks vaja eluruumide erastamise seaduse § 4 p 1 järgi eluruumi sisse kirjutatud hageja nõusolek selle kohta, et korteri erastab kostja.

Alates 01.01.1995.a kehtinud PKS § 132 järgi määratakse lahusvara kindlaks ja ühisvara jagatakse perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne selle seaduse jõustumist. Asjas puudub vaidlus, et korteri eest tasuti erastamisväärtpaberitega. Kuna erastamisväärtpaberite väljaandmine otsustati seadusega peale abielusuhete lõppu ja seega nad ka anti välja peale abielusuhete lõppu, ei omandatud korterit ka ühisvara arvel. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja osales korteri müügisumma tasumises.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et korter vallasasjana oli kostja lahusvara ja kuna eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul, sai korteriomandi seadmisel selle omanikuks kostja, kes oli korteri, kui vallasasja omanik.

Hageja ei ole tõendanud, et tal on hüvitise saamise õigus.

Hagi tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

4 Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik